Teema: Kuidas tõestada ilma abieluta et oled lähedane

#3208819:

#3208645:

Tuli veel üks juhtum meelde (see küll juba ca 10 a tagasi). Mees ja naine elasid koos mehe eelnevalt ostetud korteris. Naine oli 7.kuud rase, kui mees liiklusõnnetuses hukkus. Suures leinas ei mõtle ju ka õigustele ning mees tuhastati. Mõne nädala pärast tulid mehe ema ja õde viimaseid päevi raseda naise juurde ja andsid väljakolimise ajaks kolm nädalat. Juriidiliselt oli neil selleks õigus. Kui laps sündis, siis ei saanud talle isa nime anda ega toitjakaotusoendioni määrata, kuna isadust võimatu tuvastada. Kui mehe ema oleks vabatahtlikult olnud nõus oma DNA proovi andma (isa oli surnud), siis oleks saanud aga ei olnud ja ütles et tema sellest lapsest midagi kuulda ei taha. Ühesõnaga naine jäi pm päevapealt kodutuks vallasemaks. Jurist arvad et oleks päästnud see, kui laialt DNA oleks võetud aga kes see leinas mõtles selle peale.

Selle loo põhjal tehti ka Saladuste lugu,kuid kõvasti moonutatult.

Kena jutukese mõtlesid välja, aga see ei vasta tõele. Vaata vähem Saladusi, seal on enamik lugusid ebaloogilised väljamõeldised.

Mehe ostetud korter polegi ju naise oma. Ok, osa (pool?) korterist oleks olnud sündiva lapse oma, aga see selleks…

Põlvnemise tõestamiseks on taolistel juhtudel vaja nt. tunnistajaid- inimesi, kes kinnitavad, et mees ja naine elasid koos, naise rasedakaardile on märgitud isa andmed, meilivahetus, sõnumid, pildid jms. Eeldatavasti ei rasestunud naine tutvumispäeval, seega on tutvus ja kooselu pikemad kui 7 kuud. Tunnusmaterjali peaks olema küllaga. Ja selle alusel võetaksegi lapse vanaemalt DNA proov. Sama tehakse ka nende isadega, kes DNAst keelduvad- kui on tunnistajaid ja piisavalt materjale kohustatakse meest DNA proovi andma.

Jurist, kes ütles, et midagi teha ei saa, oli ebapädev. Või mis siiski tõenäolisem- sul fantaasia lippab aga reaalse asjaamisega see kokku ei lähe.

Just. Kui naise aadreski on registris või vähemalt rasedusdokumentides olnud mehega ühine, siis on juba seegi suur tõestus, et just selle mehe laps. Kui naine oma lapsele ikka õigust tahaks, siis ta nõuaks selle välja küll.

#3209019:

#3208819:

Mehe ostetud korter polegi ju naise oma. Ok, osa (pool?) korterist oleks olnud sündiva lapse oma, aga see selleks…

Ilma testamendita oleks kogu korter ja muu vara olnud lapse oma. Vanemad pärivad alles siis, kui lapsi ei ole.

No seda enam tundub minu kommenteeritu jutt väljamõeldis. Naisel oleks olnud kodu olemas, aga “jurist ütles”, et pole enam midagi teha- pole enam laipa, pole DNA-d.

Ei ole nende surnute ja haigete juurde ka mingit tungi. Krematooriumid on jumala hädas selle tuhaga, millele keegi järele ei tule. Annavad sooja käepigistusega urni kätte, ei küsi keegi mingeid tunnistusi, peaasi et ära viid.

#3209573:

#3208645:

Tuli veel üks juhtum meelde (see küll juba ca 10 a tagasi). Mees ja naine elasid koos mehe eelnevalt ostetud korteris. Naine oli 7.kuud rase, kui mees liiklusõnnetuses hukkus. Suures leinas ei mõtle ju ka õigustele ning mees tuhastati. Mõne nädala pärast tulid mehe ema ja õde viimaseid päevi raseda naise juurde ja andsid väljakolimise ajaks kolm nädalat. Juriidiliselt oli neil selleks õigus. Kui laps sündis, siis ei saanud talle isa nime anda ega toitjakaotusoendioni määrata, kuna isadust võimatu tuvastada. Kui mehe ema oleks vabatahtlikult olnud nõus oma DNA proovi andma (isa oli surnud), siis oleks saanud aga ei olnud ja ütles et tema sellest lapsest midagi kuulda ei taha. Ühesõnaga naine jäi pm päevapealt kodutuks vallasemaks. Jurist arvad et oleks päästnud see, kui laialt DNA oleks võetud aga kes see leinas mõtles selle peale.

