Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kuidas teha lastele selgeks, et ka mul on vajadused

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 80 )

Teema: Kuidas teha lastele selgeks, et ka mul on vajadused

Postitas:
Kägu

Mul on kaks teismelist poisslast, nüüd kui jõulud tulevad, kriibib mu hinge valusalt teema, tundub et ma pole oma lapsi suutnud teistega arvestavaks kasvatada.
Lapsed ootavad jõule, et kingitusi saada, muudki räägivad mida neil vaja oleks, aga tean et ma ise ei saa lastelt ühtegi kingitust (kasvatan lapsi üksi).
Jõulude mõte on hoopis muu kui kingitused muidugi, seda ei hakka siin lahkama. Jõulude juurde kuuluvad siiski ka kingitused ja minu teema on just sellest.
Lapsena kogusime õega (säästsime taskurahast) raha, ostsime vanematele salaja kingitused, peitsime neid, pakkusime ja see kinkimise rõõm ning vanemate üllatus neid kinke saades tegi südame soojaks.
Nüüd oma laste puhul vaatan, et neil täiesti ükskõik emadepäevast, minu sünnipäevast, jõuludest, olen sel teemal nendega rääkinud üks väidab, et tema ei jõua kõiki päevi meeles pidada, teine ütleb, et ta ei oska midagi kinkida, osta ise omale, mis sulle meeldib.
Olen öelnud, et tähtpäevade hommikul piisab ka sellest kui hommikul tulla minu juurde ja soovida näiteks head emadepäeva ning kallistada, aga see läheb neil vist kõrvust mööda, sest nad pole mulle omaalgatuslikult veel midagi soovinud ega kinkinud.
Kui vihjan laste kingisoovidele, siis ütlevad kui ei taha, ära osta siis kingitusi.
Kuidagi sel aastal kriibib see teema eriti valusalt mu hinge, ühel lastest on suurenenud just enne jõule taskuraha vajadus, käib ringi ja kulutab raha, minult ainult küsib, aga tean, et minu peale ei mõtle ta kordagi, et taskurahast kasvõi paari euro eest mulle üllatus valmistada.
Mul on suhteliselt korralik sissetulek ja saan endale üldjoontes kõike lubada, asi pole asjades, aga tahaksin, et lapsed minu peale ka mõtleksid ning just minule mõeldes teeksid ise või ostaksid midagi selleks, et mulle siirast rõõmu valmistada.
Kuidas teistes peredes, kas lapsed teevad vanematele kingitusi ning soovivad häid soove omaalgatuslikult?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen oma pika elu jooksul saanud aru ühest asjast – ma ei oska kellegi mõtteid lugeda ja ka minu mõtteid ei oska keegi lugeda.

Lihtsalt räägin inimestega!

Olengi oma lastele rääkinud, kuidas üks või teine asi minu seest vaadatuna tundub ja mis tundeid see minus tekitab. Ütlen, kui miski tekitab minus uhkust ja rõõmu; ütlen, kui miski tekitab minus kurbust ja meeleheidet…

Ja meil on see rääkimise komme väga harjumuseks saanud. Olen aru saanud, et kui ma olen vahel arvanud, et tunnen oma lapsi nii hästi, siis selgub, et nad mõtlevad ikka hoopis teisiti nii mõnestki asjast.

Väikeste lastega on muidugi teised jutud, nemad usuvad, et jõuluvana kõik toob ja päkapikud need asjad valmis teevad, aga suurematele lastele peaks ikkagi rääkima kinkide tegemise vastastikkusest. Konkreetselt jõulukinkidest näiteks on meil olnud jutuajamine, et kingisoovide jagamisel (näiteks vanavanematele, sugulastele) tuleb arvestada, et ligikaudu sama summa eest võiks meie pere neile kinke vastu teha.

