Laps 10aastane, elukoht Tallinna kesklinna servas, suure magistraaltee ääres. Luban teist suve üksinda õue, vahel ka rattaga (kiivriga), kuna valgusfooridest peab kinni, väiksematel kvartaliteedel loodan, et samuti iga kord ikka vaatab, kui teed ületab. Muidugi poistekambas on nad uljust täis. Kuid autojuhid on teinekord äärmiselt lohakad ja kimavad ka kvartaliteedel täie rauga. Ütlen ausalt, iga kord olen natuke murelik. Samas peab ta õppima iseseisvalt liiklema, koolitee nagunii tuleb ju ise ette võtta.