Esileht Pereelu ja suhted Kuidas teistes peredes?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )

Teema: Kuidas teistes peredes?

Postitas:
Kägu

Kas te küsite alati oma abikaasalt luba kui mõni teie sugulane teie poole ööbima jääb? Nt täiskasvanud laps kes pole abikaasaga ühine? Mees arvab, et mul ei ole õigust üksi selliseid otsuseid vastu võtta, kas mu laps võib ööseks meile jääda või ei. Mina jälle ei tuleks selle pealegi, et nõuda mehelt, et ta minult luba peab küsima kui keegi tema lähedastest öömajale jääks.

Kinnisvara on ühisvara.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arvates elementaarne läbi arutada sellised asjad. Meil luba ei pea küsima, aga arutame ikka läbi omavahel, kui mehe täiskasvanud laps või minu ema ööseks hakkab tulema.

+28
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Luba ei küsi, aga ütlen ette, et keegi on tulemas öömajale. Olgu või oma laps.

+29
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Normaalses suhtes räägitakse need asjad tõesti eelnevalt läbi (mitte ei küsita luba!) ja kui mingil põhjusel teisele see ei sobi, siis ei sobigi ja ei jäägi sugulane ööseks. Kui tõesti on vaja, siis saab teine pool sellest aru.

+18
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei, kohe kindlasti see ri ole normaalne, kisub pigem vaimse vägivalla alla. Loomulikult ma teatan abikaasale, kui keegi külla tuleb, kui luba küsida ei ole normaalne. Eriti veel oma lapse puhul.

+9
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Luba ei küsi, aga informeerin ikka ette. Meil küll neid mitte ühiseid lapsi pole, aga kui näitkes mu ema, õde või keegi taoline peaks ööbima, siis ikka ütlen seda eelnevalt mehele. Inimesel on ometi õigus ette teada, kes tema kodus ööbivad.

+24
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sageli see mees lapse juures ööbib?

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõik koos kolmekesi läbi arutamine, et millal tuleb, on normaalne. Loa küsimine küll pole normaalne. Mees pole mingi lubaja või keelaja.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mees pole mingi lubaja või keelaja.

Ühisvara võlud

+1
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mees pole mingi lubaja või keelaja.

Ühisvara võlud

Mis see vara siia puutub?

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ole kummalgi lapsi eelmistest eludest. Küll aga informeerime ööbivatest külalisest eelnevalt kõiki koduseid, nt kui on teada, et minu vanemad tulevad või mõni mu lõuna-eestist pärit kolleeg palub tallinnasse koolituse tulekuks üheks ööks öömaja, siis informeerin sellest eelnevalt nii abikaasat kui ka täisealist last.

ööbivad külalised ei ole ju ainult ööbiv külaline elutoas diivanil. see tähendab ka seltskondlikku vestlust, lisakülalist öhtusöögil ja hommikusöögil, järjekorda wcs või vannitoas, et poolpaljalt ei sobi mööda maja liikuda, külalised tähendavad väga tihti ka hilisõhtust autode ümberpaigutamist aias (aeda mahub küll mitu autot, aga oluline on järjekord, st kes kõige esimesena hommikul läheb, selle auto peab jääma ettepoole), kes läheb külaliste päeval koeraga jalutama,   jne jne

neid tegureid on ikka väga palju, millega vahel arvestama peab

+18
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Luba me ei küsi, aga nõusolekut küll, või teavitame vähemalt üksteist (seni keegi kellelegi keelanud pole külalist ööseks lubada). Juhuslikult on see tema kodu ka ja kui mina nagu tahaks, et ööbimajäävad külalised ilma minu teadmata sisse ei sajaks, siis sama võimaldan ma oma mehele.

Emma-kumma laps on vähe teine teema (ta on ikka põhimõtteliselt pereliige või vähemalt peaks olema), meil pole mitteühiseid lapsi, aga muud sugulased ikka teatatakse vastastikku, kui kellegi sugulased jäävad ööseks külla.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen TA. Meest polnud tol päeval kodus. Ütlesingi telefonis, et poeg jääb täna ööseks. Selle peale ei öelnud ta midagi, aga kui järgmisel päeval koju tuli, sain vaikimisterrorit ja tigetsemist, et ma luba ei küsinud. Olin nagu puuga pähe saanud, ei avanud, et sellest selline jama tuleb. Mehe põhiline etteheide on, et kui teavitasin, siis olin juba otsuse ise vastu võtnud. Mees ei suhtu mu pojasse hästi, usun, et teiste sugulaste peale poleks ta nii reageerinud. See teeb haiget.