Selle loo põhjal tehti ka Saladuste lugu,kuid kõvasti moonutatult.

Ma tiriks kohtuga DNA ekspertiisi need ema ja õe.

Siin pole juristi vajagi, ma võin naabrinaisena asja korda ajada. Kui inimest pole, ajavad muud tema isiklikud esemed ka asja ära DNA ekspertiisiks.

Üldiselt – ilukirjandus. Vastan lihtsalt selleks, et äkki mõni ongi nii loll ja laseb sellistel asjadel juhtuda.

Mingi 10-15 aastat tagasi oligi seaduselünk põlvnemise tuvastamisel ja puutusin tööalaselt päris palju kokku nendega, kelle isa oli jäänud tuvastamata ja tahtsid seda hiljem teha. Kuna valdkonnas enam ei tööta, siis ei tea kas praegu kohtu nõudmisel saab vanavanematel DNA-d võtta, kuid sel ajal ei saanud (ainult vabatahtlikult). Oli siis ja usun et on praegugi ajaline limiit, mille jooksul asju ajada ning leinas ja rase naine ei suuda tavaliselt kõrvaliste asjadega tegeleda.

#3209823:

#3209573:

#3208645:

Tuli veel üks juhtum meelde (see küll juba ca 10 a tagasi). Mees ja naine elasid koos mehe eelnevalt ostetud korteris. Naine oli 7.kuud rase, kui mees liiklusõnnetuses hukkus. Suures leinas ei mõtle ju ka õigustele ning mees tuhastati. Mõne nädala pärast tulid mehe ema ja õde viimaseid päevi raseda naise juurde ja andsid väljakolimise ajaks kolm nädalat. Juriidiliselt oli neil selleks õigus. Kui laps sündis, siis ei saanud talle isa nime anda ega toitjakaotusoendioni määrata, kuna isadust võimatu tuvastada. Kui mehe ema oleks vabatahtlikult olnud nõus oma DNA proovi andma (isa oli surnud), siis oleks saanud aga ei olnud ja ütles et tema sellest lapsest midagi kuulda ei taha. Ühesõnaga naine jäi pm päevapealt kodutuks vallasemaks. Jurist arvad et oleks päästnud see, kui laialt DNA oleks võetud aga kes see leinas mõtles selle peale.

Selle loo põhjal tehti ka Saladuste lugu,kuid kõvasti moonutatult.

Ma tiriks kohtuga DNA ekspertiisi need ema ja õe.

Siin pole juristi vajagi, ma võin naabrinaisena asja korda ajada. Kui inimest pole, ajavad muud tema isiklikud esemed ka asja ära DNA ekspertiisiks.

Üldiselt – ilukirjandus. Vastan lihtsalt selleks, et äkki mõni ongi nii loll ja laseb sellistel asjadel juhtuda.

Mingi 10-15 aastat tagasi oligi seaduselünk põlvnemise tuvastamisel ja puutusin tööalaselt päris palju kokku nendega, kelle isa oli jäänud tuvastamata ja tahtsid seda hiljem teha. Kuna valdkonnas enam ei tööta, siis ei tea kas praegu kohtu nõudmisel saab vanavanematel DNA-d võtta, kuid sel ajal ei saanud (ainult vabatahtlikult). Oli siis ja usun et on praegugi ajaline limiit, mille jooksul asju ajada ning leinas ja rase naine ei suuda tavaliselt kõrvaliste asjadega tegeleda.

Misasja! Ei ole mingit ajalist limiiti.

Seda teemat lugedes teen ma ühe järelduse: abielu on tõepoolest vajalik. Lollidele inimestele.

