Ise saatsin eelmise aasta lõpus personaliosakonda soovi, et soovin aasta algusest tööle naasta. Sain vastuse, et mis kuupäevast, siis et selge. Peale seda mitte keegi minuga ühendust ei võtnud. Osakonda kus töötasin ei ole, seoses struktuuri muudatustega. Võtsin ühendust selle juhiga kes nüüd uut osakonda juhib, tema ütels et suhelgu ma ikka personaliosakonnaga. Seal siis lõpuks võeti ühendust ja soovitati mul kandideerida firmas käimasolevatel konkurssidel. Tundub täiesti kummaline hakata konkurssidel kandideerima, see selleks. Kuu aega jälle möödas ja mingit vastust ei ole tulnud. Käisin uuesti kohal, et ma soovisin järgmisest kuust tööle tulla, vastuseks sain et järgmine kuu alles kunagi hakkavad intervjuud toimuma. Käisin ka tööinspektsioonis kus öeldi et mul on kehtiv tööleping ja ma võin minna enda poolt algselt soovitud kuupäeval tööle kuna personaliosakond ju seda aktsepteeris algselt. Kuid jah ma ei lähe ju sinna niimoodi skandaali tekitama. Siis ootaks mind ilmselglet koondamine, mida ma ei taha, ma tahan tööle minna. Täiesti masendav, oled lapsega kodus ja siis nüüd olen sunnitud olema nö sundpuhkusel ja ootama.Laps käib lasteaias kuna olin kindlalt arvestanud et naasen tööle. Olen tuttavatelt ka kuulnud et päris paljudel ei õnnestu enam tööle saada. Jube kahju, et töölepingu seadust muudeti ja lapsega kodus olevatel ja ilmselt ka rasedatel ei ole mingit õigust enam tööle tagasi saada.
Teema: Kuidas teie kogemus, kas tööandja tahab lapsega kodus olijat tööle tagasi võtta?
Selliselt pole seadust muudetud.
Kui sinu töökoht on alles (asutuses pole kohti kaotatud vms) siis on alla 3a lapse vanemal eelisõigus tööle jääda/saada.
Esitad lhp lõpetamise avalduse 14p ette ja I tööpäeval lähedki tööle.
Minu kogemus selline, et olin pidevas kontaktis oma kollegidega ja ülemustega. Käisin külas neil tööjuures jne. Koguaeg küsiti, et noh millal ma nüüd siis juba tööle tulen. Ja siis kui aeg käes oli, öeldi, et näed pakume nüüd sulle sellistel tngimustel sellist töö,kui ei kõlba siis tee avaldus, et lahkud omal soovil. Kuna see graafik, töötunnid ja tasu olid naeruväärsed siis lahkusingi omal soovil. Mina sain seda endale lubada, et niimodi selg sirgus lahkuda, et võtke oma töö ja palk, saan ka selleta hakkama. Kuigi jah, nüüd võin saada miinuseid ja hukkamõistu, et miks ma nii tegin ja miks ma ikka ei nõudnud. See oli minu vaba tahe ja soov ning ega ma vimma ei pea. Tänu sellele otsusele, olen ma paremaid pakkumisi saanud ning õnnelik, et ma sinna tagasi ei läinud. Kuid jah, minu kogemus on selline, et ega lhp tagasi tulijaid enam väga ei taheta. Mida soovitada? Lamenti lüüa väga pole mõtet, sest ega siis selles õhkkonnas enam tööd teha ka ei saa, kui niisama lahkumine ka pole võimalik siis ainuke variant on vist kandideerimine. Ega see ka päris õige ei ole….
Mind lausa manguti, et ma tööle tagasi läheks. Mõtlesin algul 3 aastat kodus olla, aga lasin ennast pehmeks rääkida, siis kui laps oli 2aastane. Tol ajal sai emapalka ka ainult aasta.
Mina ka ei saa aru, mis sundpuhkusest sa räägid.