Mul on muidugi lapsed helde käega olnud lasteaiast peale. Olen neid makaronidest kaelakeesid küll ja küll kandnud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võibolla sobiks see, kui ütled nt. poistele, et sel aastal on teil peres ka loosipakid. Igaüks teeb kellelegi 1 kingituse väärtuses ca 10 eurot.
Lisaks sellele teed Sina ilmselt oma lastele ka mingid suuremad kingitused, aga sedasi on kõigil väike kingitegemise rõõm ja -saamisrõõ.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oh, tuttav tunne, teemaalgataja. Mul ka poiss umbes samas vanuses ja ka sama teema. Ühel korral isegi juhtus nii, et poiss sai pahaseks, et sai ühe kingi – ta oli ilmselt midagi muud oodanud (mida, ei tea). Nii isekalt käitus, et oleksin peaaegu nutma hakanud, aga viha sai võitu. Meil see probleem ka, et laps ei taha rääkida, kui mingi probleem on. Näha, et on mossis, aga muudkui korrutab, et kõik on normaalne. Ma olen suhteliselt väsinud sellest. Ei oska seda isekust kuidagi välja juurida ka.

Sünnipäevadel vähemalt soovib õnne, aga ilmselt ka sinult seetõttu, et meil on kaks vanemat ja teine ikka tuletab meelde.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga ise oma vanematele teete praegu kingitusi või? Kui ei, siis on suht arusaadav, et lapsed teie eeskuju järgivad. See on ju vana tõde, et kuidas käitute teie oma vanematega, nii käituvad ka teie lapsed teiega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga ise oma vanematele teete praegu kingitusi või? Kui ei, siis on suht arusaadav, et lapsed teie eeskuju järgivad. See on ju vana tõde, et kuidas käitute teie oma vanematega, nii käituvad ka teie lapsed teiega.

Loomulikult teen. Vanemad on alati jõulude ajal meiega ja ka nemad saavad kingi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viga on selles, et nad on poisid. Miks tihtipeale ostavad peres kõik kingitused naised? Sest meestel on ükskõik. Mehed enamasti ei osta ka täiskasvanuna oma vanematele kinki, vaid seda teevad nende naised. Või õde organiseerib ja vend annab raha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oh jah, mul ka valus teema see. Ei saa kungi yhtegi kingitust 🙁

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga ise oma vanematele teete praegu kingitusi või? Kui ei, siis on suht arusaadav, et lapsed teie eeskuju järgivad. See on ju vana tõde, et kuidas käitute teie oma vanematega, nii käituvad ka teie lapsed teiega.

Lapikul maal pidid käbid kännust väga kaugele kukkuma..

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viga on selles, et nad on poisid. Miks tihtipeale ostavad peres kõik kingitused naised? Sest meestel on ükskõik. Mehed enamasti ei osta ka täiskasvanuna oma vanematele kinki, vaid seda teevad nende naised. Või õde organiseerib ja vend annab raha.

Nojah, aga tuleneb see bioloogiast või ikka kasvatust? Et poisid näevadki, et isa selle kingiteemaga ei tegele…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Viga on selles, et nad on poisid. Miks tihtipeale ostavad peres kõik kingitused naised? Sest meestel on ükskõik. Mehed enamasti ei osta ka täiskasvanuna oma vanematele kinki, vaid seda teevad nende naised. Või õde organiseerib ja vend annab raha.

Ei usu, ka tüdrukud on sellised. Eriti teismeeas, kui 13-15 a vanust sinna alla liigituvad.
Mina arvan, et jōulude aeg toob kinke jōuluvana vōi kui tal aega ei ole siis päkapikud.
Juhul, kui enam usku ei ole siis tulevad ka kingid vastavalt omavahelistele suhetele. KINKE SAAvAD HEAD LAPSED.
Teistega Mitte arvestavad, ülbitsevad ja ükskōikselt ümbritsevasse suhtuvad lapsed heade alla minu arvates ei Liigitu seega kommipakist suuremaid asju pole lootagi.
Endale kingi tegemine pidavat kuuldavasti kōige haledam ja nōrg tegevus ever olema aga…
Jōuluōhustiku e. müstika säilimise nimel olen mina küll ka enda nimele kingi kuuse alla pannud. Seda muidugi seni, kui lastel oli ka veel usku jōuluvanasse ja jōuluimesse. See muide paneb ka suuremad lapsed mōtlema, et kuidas see vōimalik on, et ema/isa ka kingi sai, kui on ju teada, et tegelikult ostab tema laste kingid ja teeb näo nagu jōuluvana oleks toonud. Järgmiste jōulude ajaks tahavad nemad ka vanemale juba salaja kingituse teha, et oleks lisa sellele eelmine kord ilmunud saladuslikult kingile.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Asi ei ole ju tegelikult kingituses, asi on hoolivuses. Ega ka minu vennad teab, mis kinkijad-õnnitlejad olnud, aga nüüd käivad iga püha isa-ema juures, mida vanemaks saavad, seda rohkem hakkavad oma vanemaid hindama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ära muretse, kasvavad suureks, taipavad ise.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Viga on selles, et nad on poisid. Miks tihtipeale ostavad peres kõik kingitused naised? Sest meestel on ükskõik. Mehed enamasti ei osta ka täiskasvanuna oma vanematele kinki, vaid seda teevad nende naised. Või õde organiseerib ja vend annab raha.

