Esileht Pereelu ja suhted Kuidas teie kodus õhkkond on, kui mees mingit tööd teeb?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )

Teema: Kuidas teie kodus õhkkond on, kui mees mingit tööd teeb?

Postitas:
Kägu

Ma ei pea silmas arvutitööd, vaid kui mees näiteks remondib mingit masinat, paneb kappi kokku, värvib seina, ühendab toru vms sellist? Meil on siis õhkkond täiesti talumatu. Mees vannub ja kirub pidevalt, käitub nagu kõik majas oleks süüdi, kui temal on nuga kadunud või teip ei kleebi või kui kuskilt kapi otsast kukub tolmurull pähe. Mina ja lapsed hoiame eemale, õnneks suvel saab õues tegevust leida, päris kodust ära minna ka ei tohi, siis keegi ei hooli ja tema üksi peab rasket tööd tegema. No nõus, töö on raske ja mees on kohutavalt tubli, et ta kõike oskab ja teha viitsib. Ja sellega olen ka nõus, et keegi teda ei aita, sest keegi ei oska võrdväärselt hästi selliseid asju teha – kord proovisin hakata seina teipima enne värvimist, sain kohe riielda, et ma ei oska, jätku järele.
Kas teie mehed suudavad normaalsed püsida kui selliseid asju teevad? Minu jaoks on see remonditud ruumi hind selle õhkkonna pärast nii kõrge, et ma ei tahakski, et ta midagi remondib – aga siis vaatab mees mind arusaamatuses ja ütleb, et tema küll tahab ilusas kodus elada. Ja siis hakkab remontima – ise tahab remontida, keegi ei käsi, aga remondi ajal käitub nagu kannataja ja jumal. Masendav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seda tuleb võtta kui tema töövõtet. Mõnele on kirumine kui kruvikeerija, ilma ei saa kuidagi. Sellega ta aktiveerib ja innustab ennast. Meie pere viskab nalja sellise töötegemise peale. Ikka selliselt, et tegija ise ka naerma hakkab ja siis on hea tuju ja lõbus olemine tükiks ajaks tagatud. Arusaadav ju, et teha vaja, teha ei taha, tuju paha jne. Eks siis tuleb otsida moodust, et tuju paremaks muutuks. Seda pole pähe tulnud, et peaksin sellega leppima, et kodus on kellelgi paha tuju. Ei ole pähegi tulnud eemale hoida, vaatan mida õhustiku parandamiseks teha annab. Vahel isegi tassikene kohvi töötegijale on tema meeleolu parandav. Ise ei tunne end kuidagi puudutatuna, kui keegi vannub. Tema enda tervis, kahjuks teeb kahju kõigepealt endale. Miks mina pean häiritud olema kui keegi teine endaga toime ei tule? Äkki otsib abi, et enda “isekust” kasvatama ,et sa ei tunneks end siis halvasti, kui teisel paha tuju on. lõpuks see paha tuju ju võimendub. Sina lähed tujust ära, see suurendab veelgi mehe tujutust. Keegi peaks suutma mitte kaasta minna sellega. Kuna teist sundida millekski ei saa, saabki endaga tegeleda. Kusjuures ka see annab asjale palju juurde, kui väljendad selgelt ja üheselt, et tema olek kodus paneb teid lapsega halvasti tundma. Kui selgelt ja otseselt ei väljenda, siis teisele tundubki, et enda viha teiste peale väljavalada on lubamatu. Aga omaette vandumine, et asjad kadunud, torud valed jne, see on nagu kruvikeerija, mis aitab tööd teha … 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on siis õhkkond täiesti talumatu. Mees vannub ja kirub pidevalt, käitub nagu kõik majas oleks süüdi, kui temal on nuga kadunud või teip ei kleebi või kui kuskilt kapi otsast kukub tolmurull pähe. Mina ja lapsed hoiame eemale, õnneks suvel saab õues tegevust leida, päris kodust ära minna ka ei tohi, siis keegi ei hooli ja tema üksi peab rasket tööd tegema.

