Esileht Pereelu ja suhted Kuidas toetada alkohoolikut alkoholist loobumisel?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 184 )

Teema: Kuidas toetada alkohoolikut alkoholist loobumisel?

Postitas:
Kägu

Koosoldud aastaid 20, lapsed praegu vanuses 10 ja 11.

Alkoholile ei ole mees kunagi „ei“ öelnud, aga piiri pidamisega on tal alati raskusi olnud.

Kolm aastat tagasi oli mehel õnnetus- sõitis purjus peaga ATV-ga kraavi ja ATV kukkus talle peale. Imekombel pääses ta vigastusteta, aga järgmisel päeval ei mäletanud ta õnnetusest midagi. See oli minu viimane piisk karikasse ja andsin valida: alkohol või meie pere. Ta valis pere. Järgnes alkoholitarvitamise häire ravi (käis toreda tädiga mingi intervalli tagant vestlemas), mõned korrad käis ka psühhiaatri juures, sai tabletiravi sõltuvuse vastu ja läks üle alkoholivabade jookidele. Oli üksikuid tagasilanguseid (see on normaalne), aga elu läks tagasi rööbastesse üsna pikaks ajaks. Mingi aeg tekkis aga „üks pits sünnipäevalauas“ või „üks õlu saunas“ ja nii see ilmselt jälle hoo sisse sai. Minu juuresolekul kontrollis ennast enamasti, aga vahel ikka „läks käest ära.“ Nii see kestis mitu aastat.

Nädalavahetustel sõidab mees maale, mind hoiavad kohustused enamasti linnas või kodulinnast eemal. Lapsed saavad valida, kas on koos mehega maal või minuga linnas. Viimasel ajal on miskipärast rohkem maale tahetud minna. Nüüd tean, miks.

Nädal tagasi sain teada, et mees on minu eest mitu aastat varjanud, et kuritarvitab maal olles alkoholi- siis kui mind ei ole. Igal jumala nädalavahetusel, ja ikka mõlemal päeval!

Kuidas ma teada sain? Eelmisel nädalavahetusel ei saanud meest telefoni teel kätte ja helistasin lapsele, kes andis toru mehe kätte. Häälest sain aru, et mees on purjus. Laps ütles, et „Me katsume ta ruttu voodisse magama saada.“ :O

Järgmisel päeval vestlesin lastega, kes seda koormat mitu aastat on kandnud ja nad rääkisid üksteise võidu nuttes oma südantlõhestavaid lugusid:
– „Issi ei luba meil sulle rääkida, kui ta on purjus olnud.“
– „Issi istub tihti onudega (oma) saunas ja joob alkoholi.“
– „Vahel käib issi naabrite juures (vahel lausa mitme km kaugusel), ütleb, et läheb korraks. Mõnikord jõuab ta tagasi hommikul kell 4.“
– „Issi käib naabrite juures ATV-ga. Vahel võtab ta meid ka kaasa. Ta on mitu korda peaaegu kraavi sõitnud.“
– „Enne kui magama lähen, helistan issile ja palun, et ta saunast tuppa/ naabri juurest koju tuleks.“
– „Kui issi tuppa tuleb, aitan ta voodisse ja panen teki peale.“
– „Ma käin alati nädalavahetusel issiga maal, sest ma pean tema eest hoolitsema ja tal silma peal hoidma.“ / ja teine laps otsa: „Ma ei ole ka enam linna jäänud, sest XXX (teine laps) ei saa issiga üksi hakkama, kardab ja nutab.“

Ma ei oska sõnadesse panna, mida ma tunnen naisena- ta on meie laste elu ohtu seadnud, nendega manipuleerinud, hoidnud ärevuses ja pannud nad tema pärast muretsema. Kogu see lugu on pannud mind ennast tundma emana läbikukkununa- kuidas saab olla, et ma ei ole märganud oma laste väärkohtlemist (ei leia seda õiget sõna)? Miks nad pole julgenud mulle sellest rääkida? Ei taha mõeldagi, mis tagajärjed sellel laste psüühikale on.

Nädala sees ta alkoholi ei tarbi. Tal pole kunagi olnud „tsüklisse sattumisi“ ja töölt puudumisi alkoholi tarvitamise tõttu. Teisel päeval pea parandamist olen juhtunud nägema. Saan aru, et ta peab tööpäevad ilma alkoholita vastu, aga näen, kuidas ta igal nädalavahetusel linnast justkui „põgeneb“- ja saan aru, et alkoholi juurde.