Kusjuures mul on naissoost tuttav, kes tegi koos õdedega esimest korda emale ja vanaemale kingitused alles 24-aastaselt. Nad polevat varem lihtsalt tulnud selle peale, et neile kingitusi teha.

Mehe eest ei osta mina kunagi kinke, poes valimisega võin aidata, aga lõplik otsus jääb tema teha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui su lapsed on nii suured ja teavad, et jõuluvana pole olemas, siis on ju nii lihtne. Lihtsalt ära tee kinke. Ja kui nad selle peale solvuvad, siis ütledki, et “millal teie mulle midagi kinkinud või mind tähtpäeva puhul õnnitlenud olete?”.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei saa nad ka suurena aru. Ongi lumehelbekeste põlvkond, kes on harjunud vaid saama. Ja alati ja ikka on vähe. Meil on üks poiss juba suureks kasvatatud, ei, ei tee kinke. Meie tegime ka suurena talle, kuni lõpuks loobusime, inimene on täiskasvanu ja ikka saab kinke ega taipa, et vastu on ka viisakas teha.
Samas mäletan oma lapsepõlvest, kuidas ema leierdas, et nemad tegid õdedega oma emale üllatusi ja kuidas mulle see jutt ja leierdamine ei meeldinud (sest mina olin ju justkui kehvem, kuna ei taibanud ega teinud emale piisavalt üllatusi). Aga see jutt ilmselt tõesti mõjus, sest üsna noorena siiski hakkasin ka oma väiksest taskurahast või isetehtud asjadega ema rõõmustama. Oma lastele ei tahtnud sellist leierdamist korraldada ja ilmselt see ongi nüüd tagajärg. Õnneks üks lastest on loomult selline, kes viimase penni võib rahumeeli minule toodava lilleõie peale kulutada, soojendan oma südant siis tema tegudega ja loodan, et ka teised kasvavad kunagi hoolima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui su lapsed on nii suured ja teavad, et jõuluvana pole olemas, siis on ju nii lihtne. Lihtsalt ära tee kinke. Ja kui nad selle peale solvuvad, siis ütledki, et “millal teie mulle midagi kinkinud või mind tähtpäeva puhul õnnitlenud olete?”.

No just!
Mina näiteks ei kingi enda pubekale mitte midagi. Mitte sellel põhjusel, millest teemaalgataja kirjutas, aga tal on kõik olemas ja ütles ise, et ei oska midagi tahta. Siis ongi ilma kingituseta. Kui midagi soovib, siis ütleb ja ostame, vahet pole, mis päev see parajasti on.
Palju hullem on mul enda täiskasvanud lastega, nemad tahavad hirmsasti kinke teha ja jõule tähistada. Kingid tehakse alati vka väga kallid ja muudkui seletavad, et neile pole midagi kinkida vaja. Mina ütlen ka, et ma ei taha midagi, aga ikka kingivad midagi kallist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Viga on selles, et nad on poisid. Miks tihtipeale ostavad peres kõik kingitused naised? Sest meestel on ükskõik. Mehed enamasti ei osta ka täiskasvanuna oma vanematele kinki, vaid seda teevad nende naised. Või õde organiseerib ja vend annab raha.