Minu jaoks täitsa arusaamatu käitumine mehe poolt. Meil teeb ka mees päris palju kodus ise, aga sellist tujutsemist töötegemise käigus küll ei ole. Aga võib-olla ta lihtsalt ei julge – ma kärataksin kohe vastu, et kui tuju s..t või oskused kehvad, siis tuleb teenuse tellimiseks piisavalt teenida, mitte psühhi mängida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul mees vannub ka, mõõdukalt, aga see on selline “kruvikeeraja” tüüpi vandumine, nagu siin eelnevalt kirjutati. Selline vägisõnadega omale selle tegevuse tegemiseks vajaliku väe manamine siis pigem:) Mõnikord olen talle abiks, tema juhendab, mis ma tegema pean ja saame kahekesti asjad tehtud. Tuju on tal seejuures täiesti normaalne, vandumisega paralleelselt käib ka naljategemine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No ma olen ise samasugune, et kui midagi teen, siis hakkab kohe häirima kui keegi teine sealsamas töllerdab, seega ma eelistangi kõik teised kodust ära saata selleks ajaks kui mul mingi asi on vaja valmis saada. Mind häirib isegi see, kui keegi tuleb seisab ukse peal ja lihtsalt vaatab, mida ma teen. Ma küll kedagi ei süüdista, aga pidevalt ütlen, et ole hea, ära tule siia, ära seisa seal, ära käi kogu aeg midagi küsimas, mul on vaja tund aega rahulikult olla jne jne.

Nii et kui keegi on kodus, siis ma parem üldse ei hakkagi midagi tegema, vedelen niisama. Sellist tunnet küll ei teki, et mina vaeseke pidin nüüd mingi töö ära tegema kui teised hoopis samal ajal kuskil kohvikus aega parajaks lõid. Ma siiski annan endale aru, et mul ongi endal palju parem (ja teistel ka) kui kõik on jalust ära sellel ajal kui ma pean kodus olles mingit tööd tegema. Kui on pikaajalisem projekt, siis lepime kellaajad kokku, et mis kell koju tagasi tulevad, siis ma selleks ajaks tõmban otsad kokku ja teiste saabumise ajaks olen selleks päevaks töö lõpetanud.

Sellele pole veel saanud lootma jääda, et lihtsalt ütlen, et ärge segage, sest nad tulevad alati midagi ütlema, küsima, vaatama, kõige hullem – õpetama. No ei suuda eemal olla rahulikult, kuskil teises toas või õues 😀 Samamoodi siis mina ei suuda rahulikuks ja kannatlikuks jääda, et taevas halasta, miks, miks sa jälle tuled oma jutuga, on ju sada korda juba räägitud, et ära tule sellel ajal…

Eks te peate mingi kompromissi leidma. Kui see sobib, et olete sel ajal majast väljas, siis on okei. Või siis lepite kokku, et ikkagi lähete täitsa kodust ära, kui mees ikka kisa teeb, isegi kui te teda vaatamas ei käi.

Võimalik on ka mingid tööd tegijatelt tellida, ei pea kõike ise tegema. Ja kui keegi teine teeb, siis ma ei lähe sinna juurde seletama või passima, et kuidas nad teevad. Pärast vaatan üle, kuidas tulemus on. Korra on olnud selline asi, et olen lasknud üle teha (pahteldamine). Muidu on väga hea rahulik, lased profid peale, teevad valmis, enamasti ikka on põhjust rahule jääda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No hea näide oli just. Mees paneb kappi kokku, mina koristasin niisama mujal asju, sorteerisin ja viskasin ära. Prügikast sai täis. Mees tahtis midagi visata prügikasti, nägi, et on täis – ja kukkus vanduma – krrrt te panete prügikasti täis, kui teate, et mul vaja siia asju panna. Ja viskas minu pandud asjad välja ning pani enda omad asemele. No saad sa aru nüüd. Hingasin sisse-välja, sisse-välja ja läksin eemale.
Ja muidu ta ei ole selline jobu ja egoist. Igati arvestav ja hooliv mees on. Aga kui tööd teeb, siis muutub maailma nabaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Aloevera

🙂 See on nii tavaline – ei midagi muud kui ebakindlus, mida Eesti mehed väljendada ei oska ega julge.

