Esileht Koolilaps Kuidas teil tundub tänapäeva kool ja õppimine

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )

Teema: Kuidas teil tundub tänapäeva kool ja õppimine

Postitas:
Kägu

Minu aeg kui ma koolis käisin aastatel 1980-1988 oli ikka palju kergem

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu aeg kui ma koolis käisin aastatel 1980-1988 oli ikka palju kergem

Miks siis ainult põhiharidusega piirdusid?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tänapäeval on koolis ikka palju lahedam, palju rohkem võimalusi, palju rohkem häid õpetajaid, palju rohkem huvitavat ainekäsitlust, palju paremad õpikud ja abivahendid, palju rohkem ringe-trenne koolivälisel ajal. Olen laste peale lausa kade, et saavad praegusel ajal õppida.
Ise käisin koolis 1982-1993. Elu esimene hinne oli 3, sest õpetaja arvates ei lugenud ma luuletust peast küllalt valjult ja soravalt (olin arglik ja häbelik laps). Õpetaja on mind tutistanud selle eest, et mu käekiri polnud piisavalt ilus (käekiri on siiani kohutav).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Õpikud on huvitavamad kui meil omal ajal (läksin kooli 1985). Samas läheb järjest keerulisemaks ja teemadega minnakse (kõikides ainetes) liialt süvitsi.
Keeletundides tulevad aina uued teemad (enamasti väga huvitavad ja vajalikud), aga iga teema käsitlemiseks on aina vähem aega. Kapatakse kuidagi läbi, sõnavara kinnistamiseks pole aega ja lõpuks ei jää ikka eriti midagi meelde. Olen mõelnud, et kui õppeprogramm oleks koostatud nii, et jõuaks gümnaasiumi lõpuks sinna, kuhu praegu punnitakse põhikooli lõpuks, siis võib-olla oskaks lapsed õpitut ka reaalselt kasutada.
Minu 2 lapse vanusevahe on 7 aastat. Vanem lõpetas gümnaasiumi. Minu meelest õpib noorem mingeid asju oluliselt varem kui vanem laps omal ajal õppis. Sama on maininud ka vanem laps kui noorem temalt mõnikord abi küsib.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Põhikooli osa on selgelt kergem, kui meil omal ajal. Eriti algklassid. Õpikutest on võimalik aru saada, võõrkeeled hakkaved hiljem, kohustuslikku kirjandust kordades vähem.
Samas gümnaasiumis õpitakse bioloogias ja keemias küll asju, mida mina läbisin ülikoolis.
Kooli läksin 1977 ja klassis oli kõvasti üle 30 õpilase. Vene keel hakkas esimesest klassist ja hindeid pandi esimesest tunnist alates.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ise läksin kooli 1983. aastal, midagi keerulist ei olnud. Praegu tundub, et õpikud ja töövihikud olid küll üheülbalisemad, aga see tagas ka selle, et kõik said lõpuks järje peale. Praegu, kui vaatan oma 2. klassis käiva lapse töövihikuid, siis on paras virrvarr. Vähemalt matas tundub, et töövihkute autorite eesmärk on sisse suruda võimalikult palju erinevaid ülesandeid, igast tüübist üks, nii et laps ei jõua tegelikult midagi kinnistada või alati ka pihta saada, mis loogika järgi seda tehti, kui juba järgmine ülesandetüüp peale tuleb.

Ma ise hakkasin 1. klassi vene keelt õppima, lapsel algas nüüd 2. klassis inglise keel. Keeleõpe peakski varakult pihta hakkama, omandamisvõime no nooremana suurem. Hindeid pannakse tal ka, ei ole kujundlik hindamine. Mis mulle meeldib praeguse kooli juures on see, et kehalises ei ole normi ees, vaid hinnatakse seda, kas laps omandab teatud oskuse, kas teeb kaasa, kas saab õpetaja juhendamisest aru jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu aeg kui ma koolis käisin aastatel 1980-1988 oli ikka palju kergem

Miks siis ainult põhiharidusega piirdusid?

Tegelikult on aru saada, et ta pole põhikooligi lõpetanud, sest lauselõpu- ja kirjavahemärke õpitakse juba algklassides.