Mees kuulis minu ja laste vestlust pealt ja tunnistas, et ei teadnud, et tema alkoholism lastele nii on mõjunud- tal polnud õrna aimugi. Vestles avameelselt lastega ja vabandas. Ütles, et saab aru, et peab õppima ilma alkoholita elama. Sööb jälle tablette sõltuvuse vastu. Lubas perearstilt AD-d küsida (nüüd lõpuks tunnistab, et vist ikka on depressioon jah). On veendunud, et peab sellega seekord ise hakkama saama ja toredate tädide juures jutustamas käimist pole vaja. AA koosolekule minna on piinlik (elame väikelinnas).

Ma tahan teda toetada, et ta saaks oma elu korda- sest lapsed armastavad teda ja ta on kainena lastele hea isa. Küll aga ei tea ma, kas meie suhe mehe ja naisena veel korda saab- ei tea, kas suudan talle andestada.

Mida saan teha, et meest alkoholist loobumisel toetada?

Kuidas toetada alkohoolikut alkoholist loobumisel?

+16
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Esimese asjana ütlen, et minu alkoholismi (mul küll pole päris selline vorm, pigem igaõhtune tarbimine aina suuremates kogustes, kuid samuti nii, et tööelu see ei mõjuta) aitas kontrolli alla saada AD. Täiesti kiiresti ja valutult, ma ise ka imestan. Lootsin AD-st natuke abi ja tuge, aga see aitas väga palju. Tekkisid huvid, tegutsemissoov. Ma ei tea, kas sinu mehel on sama teema, st. mina pole kunagi teistega koos kuskil joonud, see võib rohkem olla nõrga “ei” ütlemise probleem.

Kuidas toetada – tunnustamine on kindlasti abiks, edusammude märkamine. Mina hoian pöialt, et ei tekiks mingeid tülisid, ütlemisi mehega, kus ma tunnen, et mulle liiga tehakse – sellised olukorrad on varem tekitanud minus suure soovi alkoholi järele. AD teeb mind vist rahulikumaks ja enesekindlamaks (vähem enesehaletsuslikuks) ning minu rahulikkus omakorda meest rahulikumaks, igal juhul pole tükk aega selliseid tülisid olnud. Samas ma ei taha nüüd öelda, et sa peaks ennast tagasi hoidma – kui on ikka midagi vaja klaarida, siis on vaja.

Omaenda kogemusest ma rohkem soovitada ei oska, aga mu isal oli ka alkoholiprobleem ja mäletan, kuidas nad koos emaga selle vastu võitlesid (ja tulemuslikult – probleem on nüüdseks jäänud ligi 30 aasta taha) – isa üksi ei läinud kunagi kuhugi pikemaks ajaks, alati oli ema kaasas. Alkoholi majas ei olnud, alkoholi asemele ostis isa asendusjooki, vahepeal oli selleks Coca, siis Sprite, siis kali. Pidudel ei käidud mõnda aega üldse.

Ja veel toetab alkohoolikut see, kui motivatsioon selge hoida – ta peab aru saama, et tal ei ole rohkem võimalusi, see on tema ainus šanss. Ei tohi nunnutama hakata teda, et “ega ma sind kunagi jäta nagunii”. See osa peab selge olema, nagu juba ka ütlesid – alkohol või pere.

+13
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina annaks sulle endale valida, kas bitchid edasi või kaotad pere. Ükski seadus ei ütle, kelle juurde lapsed peavad jääma, kass 24/7 nõia või nädalavahetusel napsutava isa juurde.

Aga mehe sellisel viisil joomises võid küll iseennast süüdistada. Ja tegele sellega, kui uut meest omale lubada ei saa.

+1
-50
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Mina annaks sulle endale valida, kas bitchid edasi või kaotad pere. Ükski seadus ei ütle, kelle juurde lapsed peavad jääma, kass 24/7 nõia või nädalavahetusel napsutava isa juurde.

Aga mehe sellisel viisil joomises võid küll iseennast süüdistada. Ja tegele sellega, kui uut meest omale lubada ei saa.

