Kuidas ja kui palju sorteerite (bio, pakend, paber, metall, klaas, riided jne) ning kas kõik pereliikmed sorteerivad prügi?
Milliseid prügikaste kasutate, kas ainult oma isiklikku (majades), üldisi (suured pakendite konteinerid üle linna), jäätmejaamad või millised valikud on teie korterelamul?
Ehk on ka häid nippe prügi efektiivsemaks sorteerimiseks ning asjade taaskasutusse viimiseks.
Eramaja.
Olme – oma konteinerisse, pakend – alevis olevasse ühiskonteinerisse, paber -põletan õues, bio – kompostihunnikusse, taara – tagastan, ohtlikud jäätmed – prügilas võetakse vastu, riided – HM, metall – kokkuost, klaas – ühiskonteiner.
Mina sorteerin. Kogu pere sorteerib. Kasutasin kollase pakendikoti teenust aga lõpetasin selle, kuna mitu korda on juhtunud, et see kott on puruks kistud ja prügi mööda tänavat laiali. Viimane kord koristasin üle tunni aja tänavat, kuna oli tuuline ja kõik kohad olid täis lennutatud, ala päris suur. Nutt oli kurgus. Boonuseks sai piirkond puhtamaks, kuna ma ei jätnud vedelema ka võõrast sodi. Aga enam ei soovi päras tööpäeva tänavakoristaja olla. Igasugune mõte kaob sel pakendikotil. Sorteerin prügi jätkuvalt, ent viin linna pakendikonteineritesse. Kompost läheb komposerisse ja oma aeda.
Meie väikse kortermaja juures on ainult olme- ja paberiprügikast. Majast mõnikümmend meetrit eemal on pakendi ja klaasi prügikastid. Kodu lähedal Rimi juures on riietekonteiner (5 min kõndimist). Kõiki neid kasutan.
Biod ei ole kunagi eraldi sortinud (kuigi neid jäätmeid tekib päris palju, igasugu koored ja jäägid). 10a laps räägib pidevalt liigsest plastikust ja siis suunan teda pakendeid eraldi sorteerima. Mees nii ja naa, vahel viskab midagi pakendisse või ütleb, et näe, said pakendeid nüüd juurde (sortimine pole oluline tema jaoks)
Väevõimuga kedagi ei sunni, aga puhtad pakendid ja paberid/papid üritan siiski eraldi prügikastidesse lõpuks saada, minu jaoks on see oluline.
Meie kodus jaguneb prügi viieks: olme, segapakend, paber, bio + panditaara. Kortermaja, kõik pereliikmed sorteerivad, vajalikud kastid on ühistul olemas.
Riided ja patareid ja muu sellise viime vastavatesse kogumispunktidesse.
Eramaja
Kõik sorteerivad, toas on kaks eraldi prügikasti. Pakend ja olmeprügi. Kahjuks läheb biojääde ka olmesse, kompostrit ei ole. Väljas on meil eraldi konteinerid ka olemas. Ei viitsind lihtlalt enam mööda linna sõita selle pakendiga, kõik avalikud konteinerid olid kogu aeg täis. Siis võtsimegi otsuse vastu, et soetame oma isikliku. Äravedu ei ole eriti kallis ka. Kasutatud riided annan ära, katkised viskan olmeprügisse. Papi ja paberi viin ka linna mingisse konteinerisse, kui õnnestub tühi leida, jällegi. See on viimasel ajal eriti suur probleem. Taara korjame ka kokku, eriti palju ei teki, kuna joome enamasti kraanivett ja magusaid jooke ei tarbi. Patareid ja akud kogun kokku, viin mingisse suvalisse poodi sinna kogumiskarpi. Kuna ehitus ka lõppjärgus, siis mees viib ise jäätmejaama ohtlikud jäätmed ja kõik mis ehitusel üle jääb. Ahjus mingit muud sodi peale halgude ei küta ja õues ka lõket ei tee.
Vanapaber/papp, biojäätmed, pakendid, olmeprügi. Elame kortermajas, ühistu poolt on konteinerid biojäätmete, vanapaberi/papi, olmeprügi jaoks. Pakendid viime eraldi ära lähimasse pakendikonteinerisse.
Kogu pere sorteerib, kodus on paberkott vanapaberi jaoks, väiksem biojäätmete prügikast ja siis veel kaks prügikasti (pakendite ja olmeprügi jaoks).
Ühistu võiks tellida ka pakendikonteineri meie kortermaja prügimajja, neid on suht tüütu eraldi ära viia, poodide kõrval jm olevad osad pakendikonteinerid on nii väikse avaga, et mõnda asja topi ükshaaval sisse.
Sündmuspaik: kortermaja, Tallinn.