Please wait...
Postitas:
Kägu

minu meelest peaks ka keeleõpe algama võimalikult varakult. Mu 3 last räägivad inglise keelt praegu vabalt, ühel pole veel ingl.keel alanudki. Eks see oli nii nagu meil vanasti – kui tänaval vene lastega mängisime või kaklesime, hakkasid eesti lapsed vene keelt purssima ja vastupidi mitte kunagi – vene lapsed ei üritanudki. Sama näen oma suguvõsas (meil on ühes peres vene keelt kõnelevad lapsed, kes eesti keelt ei oska) – kui kokku saavad, siis hakkavad meie lapsed ponnistama, et üksteisest aru saada. Kuna vene keelt on tänapäeval argielus palju vähem kui inglise keet, siis seda õhust ei haara, aga kui mu lapsed peaksid olema meie sugulaste lastega hommikust õhtuni koos, siis nad ilmselt kuu aja pärast räägiksid sellisel tule-sööma-lähme-õue-tasemel vabalt.

Õppimise raskust ei oska väga hinnata – vahel oskab kuiv õpetaja kõige põnevama aine ka kuivaks teha. Näiteks ajalugu – see on selline aine, kus võiks olla väga laia silmaringiga õpetaja, kes oskab tuua näiteid ja rääkida, minu lapsel on selline, kes laseb õpikuteksti vihikusse kirjutada ja hiljem kontrolltööna päheõpitud teksti paberile treida. Minu arvates sõltub õppimise raskus või kergus suuremas osas õpetajast.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tänapäeval on koolis ikka palju lahedam, palju rohkem võimalusi, palju rohkem häid õpetajaid, palju rohkem huvitavat ainekäsitlust, palju paremad õpikud ja abivahendid, palju rohkem ringe-trenne koolivälisel ajal. Olen laste peale lausa kade, et saavad praegusel ajal õppida.

Ise käisin koolis 1982-1993. Elu esimene hinne oli 3, sest õpetaja arvates ei lugenud ma luuletust peast küllalt valjult ja soravalt (olin arglik ja häbelik laps). Õpetaja on mind tutistanud selle eest, et mu käekiri polnud piisavalt ilus (käekiri on siiani kohutav).

Kas see luuletus oli “Septembrikuu on tähtis kuu, siis aabits uus, siis ranits uus…”?
Läksin kooli 1981. aastal ja me aabitsas oli see päris esimesel lehel.

Oma laste pealt vaadates tundub, et tänapäeval õpitakse koolis palju rohkem edasiseks eluks vajalikku. PowerPointi esitlusi on mu lapsed teinud juba alates algklassidest; minul endal on esinemisoskus ja -julgus ümmargune null.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina läksin kooli 1987, laps on praegu 5. klassis. Minu hinnangul on praegune põhikooliprogramm küll minuaegsega võrreldes hulga kergem – väga paljud asjad, mida meie õppisime, on õppekavast väljas ja tulevad heal juhul alles gümnaasiumis või ülikoolis, paljusid teemasid võetakse väga põgusalt. Samas on praeguste õppijate silmaring kindlasti palju laiem ja õppemeetodid hoopis paremad, lisaks tõesti saadakse palju paremaid praktilisi oskusi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

õppisin 1976-1987. Kuna hea pea oli, siis oli õppimine kerge, isegi liiga. Vaevata sain 4-5 tunnistusele, puudus motivatsioon pingutada.
Õppisime ka igasugust jura – ühiskonnaõpetus – marksismi kolm komponenti ja kolm allikat näiteks. Lisaks sõjaline algõpetus – aja peale automaadi lahtivõtmist/kokkupanemist või jooksime gaasimaskid peas, londid rinnal rippu – ümber koolimaja. Ajaloost ei maksa rääkidagi, see oli ka puhta punane. Kirjandus – Kuidas karatus teras, Üleküntud uudismaa (oli väga naljakas), Ema, Noor kaardivägi jne.
Inglise keele tase oli olematu, samas sain vene keele selgeks (sellest on kasu ka).
Kesk lõpus oli 8 eksamist 2-3 päevaste vahedega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eiteagi, kas kergem või raskem. Lihtsalt, teistmoodi. Vahel tundub mulle, et praegusaegsetel on liiga palju mingit tühja rapsimist, mis neelab nii väärtuslikku aega kui ka energiat.
Aastast aastasse võetakse kasutusele uus noodivihik, kritseldatakse sinna mingid varesejalad sisse, lisaks veel mingite pillide loetelu ja – kõik. Nagu misasi see on??? Täistasemel muusikaõpetus näeb välja, nagu oleks tegemist puudelistega.
Ajaloos nämmutatakse ühtesid ja samu asju küll nutivahendites, küll antakse meeletud kogused sama asja paberkandjal koju kaasa.
Kooli üldkoosolekul jahutakse mingitest testide tulemustest ja protsentidest, vähesest liikumisest ja vägivallast – mida see mulle annab? Mida??
Sisuliselt reaalsetest probleemidest ei räägita, sest see taandub teadagi kuhu. Nagu mingi jama on, siis laps peab endaga ise hakkama saama, sest “nii suur laps lihtsalt peab enda eest seisma”.
Võiks veel jätkatagi, aga – keda huvitab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ise läksin 1991 kooli ja laps praegu neljandas.