Minu isa oli samasugune. Kui midagi oli vaja parandada, rääkis kõigepealt paar nädalat, et mis te jamate, seda ei saa ju korda teha. Kui ema pakkus, et no kutsume siis remondimehe võttis asja torisedes ette ja oli alati tige nagu porikärbes. Ülejäänud pere pidi seisma ja vandumise saatel tööriistu kätte ulatama, kuuldes veelkord iga paari minuti tagant, et ega tegelikult pole siin midagi võimalik teha… Enamasti lõpuks ikkagi sai kõik korda, aga juhuks kui poleks saanud, pidi igaks juhuks looma mulje, et keegi teine on süüdi.

Kõige tugevamini väljendubki see minu meelest nendel meestel, kes remonditöid oskavad ja kelle mina-pilt sellega tugevas seoses on. Nad ei saa ise ka aru, mis neid nii hirmsasti närvi ajab – aga eneseväärikus justkui kukuks kokku, kui selguks, et nad ei oskagi kõike, mida nad oma peas meestetöödeks on klassifitseerinud… Minu mees on tellib enamuse selliseid asju teenusena, aga kui mõnikord midagi ise proovib, on elevil ja rõõmus kui hakkama saab, ja võtab asja huumoriga kui ei saa.

Please wait...
Postitas:
Kägu

🙂 See on nii tavaline – ei midagi muud kui ebakindlus, mida Eesti mehed väljendada ei oska ega julge.

Sinu kirjeldatud põhjus minu mehe puhul küll paika ei pea.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Aloevera

🙂 See on nii tavaline – ei midagi muud kui ebakindlus, mida Eesti mehed väljendada ei oska ega julge.

Sinu kirjeldatud põhjus minu mehe puhul küll paika ei pea.

Eks sa ise tunned oma meest paremini 😉 Neid, kes tigetsevad lähedastega niisama – sadismist, on vast vähe. Tavaliselt varjab närvilisus ikka muret või haavatavust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Neid, kes tigetsevad lähedastega niisama – sadismist, on vast vähe. Tavaliselt varjab närvilisus ikka muret või haavatavust.

Küllap põhjusi on peale nende kahe ikka küllalt veel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kord proovisin hakata seina teipima enne värvimist, sain kohe riielda, et ma ei oska, jätku järele.

Vat see on nõme. Kas ärgu virisegu selle üle, et keegi teda ei aita – või õpetagu kannatlikult. Kõik on õpitav, aga alguses pole keegi kohe valmis meister.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Noh, kui teemaalgataja ise neid töid teha ei oska, siis ei ole justkui midagi kobiseda selle üle, kuidas teine neid töid teeb (kui lõpuks saavad tööd korralikult tehtud).
Mina olen naine ja peaksin ilmselt xanaxit võtma, kui keegi käsiks mul näiteks napoleoni kooki teha või sokke kududa.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mees paneb kappi kokku, mina koristasin niisama mujal asju, sorteerisin ja viskasin ära. Prügikast sai täis. Mees tahtis midagi visata prügikasti, nägi, et on täis – ja kukkus vanduma – krrrt te panete prügikasti täis, kui teate, et mul vaja siia asju panna. Ja viskas minu pandud asjad välja ning pani enda omad asemele. No saad sa aru nüüd. Hingasin sisse-välja, sisse-välja ja läksin eemale.

See prügikasti teema on juba liiast. Mingu viigu ise siis välja, mida vahtida.

Aga mõõdukas vandumine mingi käelise tegevuse juures on normaalne. Noh, omastarust sa nagu oskad ja tead, kuidas seda või toda teha, aga ikka ei õnnestu.
Sest sul pole kogemust. Kui sa paneks neid kappe hommikust õhtuni kokku, siis oleks teine asi.