+18
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alati küsime üksteiselt enne kui mõnele sugulasee siduva lubaduse anname. Äkki teisel on samaks õhtuks mingi muu plaan (teine sugulane külla tulemas?) ja elementaarne on et ma tahan teada, kes on mu kodus millal. Meil ei ole nii sageli sugulasi käimas läbimas, ehk mõned korrad aastas. Kui käiks kaasa täiskasvanud laps pidevalt nagu hotellis ja eeldaks veel kokkamist ja koristamist, siis ajaks närvi vist küll.

+1
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen TA. Meest polnud tol päeval kodus. Ütlesingi telefonis, et poeg jääb täna ööseks. Selle peale ei öelnud ta midagi, aga kui järgmisel päeval koju tuli, sain vaikimisterrorit ja tigetsemist, et ma luba ei küsinud. Olin nagu puuga pähe saanud, ei avanud, et sellest selline jama tuleb. Mehe põhiline etteheide on, et kui teavitasin, siis olin juba otsuse ise vastu võtnud. Mees ei suhtu mu pojasse hästi, usun, et teiste sugulaste peale poleks ta nii reageerinud. See teeb haiget.

Selles iva ongi. Küsi oma mehelt, miks su poeg talle ei meeldi.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen TA. Meest polnud tol päeval kodus. Ütlesingi telefonis, et poeg jääb täna ööseks. Selle peale ei öelnud ta midagi, aga kui järgmisel päeval koju tuli, sain vaikimisterrorit ja tigetsemist, et ma luba ei küsinud. Olin nagu puuga pähe saanud, ei avanud, et sellest selline jama tuleb. Mehe põhiline etteheide on, et kui teavitasin, siis olin juba otsuse ise vastu võtnud. Mees ei suhtu mu pojasse hästi, usun, et teiste sugulaste peale poleks ta nii reageerinud. See teeb haiget.

Selles iva ongi. Küsi oma mehelt, miks su poeg talle ei meeldi.

Mis vahet sel on? Mulle äkki ei meeldi mehe ema, ma ometi ei keela teda seetõttu külla tulemast või meie pool ööbimast! Mehel on õigus oma ema meile kutsuda isegi kui ta mulle ei meeldi! Aga olen ilmselt imelik ja tõesti ei oska koos elada siis.

+19
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen TA. Meest polnud tol päeval kodus. Ütlesingi telefonis, et poeg jääb täna ööseks. Selle peale ei öelnud ta midagi, aga kui järgmisel päeval koju tuli, sain vaikimisterrorit ja tigetsemist, et ma luba ei küsinud. Olin nagu puuga pähe saanud, ei avanud, et sellest selline jama tuleb. Mehe põhiline etteheide on, et kui teavitasin, siis olin juba otsuse ise vastu võtnud. Mees ei suhtu mu pojasse hästi, usun, et teiste sugulaste peale poleks ta nii reageerinud. See teeb haiget.

Selles iva ongi. Küsi oma mehelt, miks su poeg talle ei meeldi.

Mis vahet sel on? Mulle äkki ei meeldi mehe ema, ma ometi ei keela teda seetõttu külla tulemast või meie pool ööbimast! Mehel on õigus oma ema meile kutsuda isegi kui ta mulle ei meeldi! Aga olen ilmselt imelik ja tõesti ei oska koos elada siis.