Maja ees on kolme sorti prügikaste: 2tk olemprügi, 1tk paber ja papp + 1 väiksem biojäätmetele.
Vastasmajal täpselt sama.
Hommkikul kell 7 algab suurte prügiautode tants.
Kõigepealt tagurdab esimene, piiks-piiks-piiks meie juurde, siis piiks-piiks-piiks naabrite juurde. Kolks, kolks.
Olmeprügi äravedaja.
Umbes tunni pärast tuleb teine firma. Taas piiks-piiks-piiks meie juurde, siis naabrite juurde. Kolks, kolks. Teine viib ära paberi ja papi. Ok, kas nüüd saab rahu?
Ei, kolmas tuleb mõne aja pärast veel ka – piiks-piiks-piiks, piiks-piiks-piiks, kolks, kolks.
Biojäätmed.
Kujutan ette, kui õnnelikud on kõiksugused keskkonnasäästjad ja prügisorteerimise leiutajad on.
Ja suurte veoautode liikumine meie hoovis ja teedel on suurenenud ju ainult KOLM KORDA.
Rõõm on piiritu ja õnn õitseb meie õuel.
Teisel pool maja on see suurem ümmargune tünn klaasi ja teine tünn veel millegi jaoks.
Ei viitsi kirjutada, mis seal toimub.
Kõik teavad.
Al Capone vist tegeles lisaks kõigele muule ka prügiariga.
Meil on neid Caponesid hulgim.
Ühistu võiks tellida ka pakendikonteineri meie kortermaja prügimajja, neid on suht tüütu eraldi ära viia, poodide kõrval jm olevad osad pakendikonteinerid on nii väikse avaga, et mõnda asja topi ükshaaval sisse.
Meie ühistu pakendikonteiner on samuti kahe pisikese auguga, kaas lahti ei käi. On tüütu tõesti.
Maja juures on pakendikonteiner ja olmeprügikonteiner, veidi eemal on ka paberikonteiner. Seda kõike sorteerime.
Biojäätmete oma pole, see läheb kahjuks olmesse meil. Lähima sellise konteinerini on ca 3 km, liiga pikk maa, et prügikott (veel hullem – ämber) näpus sinna minna. Riie läheb ka viimasel ajal olmesse, sest kasutan neid majas koristamisel kaltsuna ja need ei jää piisavalt ilusaks, et kuhugi konteinerisse või poodi viia. Patareid lähevad poodi. Taara läheb enamasti pakendikonteinerisse, sest neid automaate jääb järjest vähemaks kogu aeg, ei jõua enam neid taga otsida.
Eramaja, üks prügikast. Vastus olemas.
Klaas, plast, paber/papp, patareid/lambipirnid, kõik muu. Riided H&Mi ka, õigus. Kõik peres sorteerivad, plast ja paber/papp viiakse maja juurest ära, klaasivedu pole tellinud, sest seda tekib meil vähe, viime ise ära. Patareid samuti ise, kui juhtub meeles olema.
Peres sorteerin ainult mina. Teised sorteerivad kõik oma asjad jooksvalt üldprügisse, kust mina omakorda need ümber sorteerin. Kööginurgas on päevinäinud, rõvedavõitu aga muidu tugeva väljanägemise ja kõrgete külgedega puust kast, sinna lähevad kokku klaas(seda on meil kõige vähem!),papp/paber, mahlapakendid ja puhtad kilejäätmed ning muu plastikrämps. Selle vahva kasti võtan paar korda nädalas autosõidule kaasa ja üritan seda siis omakorda õigetesse konteineritesse jagada. Mis on kogu selle sorteerimiskampaania kõige viletsam osa, sest kunagi ei tea, kas esimene väljavalitud plats jääb ka viimaseks….Panen kätte küünarnukkideni kollased kummikindad ja kui vähegi mahub, asun oma asju õigetesse aukudesse toppima. Just – toppima. Sest muudmoodi pole nagu võimalikki. Lisaks on mingid uued prügivaadid eriti inimvaenulikud, sellised ümarad, luuki tuleb ühe käega lahti hoida ja teise käega tuleb hoida oma kasti või kotti või midagi ja samal ajal veel suuta seda manti auku toppida.
Kartulikoored, kohvipaksutabletid ja toidujäätmed lähevad kompostikasti rott Larissale sorteerimiseks. : ) See on nii ülbe, et ei roni isegi eest ära enam, vahib silmi punnitades vastu, kui heeringakarbitäis köögijama talle selga lendab.
Ei näe vajadust sorteerimisel kui kõik prügi niikuinii kokku kallatakse.
Kasutan teemat- kuhu te toidujäägid panete? Mitte juurviljade koored ja muu, mis sobivad komposteerimiseks. Just jäägid, mida aegajalt ikka tekib- puder, piimaga müsli ja muu, mis lastest näiteks lauale jääb.