Venelased on selle rpoendamise isegi anekdooti valanud:
Üks naine küsib teiselt, et:
– Mul mees läks garaazi ja ütles, et käigukast on vaja “ümber lapata”. Kas sa tead, mida see tähendab?
– Ei tea, pole aimugi, aga ma olen näinud, kuidas nad (mehed) seda teevad – nad ronivad auto alla ja hakkavad valjusti ropendama. Ja siis umbes poole päeva pärast ongi tehtud ja valmis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu isa oli ka selline. Kusjuures töömees, eluaeg asju ja masinaid parandanud (ja vist sealjuures sõimelnud). Tema küll pereliikmeid ei kirunud, sellise asja peale oleks ta mu ema käest ilmselt saanud nii et tolmab. Aga vott kõik need parandatavad ASJAD olid valesti tehtud ja viletsad. Kurrradi vene sitanikerdis oli selline veel kõige tsensuursem variant. Ta oli lapsena Siberisse küüditatud ja venelasi kirus ikka südamest. Kõik mis oli halvasti oli Venemaal tehtud, venelaste leiutis ja saadetud siia maamuna peale tema kiusamiseks. Eks enamus asju oligi muidugi sel ajal NL-is tehtud, aga hiljem, kui juba mujalt ka kraami elamisse ilmus, ei lasknud tema end sellest morjendada, ikka oli alati süüdi katkine ese ja selle kvaliteet, mitte kunagi tema oskused.
Ma istusin seal mõnikord ninapidi juures ka kui ta ähkis ja puhkis ja nuputas, kuidas midagi korda saaks, aga mul pole sellest negatiivseid mälestusi.
Nüüd parandab mu isa asju teisel pool pilvepiiri ja pole enam kedagi, kelle kätte katkisi esemeid anda. Mees on mul selles osas siidikäpp paraku.
Kõige rohkem igatsen taga seda, kuidas tal pärast jälle hea tuju ja uhke tunne oli, kui selle neetud sitanikerdise ikkagi ära parandas või tööle sai ja võidukalt VOHH ütles.
Kodus käies sähvatavad tihti mõnd asja nähes mälestused sellest, et isa tegi selle korda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu mees ei tee mingeid töid. Kui on väiksemad tööd, siis mul on telefonis “Töömees Urmas”. Kogun viis väiksemat tööd kokku ja helistan. Kui on suurem asi, siis sebib mees mingi firma ja maksab pärast kinni ka. Hästi hea rahulik on nii töö tegemise ajal kui ka hiljem, kui ma ei pea kartma, et käpardist mehe poolt valesti ühendatud pesumasinast võib vett põrandale voolata või valesti veetud elektrijuhtmed võivad lausa eluohtlikuks osutuda.
Veidi närviliseks võib minna ainult juhul, kui kohe firmat ei leia ja peab natuke otsima või ootama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

🙂 See on nii tavaline – ei midagi muud kui ebakindlus, mida Eesti mehed väljendada ei oska ega julge.

Minu isa oli samasugune. Kui midagi oli vaja parandada, rääkis kõigepealt paar nädalat, et mis te jamate, seda ei saa ju korda teha. Kui ema pakkus, et no kutsume siis remondimehe võttis asja torisedes ette ja oli alati tige nagu porikärbes. Ülejäänud pere pidi seisma ja vandumise saatel tööriistu kätte ulatama, kuuldes veelkord iga paari minuti tagant, et ega tegelikult pole siin midagi võimalik teha… Enamasti lõpuks ikkagi sai kõik korda, aga juhuks kui poleks saanud, pidi igaks juhuks looma mulje, et keegi teine on süüdi.

Kõige tugevamini väljendubki see minu meelest nendel meestel, kes remonditöid oskavad ja kelle mina-pilt sellega tugevas seoses on. Nad ei saa ise ka aru, mis neid nii hirmsasti närvi ajab – aga eneseväärikus justkui kukuks kokku, kui selguks, et nad ei oskagi kõike, mida nad oma peas meestetöödeks on klassifitseerinud… Minu mees on tellib enamuse selliseid asju teenusena, aga kui mõnikord midagi ise proovib, on elevil ja rõõmus kui hakkama saab, ja võtab asja huumoriga kui ei saa.

Lihtsalt remargi korras: tige nagu herilane, laisk nagu porikärbes.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu mees on vaikne nokitseja, vaatan, et on jälle oma “Makita” kohvri tuppa tassinud ja teed miskit. Vahest minu ütlesi peale, tavaliselt on ise avastanud, et üks või teine asi vajab praavitamist.
Aga oma isa kohta mäletan, seda ülevat aega pühapäeval, kui telekas vajas parandamist – hommikul tehti kirjutuslaud lagedaks sinna tõmmati laiali mingid skeemid ja plaanid- neid uuriti ja puuriti. Siis kruviti lahti teleka tagakaas ja läks lahti. Isa siis urgitses ja nokitses – seletas kõrval passivale vennasele ja ma mulle – et see on see ja too on teine. Paar tundi kestis see praavitamine ja siis võttis jälle me must-valge telekas pildi ette.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Veidi küll, aga on end tagasi tõmmanud, sest teab, et ma ei kannata seda närvitsemist ja olen võimeline ise töömehe leidma. Mõnda asja oskan ise ka teha ja olengi teinud. Näiteks varem soovitas kuskile sõbranna juurde tapeetimise ajaks minna, makk lõugas ja üksi kirus 😄 Teise toa tapeetisin üksi ja vaikuses.
Olevat vabastav selline käitumine tööd tehes ja töö pidavat ka libedamalt sujuma 😃