#3209823:

#3209573:

#3208645:

Tuli veel üks juhtum meelde (see küll juba ca 10 a tagasi). Mees ja naine elasid koos mehe eelnevalt ostetud korteris. Naine oli 7.kuud rase, kui mees liiklusõnnetuses hukkus. Suures leinas ei mõtle ju ka õigustele ning mees tuhastati. Mõne nädala pärast tulid mehe ema ja õde viimaseid päevi raseda naise juurde ja andsid väljakolimise ajaks kolm nädalat. Juriidiliselt oli neil selleks õigus. Kui laps sündis, siis ei saanud talle isa nime anda ega toitjakaotusoendioni määrata, kuna isadust võimatu tuvastada. Kui mehe ema oleks vabatahtlikult olnud nõus oma DNA proovi andma (isa oli surnud), siis oleks saanud aga ei olnud ja ütles et tema sellest lapsest midagi kuulda ei taha. Ühesõnaga naine jäi pm päevapealt kodutuks vallasemaks. Jurist arvad et oleks päästnud see, kui laialt DNA oleks võetud aga kes see leinas mõtles selle peale.

Selle loo põhjal tehti ka Saladuste lugu,kuid kõvasti moonutatult.

Ma tiriks kohtuga DNA ekspertiisi need ema ja õe.

Siin pole juristi vajagi, ma võin naabrinaisena asja korda ajada. Kui inimest pole, ajavad muud tema isiklikud esemed ka asja ära DNA ekspertiisiks.

Üldiselt – ilukirjandus. Vastan lihtsalt selleks, et äkki mõni ongi nii loll ja laseb sellistel asjadel juhtuda.

Mingi 10-15 aastat tagasi oligi seaduselünk põlvnemise tuvastamisel ja puutusin tööalaselt päris palju kokku nendega, kelle isa oli jäänud tuvastamata ja tahtsid seda hiljem teha. Kuna valdkonnas enam ei tööta, siis ei tea kas praegu kohtu nõudmisel saab vanavanematel DNA-d võtta, kuid sel ajal ei saanud (ainult vabatahtlikult). Oli siis ja usun et on praegugi ajaline limiit, mille jooksul asju ajada ning leinas ja rase naine ei suuda tavaliselt kõrvaliste asjadega tegeleda.

Jama! Üle kümne aasta tagasi tõestati kohtu kaudu põlvnemine ja pärimine tolleks hetkeks juba surnud isast.

Ma ei kujuta ettegi, mis jõud võiks mind panna pikalt koos elama ja lapsi saama mehega, kes üldse tuleks selle peale, et mitte abielluda. Miks peaks üks normaalne mees soovima panna oma laste ema üldse korragi või kaks elus olukorda, mil see naine peab midagi tõestama, on see siis seotud laste või päranduste või kinnisvaraga vms. Ei saa sellest üldse aru. Üks (mees siis) ei viitsi ja mõtleb, et ah, küll laste ema rapsib neist olukordadest välja. Teine (naine) mõtleb, et oh kui tore, et see mees, kellega ma lapsi saan, ei raatsi riigilõivu maksta, et neid probleeme iial polekski, nii harva kui neid ka on.

Olen mõelnud, et kui kohe palju raha võidaks, ma avaksin selle heategevusliku kassa, mis toetaks kõiki neid kitsisid mehi riigilõivu maksmisel, kes muidu abielluda ei raatsi, sest see olevat mõttetu raha raiskamine. Miskipärast naised ju siiski soostuvad nendega kokku elama. Siin ma tuleksin appi ja need nn “mehed” (pigem küll supinahad) ei peaks rahakotti tuulutama.

#3213248:

Ma ei kujuta ettegi, mis jõud võiks mind panna pikalt koos elama ja lapsi saama mehega, kes üldse tuleks selle peale, et mitte abielluda. Miks peaks üks normaalne mees soovima panna oma laste ema üldse korragi või kaks elus olukorda, mil see naine peab midagi tõestama, on see siis seotud laste või päranduste või kinnisvaraga vms. Ei saa sellest üldse aru.

Miks see abiellumine konkreetselt nii suur asi siis on, et sulle lausa pähe ei mahu?
Laste ja ema õigused saab kindlustada ka teisiti, miks sa sellest paberist nii üüratu probleemi teed.
Nendele, kellele abielu fakt, traditsioon, mulje jätmine teistele on oluline – jah, ärgu andku järgi enne laste tegemist. Teisi, kes armastavad ka ilma abieluta – sinu asi pole arvustada.

#3213364:

ma olen öelnud, et minu pähe see ei mahu, miks üks mees peaks armastatud naise ja hinnatud laste emaga nii tegema (jah, nõus, mul on väike pea). See, et neid on ja kellele meeldib – nagu sina – loomulikult ma tean, et sinusuguseid on.