No ma ei tea nüüd… ma ütleksin, et meie peres kipub tihti asi sedasi minema, et mina ostan kingid naistele ja mees meestele (välja arvatud siis vastastikku). Seegi aasta – mul on olemas kingid tütardele, mehele ja ämmale, mees on tellinud ühele pojale ja läheb täna ülejäänute ehk teise poja, äia ja minu jaoks otsima. Minu perega on loosipakid, seal mõtleb ikka ka igaüks ise.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
asdfs

Ma ei tea.. see on elementaarne teema, kuidas lapsi tehakse eesmärgiga, et keegi inimest armastaks… Ma ei saa aru, kas siis laps teeb kingituse vanemale vanema poolt antud taskuraha eest? Miks enda vajaduste rahuldamine suunatakse enda teismelistele lastele?
13-15 ongi orienteeritud iseendale, hea kui ta iseendagagi probleemideta hakkama saab… Juba see on kingitus:)
Niisama kinkide tegemisel pole ka ju mõtet, oleksite rõõmus, kui poeg läheks poodi, valiks teie teenitud raha eest, talle angus taskuraha eest riiulilt esimese enam-vähem asja ja vormistaks selle kingituseks? Näiteks tean ühte 18 a poega, kes kinkis emale kreemi, mis sest et ema neid ei kasuta (ta ei viitsinud endale selgeks teha/meelde jätta, et ema ei kasuta sääraseid asju ja kingitus seisab juba u 10 a riiulis).
Ühesõnaga, ma saan aru, et Jõulud ja selle ümber toetuv on äärmiselt oluline ja tundlik teema paljudele, aga kas see umbropsu ostetud ja kotti visatud asi peaks ikka olema lähedase armastuse mõõdupuu..
Lisaks, jah nõustun 100% nendega, kes ütlevad, et üldiselt mehel meil nende asjadega ei tegele… pole vist piisavalt “mehelik” tegevus…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teemalgataja võiks samamoodi lastele öelda, et unustas nende tähtpäeva ära.
Siis hakkavad arusaama, mis tähendab austus ema vastu. Minul oli sama probleem kunagi ja ma nii tegingi. Kinki ei olegi vaja lihtsalt austust oma vanema vastu.
Minu lapsed said ruttu aru, et pühad ei tähenda ainult kinke.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga millegipärast seostub ju kingitus meelespidamisega, hoolimisega, või mitte? Minu jaoks on kingituste tegemine sellele inimesele mõtlemine, käin nt juulis poes ja näen asja, mis meeldiks kellelegi, ostan selle ära, rõõmustan, et saan rõõmu valmistada lähedasele. Sellepärast ma ei saa aru sellest enne pühi poes tunglemisest ja mõttetute asjade kokkuostmisest, kõik need aiapäkapikud ja küünlad, mida muidu keegi kunagi ei osta, ostetakse siis kokku ja raisatakse sellele raha… Ostan kingiks asju, mida niikuinii on vaja, ja mitte päev enne jõululaupäeva, vaid varakult, mõeldes igale kingisaajale (teeme kinke vaid oma peres). Sellepärast mind haavab see, kui lapsed ei vaevu isegi seda aiapäkapikku või küünalt tegema või ostma, et mulle tundub, nagu ma ei oleks olemaski nende jaoks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jutust ei tulnud välja, et kui vanad need lapsed lõpuks on? Kui on kuni 10-aastased, siis on ju arusaadav, et nad ei mõtle selliste asjade peale. 16-aastane muidugi juba võiks.

Mina ise mäletan küll, et tegin enda vanematele kingitusi juba sellest ajast peale, kui ma jõuluvana enam ei uskunud. Alguses muidugi olid need sellised, et emale küünal ja isale sokid, aga mida aeg edasi, seda asjalikumaks läksid 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

ega teismelised ise jah sellepeale ei tule. minu 20+ vanuses tütar tuleb juba küll ja on hoolas kinkide varuja.
teismelisele poisile näitan kõik näpuga ette- vaata, siin on koer, kaks korda päevas on vaja värske vesi panna ja ta aeda pissile lasta, vaat siin on sinu taimed, neid on vaja kasta, ja vaat, siin on sinu ema ja kuna sa jõuluvana enam ei usu, siis on ilus ka emale kink teha, mitte ainult ühepoolselt nõuda. ja saab aru küll – eile juba mässis paberit mingi asja ümber, eks siis kuuse all on näha:)

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jutust ei tulnud välja, et kui vanad need lapsed lõpuks on? Kui on kuni 10-aastased, siis on ju arusaadav, et nad ei mõtle selliste asjade peale. 16-aastane muidugi juba võiks.