OT, on vangist välja saanud? Aa, ei! Sa oled seesama bitch, kes kodunurgas “Heeringa” teemas teisi inimesi mõnitab.

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Koosoldud aastaid 20, lapsed praegu vanuses 10 ja 11.

Alkoholile ei ole mees kunagi „ei“ öelnud, aga piiri pidamisega on tal alati raskusi olnud.

Kolm aastat tagasi oli mehel õnnetus- sõitis purjus peaga ATV-ga kraavi ja ATV kukkus talle peale. Imekombel pääses ta vigastusteta, aga järgmisel päeval ei mäletanud ta õnnetusest midagi. See oli minu viimane piisk karikasse ja andsin valida: alkohol või meie pere. Ta valis pere. Järgnes alkoholitarvitamise häire ravi (käis toreda tädiga mingi intervalli tagant vestlemas), mõned korrad käis ka psühhiaatri juures, sai tabletiravi sõltuvuse vastu ja läks üle alkoholivabade jookidele. Oli üksikuid tagasilanguseid (see on normaalne), aga elu läks tagasi rööbastesse üsna pikaks ajaks. Mingi aeg tekkis aga „üks pits sünnipäevalauas“ või „üks õlu saunas“ ja nii see ilmselt jälle hoo sisse sai. Minu juuresolekul kontrollis ennast enamasti, aga vahel ikka „läks käest ära.“ Nii see kestis mitu aastat.

Nädalavahetustel sõidab mees maale, mind hoiavad kohustused enamasti linnas või kodulinnast eemal. Lapsed saavad valida, kas on koos mehega maal või minuga linnas. Viimasel ajal on miskipärast rohkem maale tahetud minna. Nüüd tean, miks.

Nädal tagasi sain teada, et mees on minu eest mitu aastat varjanud, et kuritarvitab maal olles alkoholi- siis kui mind ei ole. Igal jumala nädalavahetusel, ja ikka mõlemal päeval!

Kuidas ma teada sain? Eelmisel nädalavahetusel ei saanud meest telefoni teel kätte ja helistasin lapsele, kes andis toru mehe kätte. Häälest sain aru, et mees on purjus. Laps ütles, et „Me katsume ta ruttu voodisse magama saada.“ :O

Järgmisel päeval vestlesin lastega, kes seda koormat mitu aastat on kandnud ja nad rääkisid üksteise võidu nuttes oma südantlõhestavaid lugusid:

– „Issi ei luba meil sulle rääkida, kui ta on purjus olnud.“

– „Issi istub tihti onudega (oma) saunas ja joob alkoholi.“

– „Vahel käib issi naabrite juures (vahel lausa mitme km kaugusel), ütleb, et läheb korraks. Mõnikord jõuab ta tagasi hommikul kell 4.“

– „Issi käib naabrite juures ATV-ga. Vahel võtab ta meid ka kaasa. Ta on mitu korda peaaegu kraavi sõitnud.“

– „Enne kui magama lähen, helistan issile ja palun, et ta saunast tuppa/ naabri juurest koju tuleks.“

– „Kui issi tuppa tuleb, aitan ta voodisse ja panen teki peale.“

– „Ma käin alati nädalavahetusel issiga maal, sest ma pean tema eest hoolitsema ja tal silma peal hoidma.“ / ja teine laps otsa: „Ma ei ole ka enam linna jäänud, sest XXX (teine laps) ei saa issiga üksi hakkama, kardab ja nutab.“

Ma ei oska sõnadesse panna, mida ma tunnen naisena- ta on meie laste elu ohtu seadnud, nendega manipuleerinud, hoidnud ärevuses ja pannud nad tema pärast muretsema. Kogu see lugu on pannud mind ennast tundma emana läbikukkununa- kuidas saab olla, et ma ei ole märganud oma laste väärkohtlemist (ei leia seda õiget sõna)? Miks nad pole julgenud mulle sellest rääkida? Ei taha mõeldagi, mis tagajärjed sellel laste psüühikale on.

Nädala sees ta alkoholi ei tarbi. Tal pole kunagi olnud „tsüklisse sattumisi“ ja töölt puudumisi alkoholi tarvitamise tõttu. Teisel päeval pea parandamist olen juhtunud nägema. Saan aru, et ta peab tööpäevad ilma alkoholita vastu, aga näen, kuidas ta igal nädalavahetusel linnast justkui „põgeneb“- ja saan aru, et alkoholi juurde.