Väga pole õpikuid sirvinud ja pole kursis, mida õpitakse aga laps küll kurdab, et paljusid asju korratakse iga aasta st suht igav on. Ma ei mäleta mida ma ise omal ajal neljandas õppisin aga sellist kordamist nagu küll poleks olnud.

Äge on aga see, kui palju põnevaid asju koolis tehakse. Spordipäev pole mingi nõme teatevõistluste päev vaid hoopis loomingulisem, palju integreeritakse aineid jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle tundub selgelt raskem. Ootused õpilasele on suuremad. Arvatakse, et juba väiksed lapsed on valmis tohutul hulgal infot töötlema, aga see ei ole nii. Kapatakse ja kapatakse, aga mingid põhiasjad jäävad omandamata. Mõned töövihikud on täiesti kohutavad. Esimese kahe aasta loodusõpetus oli täielik ämber. Reaalselt ei õppinud laps mitte midagi uut, veel vähem midagi loodusest. Kaos on. Info ei vasta kohati vanusele. Tambivad pähe ja unustavad.
Jaa, minu ajal oli palju tunnikintrolle, luuletusi pidime pähe õppima, lugema ja jutustama, aga see, mida me tegema pidime oli suht üheselt mõistetav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma lõin lahti tänapäevase keemia raamatu ja pidin kreepsu saama: kõik oli lahti seletatud nii lihtsalt, et hakkaks ise keemikuks. Pildid juures ja puha. Enda keemiatunnist mäletan 90ndate keskel ainult kuiva tabelituupimist ja kahtede rida, sest aru ei saabud ma küll midagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kehaline on mu lapse koolis veel hullemate normidega, kui minu ajal. Kui meie ajal olid vabastatud vabastatud, siis nüüd vaata, et ühel jalal ja karkudel liikuvale lapsele mingit tobedust välja ei mõeldaks.
Vene keel on tobe – midagi lihtsat enda kohta veel öelda ei oska, aga õpitakse selles stiilis sõnu, nagu vorstileib ja riidekapp.
Kohustuslikku kirjandust on vähem.
Lasteaeda lõpetades justkui ei pea lugeda oskama, aga kooli alustades pigem nagu peaks.
Käisin koolis 1986-1998. Praegu on kergem. Ainult et päris paljud lapsed ei kasuta kaasaegseid võimalusi ära – et tahvelarvuti olemas, ei tähenda veel seda, et selle abil infot leida osataks tingimata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Leidsin ükspäev enda vana aabitsa ja see ütleb kõik 😀. Tänapäeval on kool ikka palju raskem! Koolide tasemevahe ja õpikoormuse erinevus on meeletu! Kui ühes koolis ei taheta palju kodutöösid anda või neid ei antagi, siis teises on neid meeletus koguses.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina käisin koolis 1980-1992.
Minu noorim laps lõpetas gümnaasiumi möödunud kevadel.

Ja ma päris ausalt ütlen, et ma olin siiralt kade oma lastele, kui nad koolis käisid. Eriti gümnaasiumiastmes.
Minul küll nii huvitav ei olnud koolis käia.

Aga milline tore kool neil juba sisekliima ja traditsioonide mõttes oli. Ja kui toredad õpetajad ja kui põnevad õppemeetodid. Grupitööd, esitlused, uurimused, analüüsid, vestlusringid, harivad väljasõidud – vaimustav.
Minul oli koolis ikka nii, et kellahelinast kellahelinani istusid oma pingis ja kuulasid vaikselt, mida õpetaja klassi ees rääkis, või siis tegid tummalt oma kirjalikku tööd.