Muidu sorteerime usinalt kogu perega. Eramaja- olmeprügi konteinerisse, pakend alevisse, papp ja paber ahju, klaas samuti alevisse. Aga biojäätmetega oleme hädas, sest nii palju kui uurinud olen, siis komposteerimiseks supipõhi ikka ei kõlba…
Kasutan teemat- kuhu te toidujäägid panete? Mitte juurviljade koored ja muu, mis sobivad komposteerimiseks. Just jäägid, mida aegajalt ikka tekib- puder, piimaga müsli ja muu, mis lastest näiteks lauale jääb.
Muidu sorteerime usinalt kogu perega. Eramaja- olmeprügi konteinerisse, pakend alevisse, papp ja paber ahju, klaas samuti alevisse. Aga biojäätmetega oleme hädas, sest nii palju kui uurinud olen, siis komposteerimiseks supipõhi ikka ei kõlba…
Toidujääke mina söön:) Kui enam ei mahu, siis WC-st alla või nt keedetud makaronid biojäätmetesse.
Ei näe vajadust sorteerimisel kui kõik prügi niikuinii kokku kallatakse.
Ei kallata. ETV-s on olnud saateid, mis näitavad, kuidas prügilates prügi sorteeritakse ja mis sellest kraamist edasi saab. Ei mäleta hetkel nimesid, aga väärt vaatamine oli.
Olme, paber-papp, taara, tekstiil.
Bio- ja pakendikonteierit läheduses kahjuks pole.
Ei näe vajadust sorteerimisel kui kõik prügi niikuinii kokku kallatakse.
Ei lähe kokku, vastupidi KÕIK võetakse veel rohkem lahti. Suured liinid, mille ääres töötavad kümned ja kümned heades töörõivastrs ja kinnastes, kaitseprillides, maskides inimesed, kõik vaadatakse uuesti üle.
Mis põleb, see ahju, mis metall, see sulatusse, mis kumm, see asfaldiks, mis klaas, see klaasiks, mis plast, see softshelliks jne.
…….
Aga ma ei saa sellest aru, MIKS me peame seda kodus juba tegema, kui nad nagunii käivad kõik üle?
Sest alati leidub ja jääb leiduma ju debiile, kes viinapudeli panevad biojäätmetesse ja pooliku nitrovärvi olmesse. Alati.
Selle vedamisega on mingi teema. Et võimalikult paljud seda teha saaks.
Kasutan teemat- kuhu te toidujäägid panete? Mitte juurviljade koored ja muu, mis sobivad komposteerimiseks. Just jäägid, mida aegajalt ikka tekib- puder, piimaga müsli ja muu, mis lastest näiteks lauale jääb.
Igaüks sööb ikka ise oma taldriku tühjaks, juba väikesest peale. Kui piimaga müsli jääks vedelema, siis selleks tarbeks on enamuses peredes isa, kes kõik ära sööb (mõnikord just mitte eriti rõõmsalt), aga see oleks ka hulgaks ajaks viimane kord, kui piimaga müslit toiduks pakutakse. St kogemusest õpitakse, kui mõni toit lastele ikka üldse ei maitse, siis seda ei valmista ka, pakud just nii väikese portsjoni, kui nad on võimelised ära sööma.
Teemaalgatusse ka: biojäätmed komposti, paberi sorteerime eraldi, mees viib aeg-ajalt jäätmejaama või lähimasse paberikonteinerisse autoga. Taara sorteerime eraldi, mees viib ära. Patareid, päevavalgus vms lambid, ravimid, tühjad värvipurgid, penoplast mingist pakendist: viime aeg-ajalt jäätmejaama. Ravimeid olen ka apteeki viinud.
Mittekompostitavad aiajäätmed lähevad ka jäätmejaama (naadijuured, roosioksad jms mis mitu aastat kõduneks või ei kõduneks üldse).
Pakendid on mul siiani läinud olmeprügisse (kohustuslik tühjendamine min 1x kuus), aga olen mõnda aega juba uurinud võimalust need eraldi ära anda (olmeprügi oleks meil siis ilmselt nullilähedane kui pakendeid pole, siis probleem, mida olmeprügisse panna). Spets riidekonteineritest tunnen ka puudust, sooviks et need läheksid ümbertöötlemiseks (vähemalt villane ja puuvillane), naftast tehtud sünteetika võiks ju ka ahju minna koos muu olmeprügiga.
Kujutan ette, kui õnnelikud on kõiksugused keskkonnasäästjad ja prügisorteerimise leiutajad on.
Ja suurte veoautode liikumine meie hoovis ja teedel on suurenenud ju ainult KOLM KORDA.