Mees kuulis minu ja laste vestlust pealt ja tunnistas, et ei teadnud, et tema alkoholism lastele nii on mõjunud- tal polnud õrna aimugi. Vestles avameelselt lastega ja vabandas. Ütles, et saab aru, et peab õppima ilma alkoholita elama. Sööb jälle tablette sõltuvuse vastu. Lubas perearstilt AD-d küsida (nüüd lõpuks tunnistab, et vist ikka on depressioon jah). On veendunud, et peab sellega seekord ise hakkama saama ja toredate tädide juures jutustamas käimist pole vaja. AA koosolekule minna on piinlik (elame väikelinnas).

Ma tahan teda toetada, et ta saaks oma elu korda- sest lapsed armastavad teda ja ta on kainena lastele hea isa. Küll aga ei tea ma, kas meie suhe mehe ja naisena veel korda saab- ei tea, kas suudan talle andestada.

Mida saan teha, et meest alkoholist loobumisel toetada?

Kuidas toetada alkohoolikut alkoholist loobumisel?

Kulla naine, mõtle oma laste peale ja lase sellel joodikul oma teed minna!

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kuni inimene teeb reaalseid jõupingutusi, et muutuda, paraneda, seni ikka toetaks – tõenäoliselt poleks väga arukas teda üksi kuskile n-ö lasta (nt maale). Aga see toetus saabki olla üksnes passiivne tugi, olemasolemine, mitte tema eest organiseerimine, otsustamine, keelamine, käskimine jne – sest samal hetkel, kui võtad ise mehe probleemi eest vastutuse, läheb teil asi pekki nagunii.

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Esimese asjana ütlen, et minu alkoholismi (mul küll pole päris selline vorm, pigem igaõhtune tarbimine aina suuremates kogustes, kuid samuti nii, et tööelu see ei mõjuta) aitas kontrolli alla saada AD. Täiesti kiiresti ja valutult, ma ise ka imestan. Lootsin AD-st natuke abi ja tuge, aga see aitas väga palju. Tekkisid huvid, tegutsemissoov. Ma ei tea, kas sinu mehel on sama teema, st. mina pole kunagi teistega koos kuskil joonud, see võib rohkem olla nõrga “ei” ütlemise probleem.

Kuidas toetada – tunnustamine on kindlasti abiks, edusammude märkamine. Mina hoian pöialt, et ei tekiks mingeid tülisid, ütlemisi mehega, kus ma tunnen, et mulle liiga tehakse – sellised olukorrad on varem tekitanud minus suure soovi alkoholi järele. AD teeb mind vist rahulikumaks ja enesekindlamaks (vähem enesehaletsuslikuks) ning minu rahulikkus omakorda meest rahulikumaks, igal juhul pole tükk aega selliseid tülisid olnud. Samas ma ei taha nüüd öelda, et sa peaks ennast tagasi hoidma – kui on ikka midagi vaja klaarida, siis on vaja.

Omaenda kogemusest ma rohkem soovitada ei oska, aga mu isal oli ka alkoholiprobleem ja mäletan, kuidas nad koos emaga selle vastu võitlesid (ja tulemuslikult – probleem on nüüdseks jäänud ligi 30 aasta taha) – isa üksi ei läinud kunagi kuhugi pikemaks ajaks, alati oli ema kaasas. Alkoholi majas ei olnud, alkoholi asemele ostis isa asendusjooki, vahepeal oli selleks Coca, siis Sprite, siis kali. Pidudel ei käidud mõnda aega üldse.

Ja veel toetab alkohoolikut see, kui motivatsioon selge hoida – ta peab aru saama, et tal ei ole rohkem võimalusi, see on tema ainus šanss. Ei tohi nunnutama hakata teda, et “ega ma sind kunagi jäta nagunii”. See osa peab selge olema, nagu juba ka ütlesid – alkohol või pere.

Sisuturunduse juures peab vastav märge olema, kas sa ei tea seda?