Kui soovisid aasta algusest tööle naasta, siis nii sa teedki. Oma avaldusel kirjutatud kuupäeval astud aga töökoh uksest sisse ja oled tööl. Keegi sind kuhugi ju saata ei saa. Kui sinu osakonda enam ei ole, siis peavad nemad sulle pakkuma võimalusel muud tööd või koondama. Kui sa aga ise enam tööle ei ilmu, siis on neil võimalik see tööluusiks vormistada ja sinu tööleping lõpetada.
Aga vastuseks su küsimusele: minu tööandja võtab hea meelega oma töötajad tagasi 🙂 Oli juhus, kus lapsehoolduspuhkusele jäid korraga ettevõtte tegevjuht, finantsjuht, personalijuht ja juhatuse assistent. Vat siis tagus ta küll peaga vastu lauda, kui järgemööda kõigi rasedusest teada sai:) Ülemus on meesterahvas ja alati uhke selle üle, et meil nii viljakas ettevõte on :p (ta viskab vaikselt nalja, et see tema teene, sest tal endal on ka 7 last).
Uue töölepinguseaduse juures ongi väga huvitav see, et tööandjad tõlgendavad nüüd asju teisiti. Ka mulle öeldi, et tuleb uuesti saata cv ja kandideerida konkurssidel. Pärast kuid väldanud rääkimist ja mitu korda kohal käimist sain siiski tööle. Minu jaoks oli väga kummaline, et lastakse tulla aastaid töötanud inimene konkursile ja siis teatatakse, et me ei valinud sind. Kas kohe siis ei suutnud otsustada, et me seda inimest ei vali? Üldiselt on tööandja veendunud, et tal ei ole kohustust lapsehoolduspuhkuselt naasvaid töötajaid tagasi tööle võtta. Tegemist muidu korrektse ja seaduskuuleka tööandjaga. Tahaksin väga teada, miks ikkagi on tekkinud selline arusaam seoses uue töölepinguseadusega? Küsimus ei ole selles, et need ametikohad oleksid koondatud. Need on alles, aga arvatakse, et lapsehoolduspuhkuselt tulijaid sinna võtma ei pea.
Huvitab see ka veel, et kui inimene lähebki peale lapsehoolduspuhkust tööle, teatab 14 päeva ette ja marsib uksest sisse, siis kas tööandja võib selle inimese koondada, kuna teda ei ole tööandjale vaja? St kas saab koondada inimest või ametikohta? Näiteks raamatupidajaid võib olla ettevõttes 5 inimest, ametikohad on seega olemas ja pole kadunud. Keda siis peab koondama, kui ettevõte otsustab 1 raamatupidaja koha koondada? Kas lapsehoolduspuhkuselt naasjal on siin mingit eelist, et peab koondama eelisjärjekorras mõne teise töötaja, kellel pole näiteks alla 3-aastast last? Kvalifikatsioonis ei saa ka olla küsimus, oletame, et töölenaasja on kõrgharidusega ja suure varasema kogemusega, vahepeal tema kohale asunu aga keskharidusega ja väiksema kogemusega. Kas sellisel juhul on töölenaasjal õigus oma koht saada ja teda ei tohi ka koondada?
Meil küll tagasi ei oodata. Õigus minna on, aga pigem pean kandideerima mujale.
Ikka tahab. Olen 2 lapsega sama tööandja juurest lapsehoolduspuhkusel käinud ja mõlemal korral on tööandja mind tagasi oodanud ja juba mõned kuud enne minu mõeldud aega uurinud, et kuna ma tööle tulen. Praegu olen poole kohaga ja tööandja aeg-ajalt ikka uurib, kuna ma täiskohaga hakkan käima.
Huvitav lugemine
http://www.tarbija24.ee/711108/lapsehoolduspuhkuselt-tulijat-ei-saa-lihtsalt-koondada/
Minu arvates teeb su tööandja lihtsalt halva mängu juures \”head nägu\” st midagi ilusat sellest loost vaevalt et välja tuleb. Õigus tööle on sul igaljuhul aga kas sa ka sinna pärast töövaidlusi asuda tahad… Hakka uut tööd otsima ja samal ajal vaidle edasi kui viitsimist on. Sest tööandja peab sind sellisel juhul koondama hakkama kui väidetavalt sinu tööd enam pole.