Ja kõik need üritused koolis ja ühiselt käimised ja tegemised. Ja nii tugev koolivaim, et ka peale gümnaasiumi lõpetamist tõmbab kool oma vilistlasi tagasi igasugustele üritustele ja tutvumispäevadele ja suunabki oma tegevusi nii, et vilistlased oleksid pidevalt kaasatud.

Ja ülikoolis on oma gümnaasiumi lõpetajatest kujunenud isegi toetusgrupp, kus noori esmakursuslasi juba vanemad kodugümnaasiumi lõpetajad ees ootavad ja igakülgselt abistavad.

Minul ei olnud koolis midagi sellist. Võib-olla kord kuus oli koolidisko, aga see oli ka kõik. Ja peale kooli lõppu – oh, siis oli ainus mõte, et saaks juba ometi minema ja et ei peaks iialgi enam neid inimesi nägema. 🙂

Praegu on kooliskäimine ikka lihtsalt suurepärane ja vaimustav. Ja nii huvitav!
Ja mis raske? Ei ole raske, sest huvitav on ja täiesti teistmoodi õpetatakse neid. Ja nad ju ise tahavad õppida. Ma oma laste pealt nägin seda. Minu jaoks oli muidugi raske neid asju vaadata, mida nad tegid. Eriti gümnaasiumiastmes tundus, et mina küll neid asju pole kunagi õppinud. Aga nemad kehitasid õlgu ja tegid nagu muuseas ära. Neile see küll raske pole.

No mina olen küll kade.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei ütleks et tänapäeval on kool lihtsam ehk huvitavam. Infot on palju palju rohkem, asju seletatakse laiemalt, õppida on kodus palju, kontrolltöid on iga nädal. võrkeele sõnade õppimiseks on programm olemas ja see on küll tänuväärt, teeb sõnade õppimise kohe lihtsamakas, opiq on väga hea asi. Enda kooli ajast ei mäleta et nii palju kodutöid oli.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest on kool liikunud amentnikustumise suunas. Kahjuks. Tohutult palju rõhku pannakse tabelite täitmisele – et selles vallas oleks kõik korras, iga töö taga hinne, mis peab ilmuma kindlaksmääratud aja jooksul, arenguvestluste taga linnuke jms. Ma ei arvagi, et ei pea järele õppima ja järele vastama, aga see, mis praegu toimub, on tükati kaotanud igasuguse inimlikkuse.

Näiteks. Seitsmenda klassi kolmanda veerandi lõpetasin pea igas aines kriipsudega, sest olingi pea terve veerandi tõsiselt haige. Kui veerandi lõpus kooli jõudsin, tegin järele paar olulisemat tööd paaris aines (ausalt, rohkem poleks suutnud). Ja õpetajad ei nõudnud ka. Sellest hoolimata lõpetasin klassi ja hiljem kooli heade hinnetega. Kui mu oma laps pea ühe veerandi kopsupõletiku tõttu puudus, läks lahti hullumaja – ise veel haigusest nõrk, tuli paari nädala jooksul järgi vastata ka igasugust tühjatähja, tunnikontrolle ja mida veel. Lisaks haigusest nõrk olemisele lisandus meeletu psühholoogiline pinge.

Ja

Lõpetasin keskkooli 80-ndate lõpus, mu noorim laps on praegu gümnaasiumis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mulle jälle tundub, et paljud asjad tunduvad lihtsalt täiskasvanuna huvitavamad ja loogilisemad. Mitte kool pole hullupööra põnev. Lapsena ei huvitanud ajalugu mind karvavõrdki. Tuim õppimine. Praegu loen huviga isegi ajaloo õpikut. Lapsed minu vaimustust ei jaga. Ja seda, et kordades raskem on, saab ju näha ka riigieksamitest. Ajaga on need ikka palju raskemaks muutunud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kooli läksin 1979, praegu lapsed 6.klassis.
Minu meelest on praegune kool hirmus. Nagu keegi kirjutas juba, 4. ja 5. kl loodusõpetus on suur jama. 5.kl ajalugu üsna mõttetu ajaraiskamine.
Koju jäetakse päriselt nii palju õppida, et see kõik ei ole normaalne. Algklassides on tekstid ja ülesanded nii mitmetasandilised, et lastel on neist väga keeruline aru saada.
Inglise keele õpik ja töövihik on meie koolis valitud selline, mida on piinlik vaadata.
Kohustuslik kirjandus (jah, tean, et see õpetajast kinni) on nii vanamoodne, et hirm tuleb peale.