0
-20
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Mul oli ka selline elukaaslane. Nt lubas, et läheb korraks naabrimehe juures läbi aga siis polnud kippu ega kõppu, laekus millalgi kl 3 öösel. Õudne. Jätsin ta maha ja neid teemaalgataja kirjeldusi lugedes tulevad kõik need jubedused meelde. Teemaalgatajal on pidanud neid õudusi lapsed taluma, võtab seest õõnsaks nendele mälestustele mõeldes. Öösel magada ei saa, mees kadunud ja lõpuks oled ise ka kõiges süüdi, kui midagi öelda julged. Kahjuks rikkusin suures osas oma elu ära otsusega selle mehega laps saada. Läksime lahku, kui laps oli alles beebi ja edaspidine oli ellujäämiskursus. Kahjuks ei osa ka mingit võluvitsa soovitada. Eks nende joodikutega võibki olla, et mingi aeg võtab ennast käsile, kuid siis langeb jälle pudelisse. Mul oli kunagi meeskolleeg, kes ütles: “Ära ka endiste alkohoolikutega suhtesse astu. Vaata mind, 10 aastat ei võtnud tilkagi, kuid siis jõin iga päev kaks Bocki”.

+13
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Saan aru, et mees nädala sees ei joo ja tema tööd joomine ei mõjuta. Tsüklisse ei satu. Kas sel juhul on joomisega üldse võidelda vaja? Sundida meest pere ja alko vahel valima jne. Draamat üles kerida ja meest nööri mööda käima sundida. Äkki lepiks kokku sageduse kui tihti mees naise-lasteta maale saab? Seal saaks ta oma lõõgastuse ja ei riivaks kellegi silma.

+2
-18
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul kõrvalseisjana tekkis vastikus selle mehe suhtes ainuüksi laste kirjeldusest. Naisena ei suudaks sellist meest enam taluda ega austada, kes lapsed peal mootorsõidukit juhib.

+15
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Saan aru, et mees nädala sees ei joo ja tema tööd joomine ei mõjuta. Tsüklisse ei satu. Kas sel juhul on joomisega üldse võidelda vaja? Sundida meest pere ja alko vahel valima jne. Draamat üles kerida ja meest nööri mööda käima sundida. Äkki lepiks kokku sageduse kui tihti mees naise-lasteta maale saab? Seal saaks ta oma lõõgastuse ja ei riivaks kellegi silma.

Ja mis sellisest mehest kasu siis on, kes pereelu ei ela, vaid kõik nädalavahetused joob? Kellele joomine on tähtsam kui laste ohutus ja heaelu? Ta on ju juba ise valiku teinud, et joomine on talle tähtsam kui perekond, mis valiku ette panemisest siin rääkida on. Sõidab varsti ennast selle ATV-ga vigaseks ja siis hakka hooldama ka veel.

+16
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mees on paar aastat terve nädalavahetuse joonud, magamata, pundunud, haisev, jõuab pühapäeva õhtu koju ja naine ei saa aru. Mitu aastat ei veeda perekond MITTE ÜHTEGI nädalavahetust koos. Isegi mitte puhkuse ajal.

Lapsed, 7 ja 8 peavad ise sööki orgunnima ja ei maga, sest panevad öösel isa magama.

Ja ema ei näe ega kuule.

+16
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Asi on teie pere peas ja mõttemallidelt kinni. Suure tõenäosusega Sinu peas ja oled mehe sellega depressiooni viinud ja see ilmselt ka põhjus, miks lapsed Sinuga varem rääkida ei julgenud. Lause, et AA-sse minna on piinlik, ütleb Sinu kohta väga palju. Normaalse mõtlemisega inimene ei näe mitte midagi piinlikku selles, et inimene ostsib ravi. Sinu mehe käitumine ja salaja koos lastega lällamine on piinlik. Enda ravimine ei ole piinlik. Saage enda pesakonnaga väärtushinnangud paika ja nii mõnigi probleem hakkab lahenduse poole liikuma.