Selles ongi vahe, et mees põhjendagu ära, sest temal on ju probleem. Naisel ju pole probleem, et poeg käib ööbimas. Tulebki otse küsida, et mis toimub.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Elame minu majas, aga kui tuleb keegi ööbima, siis enne räägime läbi. Ei keela mehe lastel, ämmal meil ööbida. Mehe tütar elas koos elukaaslasega peaaegu kuu meil, kui korter oli remondis. Ei ole probleem, aga enne arutatakse omavahel läbi. Head suhted on võtmesõnaks.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui küsimus on stiilis: “Kallis abikaasa, kas ma, palun, võin lasta oma lapsel meie ühises kodus ööbida?”, siis ma seda normaalseks ei peaks. Meil on kombeks pigem arutada, küsida, kas see teise poolest on ok. Ja kui abikaasa kodust ära on, siis tõesti lihtsalt mainiks – see ju ei sega teda kuidagi.

Igasugused vaikimismaratonid ei ole ühelgi juhul õigustatud või normaalsed. Kui siis ainult füüsilise haiguse korral, et häälepaelasid puhata.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ütlen ikka, kui keegi meile ööbimisega tulemas on.  Luba ei küsi, lihtsalt teatan.

Minu meelest on teemaalgataja mees poolpsühh, kui leiab,  et lapse ööbimise kohta oma ema juures tal üldse sõnaõigust on.  Kui koliks sisse nädalateks, siis loomulikult arutaksime läbi,  aga kui jutt käib ühest ööst ajal, kui meest ennast koduski ei ole … Kummaline nõudmine mehe poolt.

+18
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aii, kuidas emalõvi minus praegu tärkas. Mis mõttes mees ei austa sinu poega ja mängib teismelist? Mina sellist käitumist ei tolereeriks mingil juhul. Järgmine kord ma isegi ei ütleks, et poeg tuleb ööseks, las siis teeb ”vaikimisterrorit” edasi.

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Niiet mees polnud tegelikult üldse koduski, pojaga kokku ei pidanud puutuma ja tema lubamisest või mittelubamisest poleks tegelikult midagi muutunud? (Miks mees oma naise lapsesse “ei suhtu hästu”, on iseküsimus.) Nojah, siis ajab mees lihtsalt vormilist “kes on siin majas peremees” auastet taga. Ühe pereliikme laps pole siiski päris sama, mis mingi öömaja küsiv töökaaslane vms.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas te küsite alati oma abikaasalt luba kui mõni teie sugulane teie poole ööbima jääb? Nt täiskasvanud laps kes pole abikaasaga ühine? Mees arvab, et mul ei ole õigust üksi selliseid otsuseid vastu võtta, kas mu laps võib ööseks meile jääda või ei. Mina jälle ei tuleks selle pealegi, et nõuda mehelt, et ta minult luba peab küsima kui keegi tema lähedastest öömajale jääks.

Kinnisvara on ühisvara.

Luba küsimine tähendab siis mida?  Et kui ei luba siis ütled ära või? Kui elamine on väike näiteks 2 tuba, siis peaks tõesti teise poole nõusolek olema. Kui elamine on aga suurem, kus on näiteks külalisel eraldi tuba ja ta ei takista kuidagi tavapärast eluolu elutoas, siis minu jaoks peaks piisama teatamisest, et sel ajal tuleb see ja see. Ootamatu külaline enda kodus on alati vastik.  Kui sa ei tea kuidas toimida, mõtle korraks seda kui teine pool käituks samamoodi. Saad äkki teada, et pead jagama korteris ööd mõne tema sõbraga ja see sõber käib kohe pidevalt näiteks iga kuu nädalavahetuse. Pane ennast samasse olukorda. Enemasti tahetakse leplikkust teiselt poolelt, aga ise sama tegu pole nõus vastu tegema.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ilmselgelt on siin pikem lugu taga, mitte see ühekordne lugu.

Nt mina võtsin oma tädilt oma tagavaravõtmed ära ja me põhimõtteliselt ei räägi. Miks? Sest ta käis pidevalt mu kodu salaja läbi otsimas. Vahele jäi, kui luku katki  murdis.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mehe põhiline etteheide on, et kui teavitasin, siis olin juba otsuse ise vastu võtnud.

