Teema: Kuidas teie last karistate?

#3373448:

#3373441:

#3373403:

#3373365:

#3370926:

Ei ole kordagi lapsi millegi eest karistanud.

Küsimus “Millised karistused teie peres on ja kui pikaks ajaks?” mõjub mulle ausalt öeldes õõvastavalt.

Vaatasime just lastega uuesti “Seltsimeest last”. See koht, kus Leelo lõhub lillepoti ja temaga pahandatakse … ja kui U-täht väga täpselt Leelost mööda kukub ning täiskasvanute esimene reaktsioon oli “Millega sa jälle hakkama said!?” – mu lapsed tajusid nende olukordade ebaõiglust väga teravalt. Arutlesime veel pikalt, kuidas tol ajal lapsi kasvatati ja kuidas praegu.

Äkki ka hoopis räägiksid oma lapsega. Sellest, mida erinevad sõnad tähendavad, millises olukorras neid võiks kasutada, kuidas inimesed tunnevad, kui kuulevad kedagi neid sõnu kasutamas.

Ah, mis ma ikka targutan. Lapsed on ka erinevad, nagu nende vanemadki. Aga ikkagi ei kannata ma ideed laste karistamisest.

Kas sa inimene adud, et on lapsi, kellele ei mõju rääkimine?! Sa võid enda arust jube asjalikult selgitada, MIKS ropendada ei ole hea ja laps vaidleb vastu või irvitab lihtsalt näkku. Halvimal juhul saadab su pimedasse kohta.

Lapsega võib muidugi rääkida, aga kõik lapsed ei ole kergelt kasvatatavad. On ka äärmiselt jäärapäiseid lapsi, kelle jaoks see on hane selga vesi. 8a laps, teab juba niigi, mis on õige ja mis vale. Teab, mida talt oodatakse ja saab aru, mida taunitakse.

Karistada ei ole vaja, see ei mõju või mõjub lühiajaliselt. Lapsega tuleb hoida pidevalt igapäevaselt ranget joont. Mitte olla kuri ja käskiv, vaid resoluutne ja endas kindel. Ei on ei ja peab olema ja jääma eiks. Eeskuju on väga tähtis, üle tuleks vaadata lapse sõbrad. Kodus võid kulmude peal seista ja võimelda, selgitada, aga kui sõbrad ropendavad, teeb seda ka laps.

Kommentaar eemaldatud.

Kas sa arvad, et mina olen teemaalgataja? Ma ei ole ja probleeme mul samuti ei ole. Sa oled see, kes oma last ei karistagi 26.02 kell 13.58 Niiet?

Ma ei saa su jutust hästi aru, et mis see siia puutub, et ma oma lapsi ei karista? Kas iga lapse karistamine on kohustuslik?

Kas sa hämad meelega või sa ei saa aru, kes on teemaalgataja, kes kägu? Kas lapse ropendada laskmine on kuidagi kohustuslik või?

Olen oma lastele alati rääkinud, et rumal pole see, kes roppe ja inetuid sõnu teab, vaid see kes ei tee vahet, millal ja kus neid sõnu kasutada ei sobiks.

Oleneb ikka lapsest, arenguetapp kindlasti pole.
Sellises vanuses lapsed jäljendavad vanemaid. Mu teismeline pole veel ropendama hakanud

#3376210:

Oleneb ikka lapsest, arenguetapp kindlasti pole.

Sellises vanuses lapsed jäljendavad vanemaid. Mu teismeline pole veel ropendama hakanud

Kust sa tead?

#3376818:

#3376210:

Oleneb ikka lapsest, arenguetapp kindlasti pole.

Sellises vanuses lapsed jäljendavad vanemaid. Mu teismeline pole veel ropendama hakanud

no mina ikka lapse lasetaia ja algkooli päevil ropendasin räigelt, sealt see poeg ka oma jutud võttis. nüüd jätsin maha ja voilaaa- poiss ka enam ei ropenda.

jumala lihtne see lapsevanemaks olemine- kelle lapsed ei taha porgandit süüa või õigel ajal magama minna, näidake ainult ette ja kohe on viksid ja viisakad lapsed valmis!

Ma ei usu, et sa kui täiskasvanud inimene sedasi ka põriselt mõtled. Oleks ikka hästi naiivne. Ma tahan, et laps laulab, siis täna õhtul laulan ja ennäe laps laulab mul homme. Täna ropendan, homme ropendab laps, homme ma ei soovi enam et laps ropendaks ja ennäe sündis minu soov.
Ropendamine ei ole kindlasti lapse mingi ealine arenguetapp vaid arenguetapp on laps hakkab jäljendama inimesi kellega ta kokku puutub. Kui sina ropendad siis ta jäljendab sind, ta võtab sinu suhtlemise stiili omaks ja lapsele on kohati vägagi raske selgeks teha et see pole ilus, siis miks see pole ilus, kui sina emana sedasi käitud. Katsu sa lapsele selgeks teha, et käitu minu käskude järele aga mitte minu tegude järele.

#3377560:

#3376210:

Sellises vanuses lapsed jäljendavad vanemaid. Mu teismeline pole veel ropendama hakanud

Kaheksased ikka jäljendavad üsna suurel määral ka sõpru ja meediategelasi.

Su teismeline võibolla on loomu poolest delikaatne. Või siis lihtsalt teab, et kodus selliste sõnade puhul löödaks ta risti, ja ta ei hakkagi sellega riskima. Seda, kuidas ta täpselt väljaspool kodu räägib, sa ju päris kindlalt öelda ei saa.

Mina arvan, et vägisõnadega on umbes nagu alkoholiga: kui laps näeb, et kodus vahetevahel mõõdukalt tarvitatakse ega tehta sellest teab mis numbrit, ja kui talle on õpetatud, et tarvitamise korral peab igal juhul jälgima, kus, millal, kelle seltskonnas ja kui palju, siis on riskid kõige väiksemad. (No selle vahega, et alkoholi puhul on seadusega ette nähtud ka vanusepiirang, vägisõnade puhul mitte.)

Õigustust leiab iga asja peale. Ikka teised süüdi.
Vaata peeglisse.