+4
-20
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

TA tahab võimatut. Joodiku jaoks on olemas ainult äärmused- kas joomine või karskus. Vahepealseid, võtan ühe pitsi”, ei eksisteeri. Pealegi on siiani ju selline joomine TA-le sobinud. Miks siis nüüd enam ei sobi? Ausalt öeldes ei suuda aru saade sellest lõputust joodikute ninnu-nännutamisest.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Siin mõnede vastuste järgi on naine rohkem mehe alkolembuses süüdi kui mees ise. Teises teemas jälle loed, et näe, naised teenindavad mehi ette ja taha, orgunnivad reise, puma-aastapäevi jmt, mehel tasub vaid järgi löntsida ning siis arenevadki need oma naist mitte austavad/hindavad jobud. Siit jälle loed, et naine lausa oma mehe alkoholismis süüdi, mees lihtsalt nagu mingi vastutusvõimetu beebi seal kõrval. Mina olen suure osa oma elust kaaluga maadelnud. Vahepeal saavutan ideaalkaalu, kuid siis jälle ei suuda järge pidada ja tuleb max 10 kg juurde. Süüdistan nüüd kõiki peale iseenda, et mul pole piisavalt tahtejõudu ja elan ebatervislikult (nt vanemad kohtlesid mind lapsepõlves halvasti, mees on jobu jne)? Ise ikka vastutad ju.

+21
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mitu aastat ei veeda perekond MITTE ÜHTEGI nädalavahetust koos. Isegi mitte puhkuse ajal.

Ei ole vaja utreerida. Olin sageli nädalavahetustel perest eemal, kuna õppisin kodulinnast väljaspool ülikoolis. Puhkuste ajal on ikka pere koos.

Lapsed, 7 ja 8 peavad ise sööki orgunnima ja ei maga, sest panevad öösel isa magama.

Söögiga ei ole probleemi. Pühapäeval tuuakse koju nädalavahetusel tehtud toit, mida pole jõutud ära süüa. Näen, et seda on ülearugi.

+6
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lause, et AA-sse minna on piinlik, ütleb Sinu kohta väga palju.

See on mehe lause. Pakkusin talle selle võimaluse välja.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lause, et AA-sse minna on piinlik, ütleb Sinu kohta väga palju.

See on mehe lause. Pakkusin talle selle võimaluse välja.

Okei, ma ka lugesin seda suurte silmadega. Aga mees võiks küll kuidagi nii kaugele jõuda, et eristada piinlikut mittepiinlikust. Ei peagi sinna AA-sse tingimata minema, aga üldises plaanis ka. Võimalik, et siis AD-d aitavad, aga tundub, et tal peas asjad nihu ja sassis ja eks see ka jooma paneb.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Räägi jeleena11,03 miks sa selle kommentaari kirjutamiseks minu akna alla tulid? Kas koodeksis oli nii kirjad?

0
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mitu aastat ei veeda perekond MITTE ÜHTEGI nädalavahetust koos. Isegi mitte puhkuse ajal.

Ei ole vaja utreerida. Olin sageli nädalavahetustel perest eemal, kuna õppisin kodulinnast väljaspool ülikoolis. Puhkuste ajal on ikka pere koos.

Lapsed, 7 ja 8 peavad ise sööki orgunnima ja ei maga, sest panevad öösel isa magama.

Söögiga ei ole probleemi. Pühapäeval tuuakse koju nädalavahetusel tehtud toit, mida pole jõutud ära süüa. Näen, et seda on ülearugi.

Miks sa siis ütled, et lapsed eelistavad maal olla? Ei eelista, neil pole muud võimalust.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma olin u 12, kui ema saatis mind isa küla pealt koju kutsuma. Mida isale ütlema pidin, ütles ema mulle ette…. nt loomad said karjamaalt jooksu, veepump lõpetas töötamise jne

Oma kogemuse järgi…. joodiku kantseldamine ei tohi olla ühegi lapse elukooliks.

Kui isa prioriteet on alko ja ema oma alkohooliku aitamine, siis kelle prioriteet on lapsed?

+24
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Öeldakse nii – korraks alkohoolik, siis oled terveks elu ajaks. Sinu mehe ainuke võimalus on olla kaine, tema ei suuda juua üks-kaks klaasi, vaid peab jooma ära kõik. Seega on ainuke võimalus, et loobub täiesti alkoholist. Mingid imenipid ei aita – kas läheb AA ja tunnistab seda ning hakkab elama uut  ja kainet elu või suudab seda teha ise.

Kaotasime ühe tuttava alkoholile,  kõik olid toekas ja abiks, aga kui alkohoolik ise ei muutu, siis ei aita miski. Muide – alati olid tema probleemides süüdi teised, endas viga ei näinud ning suri 41 aastaselt.