Mina ise mäletan küll, et tegin enda vanematele kingitusi juba sellest ajast peale, kui ma jõuluvana enam ei uskunud. Alguses muidugi olid need sellised, et emale küünal ja isale sokid, aga mida aeg edasi, seda asjalikumaks läksid 🙂

Küünal ja sokid juba täitsa asjalikud kingitused. Ise lapsena kinkisin oma kasina taskuraha eest ostetud 20-tükise pusle vanematele 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

teismelisele poisile näitan kõik näpuga ette- vaata, siin on koer, kaks korda päevas on vaja värske vesi panna ja ta aeda pissile lasta, vaat siin on sinu taimed, neid on vaja kasta, ja vaat, siin on sinu ema ja kuna sa jõuluvana enam ei usu, siis on ilus ka emale kink teha, mitte ainult ühepoolselt nõuda. ja saab aru küll – eile juba mässis paberit mingi asja ümber, eks siis kuuse all on näha:)

Siin on sinu koer, teda on vaja kaks korda päevas joota; siin sinu taimed, neid on vaja kaks korda nädalas kasta; ja siin sinu ema, talle on vaja kaks korda aastas kingitusi teha. 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
helevalge

Meil ka kõik teevad kingitusi, enamasti väikeseid, aga ikkagi.

Üks asi on kasvatus ja seda sa enam ringi ei tee. Ainuke võimalus on lapsed rahadega ja muu toetusega kuivemale jätta. Sellise suhtumise üks põhjuseid on, et kõik on koguaeg olemas ja piisavalt. Umbes, et kuna päike koguaeg paistab, siis me päikest ei täna. Maksa mingi võlg ennetähtaegselt ära ja anna ainult hädapärane taskuraha, kuna sul pole raha. Järgmine kuu sama lugu. Meil näiteks on nii, et kui teismeline hakkab hullult kodus vabatahtlikult toimetama ja paljusid vajalikke asju tegema, siis on varsti mingi rokkkontsert tulemas ja peale tööde tegemist soovitakse taskuraha.

See heast elust lolliks minek toimub ka üldisemalt kui ainult kellegi peres.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Igasugu mõtteid tekkis.
Näiteks poiste isa eeskuju. Et kas isa on olemas kõigepealt. Ja kui ta olemas on,( siis tema oleks selle teemaga pidanud tegelema väikesest peale. Vahet pole, kas ta elab lastega koos.
Siis see asi, et ka ema eeskuju. Kui näiteks esimene laps oli nii suur, et koos emaga perelikmele teha ise näiteks kaart. Siis saab see harjumuseks ja kord teeb vanem laps koos nooremaga ise salaja neid kaarte.
Ma ise lapsena mingeid selliseid kinke kodus teha ei saanud, ka taskurahast kõrvalepanemisest poleks piisanud, sest ma sain nii vähe taskuraha, et lihtsalt polnud midagi koguda. Mingit regulaarsust polnud ja võib öelda, et taskuraha tegelikult puudus või oli see väga harva. Ja meie õega tegime ise kaarte ka, ja ma tegin mingeid järjehoidjaid ja pilte. Korra sain peale tunde koolis poiste tööõpetuse klassis asju teha ja siis sai vineeri peale kopeeriga joonistatud mingi pilt, see välja saagida ja joonistus selle mingi põletiga üle joonistada ja puulakiga ära lakkida ja siis emale kinkida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen 40 ja siiani piinlen kinkide käes.. Sõbrad teevad mulle aegajalt kinke, aga mina ei tee seda kahjuks kunagi. Sest ma ei oska ja kõik ideed tunduvad totakad.Päriselt ka, see ei tähenda, et ma neid ei armasta. See tähendab, et ma ei oska asjade kinkimises näha armastust. Ja mul on piinlik ka kinke saada. Mulle pole neid asju tegelikult vaja…

Please wait...
Postitas:
Kägu

teine ütleb, et ta ei oska midagi kinkida, osta ise omale, mis sulle meeldib.

Huvitav, kes sellise suhtumise küll õpetanud on? Vastan ise: inimesed, kes enam kingitusi ei tee, vaid kingivad…RAHA. Sõnade ja põhjendustega, et “osta siis ise endale midagi ja mina ei oska midagi kinkida”. Vot nüüd saate selle, et lapsedki ei oska enam lihtsaid kaarte-joonistusi-meisterdusi vm. kinkida, sest puudub fantaasia (ei räägi kellestki konkreetselt).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tänapäeva tarbimishullus ja asjade armastus … Ma ei taha küll midagi.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 80 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kuidas teha lastele selgeks, et ka mul on vajadused