Please wait...
Postitas:
Kägu

haha ma täpselt samasugune. ei kannata kui keegi juures kui ma midagi remondin või teen, siis ongi kõik teised süüdi ja ma ei jäta seda väljendamata. muidu ma igati rõõmus ja okei inimene.
see on osade töödega nii, just tehnilisemad tööd, tavaline söögitegu seda pole. mul ka siis muusika põhjas alati.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul endal tekib paralleel siin üldsegi autosõiduga. Seal ka inimesed vannuvad ja süüdistavad teisi autojuhte ja autosid lakkamatult, kes tormilisemalt ja kes rahulikumalt. 🙂 Ilmselt pean mehe tujudesse suhtuma samamoodi kui sellesse nn. rooliraevu – mõistusega võtma, et varsti läheb üle. Aga raske on :). Nüüdseks kõik korras jälle, töö tehtud, mees väsinud ja rahulik.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul oli eks selline, see oli ikka väga ebameeldiv. Mu eks ei osanud tegelikult midagieriti hästi teha ka, nii et minu kogemusest lähtudes see vandumine väljendab ebakindlust.
Nüüd mul selline mees, kes kõike rõõmuga teeb, kusjuures oskab ka kõike hästi teha. Ma ei kujutagi vist seepärast ette, et inimene kes teab mida teeb, võtab vaevaks oma energiat kirumisele ja vandumisele kulutadaa.

Mis puutub mööbli monteerimisse, soovitan naistel kelle mehel see kapp vandumise hinnaga tuleb, hoopis ise see mööbel kokku panna. Suure kõrge kapi puhul kulub vahepeal abi ära, aga üldiselt peaks naine kapi kokkupanemisega kenasti hakkama saama. See nagu Lego ju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei pea silmas arvutitööd, vaid kui mees näiteks remondib mingit masinat, paneb kappi kokku, värvib seina, ühendab toru vms sellist? Meil on siis õhkkond täiesti talumatu. Mees vannub ja kirub pidevalt, käitub nagu kõik majas oleks süüdi, kui temal on nuga kadunud või teip ei kleebi või kui kuskilt kapi otsast kukub tolmurull pähe. Mina ja lapsed hoiame eemale, õnneks suvel saab õues tegevust leida, päris kodust ära minna ka ei tohi, siis keegi ei hooli ja tema üksi peab rasket tööd tegema. No nõus, töö on raske ja mees on kohutavalt tubli, et ta kõike oskab ja teha viitsib. Ja sellega olen ka nõus, et keegi teda ei aita, sest keegi ei oska võrdväärselt hästi selliseid asju teha – kord proovisin hakata seina teipima enne värvimist, sain kohe riielda, et ma ei oska, jätku järele.

Kas teie mehed suudavad normaalsed püsida kui selliseid asju teevad? Minu jaoks on see remonditud ruumi hind selle õhkkonna pärast nii kõrge, et ma ei tahakski, et ta midagi remondib – aga siis vaatab mees mind arusaamatuses ja ütleb, et tema küll tahab ilusas kodus elada. Ja siis hakkab remontima – ise tahab remontida, keegi ei käsi, aga remondi ajal käitub nagu kannataja ja jumal. Masendav.

Minu jaoks on see kindlasti üks perevägivalla liike. Kui pereliikmed peavad majast välja minema, et härrat mitte häirida, ei ole mu arust normaalne. Ma saadaks mehe terapeudi juurde, kes tegeleks ta vihaporobleemiga.