Mul on vist hoopis väike pea, sest ei saa endiselt aru, mida sa mõtled selle all NII teha?
Seesama teema siin tõstatas küsimuse, kuidas ilma abieluta lähedusaste tõestatud oleks ja vastuseid on palju olnud.
MIDA see mees teeb siis nii hullu, ei saa aru? Ja just mees, sest iga viimne kui üks naine soovib abielluda ja kes pole seda nõudnud enne lapsi, on allaheitlikud?

sest süda kutsub ja armastab.

Igavene vaidlus – see on SINU arvamus, et abielu tõestab südamekutset ja armastust. Paljud tunnevad neid ka ilma abieluta.

p.s. Mina ei räägi paaridest, kus naine tahab abielluda, aga mees ütleb, et tal pole riigilõivu jaoks raha, vaid ikka normaalsetest, vastastikusel soovil rahulolus ja koos elavatest peredest.

#3213386:

Kui see juba kord nii teadlik otsus oli, et kumbki oma laste teise vanemaga mitte mingil juhul abielluda ei soovi, siis on formaalsused juba ammu tehtud, et laste kindlus oleks tagatud ja naisel poleks oma lastega reisimisel mingeid probleeme. Või mismoodi. “Vaatame, ehk läheb läbi?”.

Ei saa aru, mis su jutu point on.
Need sinu tuttavad pered, kellel paberid korras, võisid täpselt sama hästi mingil hetkel foorumist uurida, mida täpselt vaja oleks teha. See ei tähenda, et teemaalgataja on mingi meeleheitel naine, kelle mees temaga abielluda ei taha.

#3213404:

Mismoodi siis sinu meelest? Mees ülteb elukaaslasele, et kle, ma abielluda ei taha ja lastega vaata ka ise, kuidas üle piiri saad ja muud dokumendijamad? Või neis peredes, keda sina kirjeldad, ei olegi need siiski ühised läbimõeldud otsused, et oma peremudel selliseks kujundada? Et elu lihtsalt läheb nii ja no otseselt viga ka pole midagi ja ehk saab kuidagi välja vingerdada, kui probleeme on? Vat ja nüüd küsi uuesti minult, et mida need mehed siis NII valesti teevad.

Krt, kui sul on julgust teha lapsed naisele, kellega sa ei ole (vastastikkuse) soovi korral abielus, siis sa, mees, ju OMETI ajad juba eos kõik asjad jutti, mis sinust sõltuvad. Et su armastatud elukaaslane, kallid lapsed ei peaks kannatama teie valitud kooselumudeli pärast.

Selle joru peale saan ainult niipalju aru, et sinu arvates on dokumendid ja asjaajamine jm nö tähtsamad asjad sellised, mida kindlasti peab mees (üksi) tegema, kuni naine… lastel mähkmeid vahetab?
Mees ja mees ja mees ja mees… Naine ka tohib hoolitseda, et tema asjad korras või on tema pass ka igaks juhuks meesterahva käes?
Lisaks – kust sa üldse võtad, et teema algatas naine? Küsimus oli – kuidas tõestada, et olete enda mehe/naise elukaaslane.
Lisaks – kas dokumentide kordaajamine ei võigi olla ühine otsus, samamoodi nagu info otsimine selleks (mille jaoks üks pool võib näiteks foorumit kasutada)

#3213422:

Siin on siis mees nii toss, et mitme lapse saamise järel ka ei saa algatatud paberite kordaajamistki?

Kordan – mis “siin”? Mis “mitme lapse”? Millest sa küll räägid, hea inimene ? 🙂
Selle teema lihtne küsimus on – kuidas tõestada abieluta, et oled lähedane.

#3213426:

#3213422:

Siin on siis mees nii toss, et mitme lapse saamise järel ka ei saa algatatud paberite kordaajamistki?

Kordan – mis “siin”? Mis “mitme lapse”? Millest sa küll räägid, hea inimene ? ????

Selle teema lihtne küsimus on – kuidas tõestada abieluta, et oled lähedane.

Siin = siin selles algteemas.
Mitme lapse = kui räägime peredest (nagu eespool kommenteerijad selles teemas mitmel korral räägivad), kus on mitu last.

Ma enam selgemini ei oska 🙁