Lisaks kardab tänapäeva kool lapsevanemaid nagu tuld. Kool on nagu riik-riigis ja lapsed on ainult õnnetud etturid, kelle heaolu ei ole oluline.
Ootan kui lastel kool läbi saab, kole koht!!!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kooli läksin 1979, praegu lapsed 6.klassis.

Minu meelest on praegune kool hirmus. Nagu keegi kirjutas juba, 4. ja 5. kl loodusõpetus on suur jama. 5.kl ajalugu üsna mõttetu ajaraiskamine.

Koju jäetakse päriselt nii palju õppida, et see kõik ei ole normaalne. Algklassides on tekstid ja ülesanded nii mitmetasandilised, et lastel on neist väga keeruline aru saada.

Inglise keele õpik ja töövihik on meie koolis valitud selline, mida on piinlik vaadata.

Kohustuslik kirjandus (jah, tean, et see õpetajast kinni) on nii vanamoodne, et hirm tuleb peale.

Lisaks kardab tänapäeva kool lapsevanemaid nagu tuld. Kool on nagu riik-riigis ja lapsed on ainult õnnetud etturid, kelle heaolu ei ole oluline.

Ootan kui lastel kool läbi saab, kole koht!!!

Ilmselgelt ikka väga palju sõltub konkreetsest koolist. Ma just vaatan, et omal ajal laste arvamus ei huvitanud mitte kui kedagi (ka 12. klassis, kus enamus on täiskasvanud). Oma lapse koolis on palju rohkem demokraatiat ja mingeid otsuseid (muidugi mõistuse piirides) seletavad ja põhjendavad õpetajad/juhtkond ka lastele.

Kindlasti sõltub ka, millised õpikud kool on valinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jaa, eks ikka sõltub palju koolist ja õpetajast ka. On koole, kus on vahva õppida, aga paraku on palju ka neid haridusasutusi, kus valitseb kaos. Minu arvates on kohati ikka väga raske.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Käisin koolis aastatel 1984-1995. Koolide tase on väga erinevaks läinud, minu ajal oli see ühtlasem. Eliitkoolid vaimustavad mindki, tavakoolid on laste ja vanemate töö osas masendavalt alla käinud.
Võõrkeeli õpetatakse nii, et need ka selgeks saab (kui lapsel endal ka on motivatsioon).
Reaalained on ülilihtsaks läinud, võrrelge matemaatika riigieksameid 20 aastat tagasi ja praegu.

Mulle torkab eriti silma lapsevanemate kohutav töö.
Mu laps on praeguseks gümnaasiumi lõpetanud ja ma olen VHK tööst tõesti vaimustuses, kuid kui minu laps praegu kooli peaks minema ja ei saaks nt VHK-sse või Reaalkooli sisse, siis mina jätaks praegu juba oma lapse koduõppele.
Ei sooviks, et mu laps oma elu ja närve rikuks koduse kasvatuseta laste hulgas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Koduse kasvatuseta lapsed on tõesti probleem, lugesin selle nädala Ekspressist 11 aastast kasvatamata poisist ema õigustab ka veel, et terve maailm on vastu ja kiusab tema rõõmsameelset ja hea suhtlusega poega. No mida! Isiklikult ei kujuta ette et saadaksin oma lapsed igal hommikul hundikoopasse, tean et saavad peksa, aga ikka saadan. Kaagi emaga räägi nagu seinaga ja ta ikka itsitab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen kuulnud, et mõnes eliitkoolis pandavat algklasside lapsed tegema mingeid projekte- uurimistöid, mis ei ole lastele eakohased. Et need tehtud saada, ponnistavad laste vanemad hoopis – sest keegi ei taha ka koolile muljet jätta, et ei teda ei huvitagi oma lapse haridustee. Aga omavahel kiruvad: “Tööpäevast niigi väsinuna tee veel seda jampsi!” Kuna ma kuulsin seda mitme inimese kaudu, siis võib muidugi ka moonutatud info olla. Kas ongi nii, et suurest auahnusest (“meil on ikka nii tasemel kool”) pannakse algklassilapsed (tegelikult nende vanemad) ebaeakohaseid töid tegema?