Please wait...
Postitas:
rosinakypsis

Minu mees pani ka täna parketti maha ja mina (ülakorrusel voodit peitsides) proovisin kokku lugeda, mitu “putkavahti” ja “joppuse joru” ära tuli. Lugemine läks lõpuks sassi. Nii et kirumine käib minu arust remondi juurde; kui ta täielikus vaikuses miskit teeks, siis mul hakkaks vist imelik ja peaksin vaatama minema ega mehele näiteks midagi peale pole kukkunud. Aga vandumine ja oma viha välja valamine pere peale on ikka kaks eri asja. Seda viimast küll lubada ei tohiks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu mees ei teegi kodus midagi. Kohe põhimõtteliselt. Ma leian oma sõprade hulgast ise tegija kui midagi sellist on, millega mina ja kaks vanemat poeg ise hakkama ei saa.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu mees teeb kodus väga palju nö meestetöid. Kui ta neid teeb, siis ilma vandumata ja väga hästi. Aga tema tööd ei tohi segada, ta peab saama keskendunult ja läbimõeldult tegutseda. Mina olen meie peres see, kes iga suurema töö vahelt jooksuga peab veel söögid valmis, lapsed koolitöödes aidatud, toad korras hoitud, pesu kuivama riputatud jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sooviks tähtkuju teada saada?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil oli alguses palju tülisid, sest mees soovis, et ma praktiliselt seisaksin ta kõrval, annaksin tööriistu kätte ja pidevalt kiidaksin ja juhendaksin, mida täpselt kuhu ma tahan, kas see kõrgus, kas nii, kas naa. Lisaks see “ega sa ei tea, kuhu ma selle kolllase peaga haamri panin”. Pärast paari aastat selle talumist olen saavutanud selle, et ma ei pea enam ütlemagi “Mõtle ise”. Kui mul on selge soov, täpselt kuidas või kus miski peab olema, siis ma näitan talle üks kord, slegelt ja lahkelt, põhjalikult. Kui mul seda soovi ei ole, siis taevas hoidku, ära tule minu käest küsima asju a la “mis peakaitsme suurust sa tahad” või “mitme barise survega pumpa sa tahad” või “kas sa eelistad Sadolini või Tikkurila värvi”, “millise silmaga traataia ma koeraaedikule panen”. No pane see, mis koera kinni hoida jaksab, taevad hoidku! MA EI TEA, ma ei taha sellest midagi teada. Ja kui ma tahaksin sellest midagi teada, ma oleksin pumbamüüja, ehitaja või maaler. Kui sa, mees, otsustada ei suuda, telli professionaal. Mina ei eelda, et mees üldse mingeid selliseid suuremaid remondi- või ehitustöid kodus teeb.

Nüüd ta on aru saanud, et nii nagu mina ei käi temalt iga minut nõudmas juhendamist, kas ja milline tekikott panna voodisse, millega põrandat pesta või kas lõigata leivast 4 või 6 mm viilud, ei maksa temal teha ka oma töödest minu probleemi. Ärgu tehku seda tööd, kui ei taha või ei oska. Kui otsustab teha, ärgu riputagu selle protsessi osi teiste inimeste kaela – hakkasid tegema, tee valmis. Kui ei oska, õpi. Kui hakkama ei saa, kutsu spets ja kõik on rahul. Keegi ei täniita, töö saab tehtud kiiresti ja korralikult.

Seega kui ohkimist hakkab kuulduma, ma teen kivinäo ette ja käin kaarega mööda. Võtsid töö, võta ka vastutus. Ma ei kavatsegi seda vastutust jagada asjades, millest ma ei jaga midagi ja mille jaoks ma kutsuksin profi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu oma ei vannu otseselt ….aga kõnnib küll nagu paabulind ringi ja pärast peab teda kindlasti kiitma 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

ma kirun ja vannun ise ka, sest kui midagi ei taha hästi edeneda, siis peale kurjema sõna lendulaskmist läheb kõik kohe korda. isegi peitu pugenud kruvikeeraja ilmub kui võluväel nähtavale.

Please wait...
Postitas:
rosinakypsis

Minu oma ei vannu otseselt ….aga kõnnib küll nagu paabulind ringi ja pärast peab teda kindlasti kiitma 🙂

Hahahaa, nii hea!! Eks ta nii ole jah.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 39 )


Esileht Pereelu ja suhted Kuidas teie kodus õhkkond on, kui mees mingit tööd teeb?