- Mu laps sööb beebist saati väga halvasti, praegu on ta 9a aga enndiselt valib nii hullult toitu. Väga raske on ära arvata, mida ta süüa tahaks. Piisab selest, kui söök on liiga kuum ja süües hakkab higistama, siis rohkem ei taha, kui on liiga külm, siis jälle häda. Siis küll värske piim on halvaks läinud tema arust ja tahab, et uue paneksin. Näiteks mina ei kujutaks ettegi ühte päevagi sooja toiduda, ma pean seda saama ja ma ei saa aru, kuidas tema vastu peab, kui enamus ajast soojast söögist keeldub. Ja pakun talle igapäev seda sööki mida meie sööme, aga vaatab sellise pilguga seda sööki, et ei oskagi öelda. Ja sööb pigem üksi kui et teistega, nagu ta ütleb ingliskeeles, et kõik jõllitavad teda, siis teistega koos ei taha süüa. Praegu sööb: hommiku putru vahest ka päeval, kui muud ei taha, riisi plofi moodi, hapu kurki, kooritud ja tükeldatud õuna, tükeldatud tomatit, pirni, magusat harva, teatud sorti pihfi, praemuna hakkas hiljuti sööma, keedumuna, vahest hommiku helbeid ja osad asjad veel. Imekommbel on ta normaalkaalus. Kas kellegil on kogemusi, kas läheb toitumine ajajooksul paremaks ka, see väsitab ära igapäevane jooksmine tema ümmber, et ta ometi sööks midagi.
Näitan 6 postitust - vahemik 1 kuni 6 (kokku 6 )
Teema: Kuidas teie autismi häirega lapsed söövad
10.04.2021 09:03
To report this post you need to login first.
10.04.2021 22:51
Peres kaks selle diagnoosiga last ja neid kiikse ei jõua üles loetleda. Ilmselt ei tuleks korraga meeldegi, need vahetuvad ka aeg-ajalt. Igav juba ei hakka.
To report this post you need to login first.
11.04.2021 23:57
<p style=”text-align: left;”>Mul sama – veiderdamist ja väljakutseid ikka jagub aastateks…</p>
Samas oli väikelapsena imesööja – nii hea suisa, et kõik ahhetasid ja kiitsid. Ei pirtsutanud millegi üle ja kogu aeg oli nälg. Jah, norm lapsest kobam ta süües aga oli – mõnel sõi tema vanuses korrektselt noa ja kahvliga, meil olid käed käigus ja laud lägane. Nn näputoiduga sai vist liialdatud.
Kusagil 2+ muutus aga kapriisseks ja paljud toidud enam ei sobinud. Mõned asjad oleme ajajooksul suure mangumise peale ta söögilauale tagasi saanud, aga vaevaliselt edeneb. Ei tohi olla kaste spagettidel või kartulil, ei tohi olla arusaamatud segamini koostisosad. Ehk siis supp ja mahl peab läbi paistma, prae koostisosad taldrikul eraldi olema, pannkook moosita jmt. Lasteaias oli alguses ikka väga keeruline – sealsed tervislikud gemüüsed (ühepajatoit, riisiroad jmt) ja segamini salatid täiesti välistatud. Sisuliselt näriski seal terve päeva jooksul mõne leiva- või saiakontsu, õuna või pirni ja kõrvale vesi või piim. Valib marke, valib värve, kõige uue ees on tõrges.
Samas mõned plussid on ka – laste lemmikud pitsad, burksid, kihisevad joogid välistatud, kooke ja enamikke komme ei söö, šokolaadi ka mitte. Tal on oma lemmikud paar kommi ja küpsist. Valget jäätist sööb kah. Üldse tundub, et just puhtad ja valged asjad kuidagi eriti meeldivad: puhtad piimatooted, sai, munavalge, valged kommid, sefiir…
Kui hakkas ise veidi innukamalt kaasa aitama köögis (u 5aastaselt), sai teda õnneks lihtsamini uusi asju proovima. Aga paljudele proovimistele söömist siiski pole järgnenud. Olen ise olen rõõmus juba sellegi üle, et proovima soostus. Tema puhul suur edasiminek seegi…
To report this post you need to login first.
22.04.2021 00:10
Jah, neid kiikse ikka jagub. Meie Aspergeri poiss nüüdseks juba 14 ja on igasuguseid põnevaid aegu. Tõesti- need ka ajas muutuvad.
Ka meie poiss oli väikelapsena üsna igasuguste asjade sööja. 3-4-aastasena sõi isegi maasikaid. Meil on see õnneks pildilegi jäädvustatud 😀 kogemata, sest see on olnud ainus kord elus. Hiljem pole seda kordagi isegi ligilähedaselt õnnestunud. Ka banaani sõi palju. Nüüd asjalood väga teised.