Oma kooliajast (alustasin 1984) mäletan ka teadusliku iseloomuga kohustusi – näit. ilmavaatlusi tuli teha, märkida iga päev temperatuur, sademed… Võibolla veel midagi oli. Aga need olid küll lihtsad ja lastepärased. Tegingi algklasside kodutöid põhiliselt üksi, peletasin täiskasvanuid eemalegi: “Mul ON see hästi tehtud, päriselt ka – mis te kontrollite, see on tüütu!” Mäletan, et minu kooliaja algklassid olidki lihtsad – eesti ja vene keel, mata algtasemel, loodusõpetus – need suurt kellegi konti ei murdnud. Kõigil, kes ilmutasid piisavat järjekindlust ja hoolsust, olid head hinded.

Kuid kõik muutus, kui põhikoolis algasid keemia ja füüsika! Siis muutusid paljudel endistel headel õpilastel hinded halvaks. Sedamööda, kuidas muutus raskemaks matemaatika, halvenesid ka mata hinded paljudel. Ilmselt oli nõukaaegse kooli üks suur puudus see, et ei osatud keemia-füüsika “A”-d ja “B”-d nn. keskmistele lastele “seeditavaks” teha. Ning kui põhja alla ei saadudki, oli edasine nende ainete õppimine juba hirmuunenägu paljudel. Kas tänapäeva kool on selles osas parem – ei kuku keemia-füüsika alates paljudel hinded? Ise ei tea, sest laps on veel koolieelik…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oma kooliajast (alustasin 1984) mäletan ka teadusliku iseloomuga kohustusi – näit. ilmavaatlusi tuli teha, märkida iga päev temperatuur, sademed…

Jah, minu poeg pandi umbes 5a tagasi tegema “ilmavaatlusi” kuufaaside osas. Nii tore oli internetist leida, et kuu tõuseb sel ööl kuskil pärast südaööd ja loojub enne kuut vms. Joonistaski internetist maha need kuufaasid – ma ei hakka viienda klassi last keset ööd üles ajama kuu aega järjest, et juhul, kui pilves ei ole, saaks kuud vaadata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Õppisin põhiliselt 90-ndatel. Ma ei ütleks, et kool oli kergem. Väga palju oli vihikusse kirjutamist, pähetuupimist, arvutamist peast ja paberil. Infot otsisime raamatutest. Õpikud olid loogilised. Iga teema omandamiseks kulus 2-3 tundi (1. materjali läbivõtmine 2. kordamine 3. kontrolltöö). Praegu on loodus-ja inimeseõpetuses meeletult infot. Mina läbisin algklassides selles aines vist lindude ja loomadega ning metsaga seotud teemasid. Praegu on sees metsad, põllud, loomad, linnud, veekogud, sood, rabad, planeedid, vee ringlemine, prügi sorteerimine, rahvastik ja veel hulga muid teemasid. Milleks nii palju materjali? Sama on ka matemaatikas-kapatakse süvenematult ühelt teemalt teisele. Korrutustabel pidi nagu muuseas pähe jääma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Õppisin põhiliselt 90-ndatel. Ma ei ütleks, et kool oli kergem. Väga palju oli vihikusse kirjutamist, pähetuupimist, arvutamist peast ja paberil. Infot otsisime raamatutest. Õpikud olid loogilised. Iga teema omandamiseks kulus 2-3 tundi (1. materjali läbivõtmine 2. kordamine 3. kontrolltöö). Praegu on loodus-ja inimeseõpetuses meeletult infot. Mina läbisin algklassides selles aines vist lindude ja loomadega ning metsaga seotud teemasid. Praegu on sees metsad, põllud, loomad, linnud, veekogud, sood, rabad, planeedid, vee ringlemine, prügi sorteerimine, rahvastik ja veel hulga muid teemasid. Milleks nii palju materjali? Sama on ka matemaatikas-kapatakse süvenematult ühelt teemalt teisele. Korrutustabel pidi nagu muuseas pähe jääma.

Just! Ning tasemetööd on pöldudele külvamise temperatuuridest jms, mida õppekavas konkreetselt läbitud pole, vaid peaks loomulikust intelligentsist järeldama. Nii ütles mulle üks loodusõpetuse õpetaja.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )


Esileht Koolilaps Kuidas teil tundub tänapäeva kool ja õppimine