Nojah, eesõigus võib ju olla, aga elu käib teistmoodi. Meie firmas tean, et tagasi on tulnud kolm naist lapsehoolduspuhkuselt. Esimesele öeldi, et tema töökoha enam ei ole (aga tegelikult muidugi oli). Koondati. Teisele tehti selgeks, et tema teeneid enam ei vajata kuigi töökoht oli olemas. Kaks kuud peale koondamist võeti uus inimene sama ametinimetusega. Kolmandale öeldi, et tööd lihtsalt ei ole ja kohta ei ole (kuigi tegelikult on koht ja sellele võeti uus inimene). Koondati.
Mul võib ju eesõigus olla, aga kas peale protsessimist ma ikka tahan seal firmas töötada? Kas peale protsessimist mul ikka on võimalus uuesti tööle saada. Iga inimene kardab mustamise eest ja taustauuringut tehakse igal juhul uuele tööle kandideerides.
See on väga masendav aps uues seaduses, et alla 3-aastase lapse vanemal on EESÕIGUS. Tööandja naerab selle eesõiguse peale. Vanas seaduses oli selgelt kirjas, et alla 3a lapse kasvatajat ei või koondada. Nüüd võib. Palju õnne kõikidele emadele. Ma tõesti tahaksin teada, mis on need ausad firmad, kes võtavad alla 3-aastast last kasvatavat ema tööle tagasi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu kogemus selline, et olin pidevas kontaktis oma kollegidega ja ülemustega. Käisin külas neil tööjuures jne. Koguaeg küsiti, et noh millal ma nüüd siis juba tööle tulen. Ja siis kui aeg käes oli, öeldi, et näed pakume nüüd sulle sellistel tngimustel sellist töö,kui ei kõlba siis tee avaldus, et lahkud omal soovil. Kuna see graafik, töötunnid ja tasu olid naeruväärsed siis lahkusingi omal soovil. Mina sain seda endale lubada, et niimodi selg sirgus lahkuda, et võtke oma töö ja palk, saan ka selleta hakkama. Kuigi jah, nüüd võin saada miinuseid ja hukkamõistu, et miks ma nii tegin ja miks ma ikka ei nõudnud. See oli minu vaba tahe ja soov ning ega ma vimma ei pea. Tänu sellele otsusele, olen ma paremaid pakkumisi saanud ning õnnelik, et ma sinna tagasi ei läinud. Kuid jah, minu kogemus on selline, et ega lhp tagasi tulijaid enam väga ei taheta. Mida soovitada? Lamenti lüüa väga pole mõtet, sest ega siis selles õhkkonnas enam tööd teha ka ei saa, kui niisama lahkumine ka pole võimalik siis ainuke variant on vist kandideerimine. Ega see ka päris õige ei ole….[/tsitaat]
Ikkagi arusaamatu, miks sa omal soovil lahkusid. Kui töölepingule vastavat tööd pole pakkuda, peab koondama. Võrreldes niisama lahkumisega saab päris palju raha.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ikkagi arusaamatu, miks sa omal soovil lahkusid. Kui töölepingule vastavat tööd pole pakkuda, peab koondama. Võrreldes niisama lahkumisega saab päris palju raha.[/tsitaat]
Võib olla väljendasin end valesti. Töö oli sama aga palk oli alla igasugu arvestust ja ütleski, et kui ei kõlba kirjuta avaldus. Ütlesin et koondage, olen nõus ise a la teile andma koondamisraha, et te mind koondaks ja mulle selle raha maksaksite. Küsimus on sel hetkel siis selles, et saaksin töötuna end arvele võtta jne aga sellega ei olnud nad ka nõus ja nii ta läks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Võib olla väljendasin end valesti. Töö oli sama aga palk oli alla igasugu arvestust ja ütleski, et kui ei kõlba kirjuta avaldus. Ütlesin et koondage, olen nõus ise a la teile andma koondamisraha, et te mind koondaks ja mulle selle raha maksaksite. Küsimus on sel hetkel siis selles, et saaksin töötuna end arvele võtta jne aga sellega ei olnud nad ka nõus ja nii ta läks.[/tsitaat]
Mitte ühtegi tingimust, mis töölepingus kirjas (k.a. palk!) ei saa muuta ilma töötaja nõusolekuta. Kui samu tingimusi pakkuda ei saa, tuleb koondada! Ja raha maksab loomulikult tööandja.