Siin juba eelpool mainitud asjade eraldi presenteerimine taldrikul on tuttav. Nüüdseks mitmed aastad siiski üle läinud. Kastmed jms sobivad, kuigi salatimaterjali eelistab siiski eraldi komponentidena. Keedetud köögiviljad ei sobi enamasti (v.a kartul), toored ja ka ahjus samas üsna suures osas sobivad. Palju muutus kasvuspurdi tulekuga- siis hakkas igasugust toitu rohkem sobima.
Puuviljadest sööb vaid õuna ja pirni, marju ei söö mitte ühtegi mitte mingil kujul mitte mingil juhul. Ka moos ei sobi. Värske kraami poole peal on seega pigem piiratud valik: kartul, porgand, toores kaalikas, värske kapsas, õun, pirn, viinamarjad, avokaado. Võib-olla veel midagi, kohe ei tule meelde.
Kõige põnevam on olnud aga lugu magustoitudega. Pikki pikki aastaid oli ta nõus tarbima eranditult vaid pruune magustoite: kakaokohupiim oli ok, valge mitte, sama jäätisega jne. Šokolaadikoogi sees, vahel, peal ei tohi mingil juhul olla moosi, marju vms. Nüüdseks on siiski valmis ka valget jäätist sööma, kuid pidulikeks puhkudeks muretseme siiski talle alati eraldi pruuni koogi. Joogiks sobib vaid tavaline vesi (mitte mingil juhul gaseeritud, marjadega, kurgiviilude või “kes teab veel mille koledaga”). Siis tuli juurde kakao (pruun ju). Nüüd sööb juba ka hommikusöögihelbeid piimaga, mis on umbes aasta jagu aega uudsena juures. Ei aidanud varem ka see, kui ise kohupiima kakaoga kokku segas ja nägi protsessi- pruun sobis, eelnev valge mitte 🙂
Samas sööb selliseid, tihti paljude jaoks kummalisi, asju nagu avokaado, sprotid, krevetid, keedetud seakeel, kalamari. Võta siis kinni, eks! :)))
Seega nende puhul tasub olla valmis pidevateks muudatusteks, proovida kohaneda ja lihtsalt leppida. Nagunii ühel hetkel midagi taas muutub. Ja kuna neid eripärasid on neil palju nagunii, siis on see toitumine vaid üks sellest jadast.
To report this post you need to login first.
22.04.2021 05:01
Minu söönisprobleemidega laps on veel väike ja ei põhjenda väga oma valikuid. Seepärast küsin, kuidas need juba suuremad lapsed seletavad, miks nad ei söö või pole nõus proovima?
Olen selle peale palju mõelnud, nt just et miks värv ei sobi jne. Tekstuur on tõsine teema, sellest ma saan aru. Temperatuur ka. Aga miks just värv või kuju rolli mängib?
Mu tuttaval on laps, kes ei söö kurgirattaid, peab olema pikuti lõigatud. Mina ise söön hea meelega lagritsajäätist, see on musta värvi. Soomes on see popp ja ükskord reisil olles ajasin pool bussitäit rahvast ähmi täis sellega. Issand jumal, sa sööd MUSTA jäätist! Appi, öök, kuidas sa saad! Minu aju sellisest reaktsioonist aru ei saa, jäätiseid on ju igasugu värvi ja kurk on ka põiki lõigates kurk. Seega oleks huvitav teada, kuidas ajus ja kehas selline vastumeelsus tekib. Mis nad ütlevad selle kohta?
To report this post you need to login first.
10.05.2021 22:04
11-aastane poiss
Jäätis peab olema valge. muud ei söö. Kooki, torti, enamusi komme ei söö.
Munast sööb vaid munavalget ja praetuna. Keedumuna ei taha.
Ütleb, et vale toit ajab oksele.
Õppis sööma pitsat, tema jaoks suur asi. Kuid – seal tohib olla vaid juust ja kaste. Margherita siis.
Sööb hea meelega: keedukartulit, spaghette, natuke valget riisi, friikartuleid, popcorni. Toores koorega kurk on kommi eest, seda läheb ika päev mitu pikka.
Bolognese kastmes ei tohi olla kapsast – tõlge: sibulatükke, tomatitükke. Ehk teen tomatipüreega.
Lihast sööb valget kanaliha ja teatud sordi vorsti.
Üllatavad asjad: armastab küüslaugust maitset, armastab pestot ja avokaadot. Õppis armastama tšillit.
Leia ei söö, saia vaid röstsaiana. Suur edasiminek talle oli šokolaadikreemi lisamine (ostan suhrkuvaba ökokreemi, kus pole kräppi jms sees)
To report this post you need to login first.
Näitan 6 postitust - vahemik 1 kuni 6 (kokku 6 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