Kui sa tead, et su mees nii tunneb, miks sa ei serveeri siis seda teadet otsuse vastuvõtmisena?
Kasuta ometi kavalust, naine.
Mees on muidugi tropp, aga see pole meie asi kommenteerida, et sa sul selline on.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks su mees su poega ei salli?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina tean, et minu mees on introvert ja minu suur sotsiaalsus on talle raske taluda. Kui meil on minu sugulane külas, siis ta ikkagi päris vabalt kodus puhata ei suuda. Ma ise olen samasugune, et külaline tähendab, et puhata ma ei saa, ei saa täiesti välja lülitada teistele tähelepanu pööramist ja kellelegi tähelepanu pööramine on minu jaoks väsitav. Puhkamise asemel peab külalise vajadusi arvestama, temaga võibolla vestlema, otsima magamisvarustust, jälgima, et hajameelselt diivanil lösutades ja raamatut lugedes tagumikku ei kratsiks, nina ei nokiks, et öösärgile poleks kohviplekki lödistatud ja et voodist wcsse minnes oleks midagi vähempaljastavat üll, et lapsed väga kraaklema ei läheks jne.

Seega mina ikkagi iga kord küsin, et kas mehele sobib, kui keegi ööbima tuleb. Selleks, et mees ei tunneks end rünnaku all olevana. Minu mees oma sugulaste osas ei küsi vaid enamasti teatab viimasel minutil. Aga ta ei saa aru, et see võib mulle stressi tekitada, kuna mina olen tema meelest võrreldes temaga ülisotsiaalne.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest on suur vahe, kas sõnastada seda nii, et tuleb küsida LUBA (nagu oleks kontrolliv, ebavõrdne suhe) või küsida, mida teine arvab ja kas see talle sobib (empaatiline, teisest hooliv suhtumine).

Mina olen väga privaatsust armastav inimene, magan halvasti, igasugu lisahääled häirivad, seega ma eeldaks küll, et mees küsiks, kas ja millal mulle ööbija sobib, mitte lihtsalt ei informeeriks, et tuleb. Ja see pole lubaküsimine, vaid minu tunnetega arvestamine.

Kui külaline PEAB tulema (a la auto läks katki, lennuk ei läinud vm), on teine asi, siis piisab lihtsalt informeerimisest, küll me üle elame.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu eksmees tavatses mulle alati viimasel hetkel teatada, et ta on kellegi meile külla kutsunud, kes ka ööbima jäid. Väga käis pinda. Sest ikka tahad valmistuda, kas on puhast pesu võtta, toad korras, süüa piisavalt vms. Tema selliste asjade peale üldes ei mõelnud ega tundnud ka huvi, see oli ju minu rida hoolitseda, et külalistel kõik olemas oleks. Lõpuks läksin üldse kodust ära, kuna minu palveid veidi varem ette öelda, ta ei arvestanud. Siis hoopis tema hakkas mingit vaiikimsterrorit tegema. Lõpuks läksimegi lahku, sest mina tundsin pidevalt, et minuga ei arvestata, tegemist polnud mingi üksikjuhtumiga, vaid asi kogunes ja kogunes. Mis sinu mehe käitumise taga on, seda tead sina hoopis paremini kui keegi siinsetest vastajatest. Paljud asjad on niimoodi ühekordse juhtumina välja tuues sellised, et mõlted, et on ikka tropp (nagu minu mees minust mõltes, et läksin kodust minema, kui tema ütles, et järjekordsed külalised tulevad ööbima), aga tegelikult on mingi pikem rahulolematus seal taga.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei küsi luba, vaid ütleme ette. Mehel ka poeg varasemast ja korra jättis mees mainimata, et tuleb külla – khm, ma imetasin just elutoas tissid ripakil beebit, kui kuulen 9aastase hääli uksetagant. Jõudsin end kähku viisakaks teha 😀 Lisaks kasutame tuba, kus mehe poeg ööbib, ka kabineti/kolakambrina muul ajal ja siis tean enne sealt asjad kokku korjata (nt triikimislauda muul ajal ei viitsi kappi tagasi toppida, kuna triigin seal).

Aga minu luba pole kindlasti vaja, see oleks mõeldamatu. Luba oleks vaja ehk, kui ta laps tahaks mingeid sõpru kaasa tassida mingil veidral põhjusel 😀

+3
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 38 )


Esileht Pereelu ja suhted Kuidas teistes peredes?