Rääkisin tööandjaga soovist tööle naasta. Tööandja pakkus mulle mitte enam seda tööd, millelt LHPle läksin, samuti väiksemat palka. Keeldusin, tööandja pidi mind koondama. Läksingi tööle 3ks kuuks, kohe esimesel päeval sain koondamisteate. Olin päris rõõmus sellise asjade seisu üle, sest koondamistasud on ilusad ning koondamishüvitis samuti. Nüüd otsin rahulikult uut töökohta ja naudin elu. Miks te nii hirmsasti kardate koondamist? Uurige ometi seadusi ja ärge laksake ise lahkumisavaldust lauale. Minu arvates on see kõige rumalam mida võib inimene teha, kui tal on õigus saada koondatud, kuid teda ilmselgelt ei vajata.
Viimane: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12814
Seejärel võtad ennast töötuna arvele ning saad veel töötuskindlustushüvitist kuni 9 kuud: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11245
Oluline on, et sa ise jälgiksid ja vaataksid, et tööandja teeks koondamise õigesti, täpselt vastava paragrahvi järgi.
Meil väike stabiilne asutus, 5 naisel on kokku 7 last vanuses 3-7a, kõiki on tagasi oodatud kui oma ala spetsialiste.
Olen ka arvamusel, et uus töölepinguseadus pakub tööandjale hea võimaluse lapsehoolduspuhkuselt tulijale nö kott pähe tõmmata.
1. Rõhutatakse vaid fakti, et VÕIB koondada. Detailid jäetakse tähelepanuta st see asjaolu, et enne peab koondama sama ametikoha töötaja, kellel ei ole alla 3-aastast last. Kuna enamik töölenaasjaid protestida ei julge ja oma õiguste eest ei seisa, siis nii tehaksegi.
2. Teiseks, hea on, kui veel koondataksegi. Levinud on müüt, et NÜÜD, uue töölepinguseaduse järgi, EI PEA enam lapsehoolduspuhkuselt tulijat üldse tööle tagasi võtma NII NAGU ENNE. Enamik usubki, kui talle nii öeldakse. Tööandja väidab, et ei pea mingit tööd pakkuma, sest tal seda pole ja nähvab juurde, et nüüd ju kehtib UUS töölepinguseadus, ega siis enam vanad ajad pole. Paljud ei taipa selle peale, et see ju tähendabki koondamissituatsiooni. Ja siis jõuame taas esimesse punkti, et enne peab koondama mõne teise töötaja samal ametikohal, kellel ei ole alla 3-aastast last. Ja ikka väga paljudel juhtudel käitub tööandja siin seadusevastaselt, sest võtame näiteks kaupluse müüja või mõne muu asutuse klienditeenindaja vms. Kunagi ei ole ju sellist ametikohta vaid üks, ikka rohkem on tavaliselt. Ja paljas ametinimetusega mängimine ei ole ka õigustus, näit, et nimetame müüja ümber saaliteenindajaks vms. Kui töö sisu on laias laastus sama, siis on see vastavalt seadusele sama ametikoht, sõnamäng ei ole õigustus. Tööandja peab siiski näitama, et tal sellise sisuga tööd enam üldse ei ole. Ma tahaks näha mõnda kauplust, kus ei ole tööd mitte ühelegi müüja ülesannetega inimesele ja see kauplus avab iga päev uksed klientidele.
Mina polnud ka oodatud peale lapsepuhkust tööle ja kirjutasin ise lahkumisavalduse, ei nõudnud koondamist. Miks? Tundes oma ülemust, teades tema kitsidust ja olles sarnaseid olukordi teiste puhul pealt näinud poleks ta raatsinud koondamisega hakata jändama vaid teinud mu elu lühikese ajaga nii põrguks, et ma oleks ikka omal soovil lahkunud. Ma polnud lihtsalt vaimselt valmis selleks. Säästsin närve.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