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma olin u 12, kui ema saatis mind isa küla pealt koju kutsuma. Mida isale ütlema pidin, ütles ema mulle ette…. nt loomad said karjamaalt jooksu, veepump lõpetas töötamise jne

Oma kogemuse järgi…. joodiku kantseldamine ei tohi olla ühegi lapse elukooliks.

Kui isa prioriteet on alko ja ema oma alkohooliku aitamine, siis kelle prioriteet on lapsed?

Ta lapsed on juba saanud kahjustatud – on pidanud oma jookust isa kantseldama, samuti on ka nende elu ohtu seatud. Kui sinu lugu lugesin ja uuesti teemaalgatust – siis mine läheks päeva pealt lahku. Just laste pärast, kes on pidanud seda üle elama. Olgu – joonud siis üksi maal, miks oli vaja lapsed kaasa võtta? Seda ma ei andestaks.

+11
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sisuturunduse juures peab vastav märge olema, kas sa ei tea seda?

Mis krdi sisuturundus? Kirjutasin omaenda elust.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma olin u 12, kui ema saatis mind isa küla pealt koju kutsuma. Mida isale ütlema pidin, ütles ema mulle ette…. nt loomad said karjamaalt jooksu, veepump lõpetas töötamise jne

Oma kogemuse järgi…. joodiku kantseldamine ei tohi olla ühegi lapse elukooliks.

Kui isa prioriteet on alko ja ema oma alkohooliku aitamine, siis kelle prioriteet on lapsed?

Ta lapsed on juba saanud kahjustatud – on pidanud oma jookust isa kantseldama, samuti on ka nende elu ohtu seatud. Kui sinu lugu lugesin ja uuesti teemaalgatust – siis mine läheks päeva pealt lahku. Just laste pärast, kes on pidanud seda üle elama. Olgu – joonud siis üksi maal, miks oli vaja lapsed kaasa võtta? Seda ma ei andestaks.

Sest ema oli teises linnas. Kus need lapsed olema oleks pidanud, üksi kodus?

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sest ema oli teises linnas. Kus need lapsed olema oleks pidanud, üksi kodus?

Aga maal olid nad ju ka põhimõtteliselt üksi. Lisaks veel purjus inimeste seltskonnas ohtlikes tegevustes. Riske kordades rohkem kui üksi kodus olles.

+11
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks sa siis ütled, et lapsed eelistavad maal olla? Ei eelista, neil pole muud võimalust.

Viimasel ajal eelistavad lapsed maal olla. Sel aastal ma enam ei õpi, aga igal nädalavahetusel maal ei käi. Kui linna jään, võivad ka lapsed linna jääda, aga eelistavad maal olla (sest issi vajas hoolt).

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Viimasel ajal eelistavad lapsed maal olla. Sel aastal ma enam ei õpi, aga igal nädalavahetusel maal ei käi. Kui linna jään, võivad ka lapsed linna jääda, aga eelistavad maal olla (sest issi vajas hoolt).

See on ju eriti jube, et mees arvas, et see on igati okei võtta lapsed kaasa, kui ta joob. Sunnib enda eest lapsi vastutama, paneb nende elu ohtu jne. See on andestamatu, aga mulle tundub, et teemaalgataja kaldub nüüd juba mehe õigustamise poole.

+10
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks sa siis ütled, et lapsed eelistavad maal olla? Ei eelista, neil pole muud võimalust.

Viimasel ajal eelistavad lapsed maal olla. Sel aastal ma enam ei õpi, aga igal nädalavahetusel maal ei käi. Kui linna jään, võivad ka lapsed linna jääda, aga eelistavad maal olla (sest issi vajas hoolt).

Ei, ükski laps ei eelista üksi mujal purjus vanema eest hoolitseda.

+5
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Läks jälle perekooli hakklihamasin tööle. Kas teil tõesti muud lõbustust ei ole kui inimeste kallal iriseda? Vastake küsimusele, kui oskate, või jääge vait ja närige huuli. Mitte keegi meist ei tea küsija elu kõiki nüansse, seega pole kellelgi põhjust hinnanguid jagada.

+12
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 184 )


Esileht Pereelu ja suhted Kuidas toetada alkohoolikut alkoholist loobumisel?