Rõõm on piiritu ja õnn õitseb meie õuel.
ma ei saa aru sinu loogikast. kui te ei sorteeriks, siis täituks olmeprügi konteiner kolm korda kiiremini ja esimene auto külastaks teid kolm korda sagedamini – see teeks ju sama välja.
Ei sorteeri üldse, maksan prügi eest rohkem. Mul on eramaja+kortermaja. Tellitud 2 suurt 800l konteinerit, mida lasen kord nädalas tühjendada. Ei sunni kortermaja ka sorteerima(polegi kuhugi panna).
Ma olen aru saanud, et bioprügi sorteerimine on just väga oluline, sest see läheb muu prügi hulgas haisema ja seda on raske pärast olmeprügist eraldada.
Me sorteerime mehega mõlemad, laps veel beebi. Eraldi olmeprügi, bioprügi, papp ja taara. Pakendit tahaks ka sorteerida, aga kortermaja juurde pole veel pakendiprügikasti pandud. Enamus olmeprügist läheks siis pakendisse, va mähkmed.
individuaal.
kollane pakendikott. sellega läheb tavaliselt kaasa ka pakk pabereid.
biojäätmed komposti.
panditaara poodi, riidekraam taaskasutusse. elektroonika, metall jmt kogumispunkti.
olmeprügi tekib suht vähe.
Eramaja
1.pakendid – kollane kott, nüüd jäetakse meile 2 kotti, sest neid pakendeid on ikka väga palju sh. ka brikettipakkide kileümbrised
2.komposteeritav prügi – aianurka komposti
3.taara – viime ära
4.paber – paberikonteriner
5-puuoksad, lehed . põletame ära
6.riided – korralikud – lähevad teisele ringile, mittekorrlikud- H&M poodi, riidekonteinerisse
7. muu siis üldprügisse
toidujäätmed lähevad kompostikasti rott Larissale sorteerimiseks. : ) See on nii ülbe, et ei roni isegi eest ära enam, vahib silmi punnitades vastu, kui heeri
See pidi vaimukas olema? Parasiitide kolooniate kasvatamine on kõige hullem, mida teha saab. Kas tõesti ei ole siiani kuuldud, et sellised “kompostikastid”, kuhu närilised ligi saavad, on keelatud.
ma ei saa aru sinu loogikast. kui te ei sorteeriks, siis täituks olmeprügi konteiner kolm korda kiiremini ja esimene auto külastaks teid kolm korda sagedamini – see teeks ju sama välja.
Sa ei sa muidugi aru, sest sa ilmselt ei tea, mis toimub.
Ma tegin pappkastiga näiteks katse: see oli täiesti tühi, põhi oli 20cm ulatuses kaetud nende tasuta reklaamlehtedega, mida Omniva vägivaldselt kõikidele postkastidesse topib.
Viskasin õhtul, hilja sinna peale vanu kartuilkotte (tead, neid pruune, hiidvanu). Noh, ilmselt kujutasin sel hetke ette, et teevad ka selle WC paberiks.
Hommikul vaatasin uuesti, see 20cm paberit oli varahommikul minema viidud ja minu kartulikotid olid olmeprugisse ümber tõstetud. (see oli veel enne tühjendatud)
Ehk siis minu loogika on selline: nad käisid suure autoga seda paberipõhja ära viimas. (nad ju ei tea, kas on täis või tühi, tulevad kohale ikka)
Milline on sinu loogika?
Elan eramajas Pärnu maakonnas. Kolides siia, rääkisin naabritega- et kuidas nemad on selle sorteerimise korraldanud. Vastasid, et ei ole mõtet, kuna prügi läheb kõik ühte autosse ja ühte kohta. Nii, et ei sorteerigi.
5-puuoksad, lehed . põletame ära
Lehed tuleks ka ikka kompostida, tossutate ilmaasjata. Puhtaid oksi võib põletada.
Tartus, kortermaja.
Ühistu on lasknud paigaldada neli maa-alust konteinerit: olme, pakend (v.a klaas), paber-papp, biojäätmed. Klaasi ei saa pakendisse panna, kuna see maa-aluse mahuti kott võib viga saada.
Kodus sorteerivad kõik, valamukapis on kolm prügikasti: olme, pakendite, biojäätme jaoks.
Paberkott paberi-papi jaoks asub külmkapi otsas. Biojäätmete jaoks ostan biolagunevaid kotte, mökerdamist ei ole.
Klaastaara ja pandipakend läheb eraldi kahte kotti ja läheduses asuva kaupluse juures saab mõlemad ära panna: klaasikonteiner ja taaraautomaat.
Kõige rohkem tekib pakendeid, seda kasti tühjendame 1-2x nädalas.
Vähim tekib olmeprügi, seda viib välja kord kuus.
