Esileht Pereelu ja suhted Kuidas toetada alkohoolikut alkoholist loobumisel?

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 184 )

Teema: Kuidas toetada alkohoolikut alkoholist loobumisel?

Postitas:
Kägu

.Nõuda, et inimene, kes joob, enne ei tuleks teraapiasse, kui on ennast väärtustama hakanud ja motivatsiooni leidnud, on nagu nõuda jalaluu murdnult, et ära enne arstile tule, kui jalale toetuda saad..

Kahjuks alhoholiku puhul see nii käib. Ta peab oskama enne ise jalale toetuda. Sest muul juhul võid ju murtud jalga korduvalt lahasesse panna aga ta kisub ise selle lahase ära ning murrab uuesti luu ka ära, et varasem olukord taastada. Ta tahab juua. Ega ilmaasjata pole näiteid elust, kus joodik on nõus kasvõi keset ööd 10 km kõndima, et pitsi saada. Joomistung on liiga suur. Esimene motivatsioon peab tulema joodikult ja pahatihti on see ainult surmahirm.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kus antud mees selle laste elu ohtu pani, muudkui käib jutt selle ümber, aga mina aru ei saa, kus see toimus?

Enne kommenteerima hakkamist võiks alati teemaalgataja jutu korralikult läbi lugeda.

Sinul endal vist lapsi ei ole, et ei näe mingit probleemi mehe käitumises ja ei mõista, mis hetkel on lapsed ohus või täidavad mingeid lastele mitte sobivaid ülesandeid?

Lisaks, lapsed on praegu 10-11-aastased, kuid jama on kestnud juba aastaid. Mitme lapse emana ja ka enda lapsepõlve kogemusest võin öelda, et 10-aastased ei peaks öösel üksinda kodus olema. Mina ise olin elus esimest korda üksinda kodus 12-aastaselt ja üsna kartsin. Minu lapsed olid ka esimest korda öösel üksinda kodus 12+ vanuses. Enne seda ei tundunud õige neid üksi jätta. Ja lapsed ise ka veel ei julgenud.

Nüüd siis 10-11-aastased peaksid sinu arvates üksi olema ja muretsema oma purjus issi pärast, kes läks korraks ära, kuid kes jõuab alles hommikul tagasi.

TA asemel mõtleks ma lisaks nendele öistele ärakadumistele sellele, et kus see mees siis ikkagi täpsemalt käib? Kas need “sõbrad”, kelle juurde mees kaob on meessoost või hoopis naissoost?

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

t 10-aastased ei peaks öösel üksinda kodus olema. Mina ise olin elus esimest korda üksinda kodus 12-aastaselt ja üsna kartsin. Minu lapsed olid ka esimest korda öösel üksinda kodus 12+ vanuses.

Sa oled ikka tõsine memmekas. Ma olin kümnesena juba terve nädalavahetus üksi, kui ei viitsinud vanematega suvilasse minna.

+6
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sa oled ikka tõsine memmekas. Ma olin kümnesena juba terve nädalavahetus üksi, kui ei viitsinud vanematega suvilasse minna.

Nii tubli! Aga, teema ei ole praegu sinust, kui panid tähele!

+6
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sa oled ikka tõsine memmekas. Ma olin kümnesena juba terve nädalavahetus üksi, kui ei viitsinud vanematega suvilasse minna.

Nii tubli! Aga, teema ei ole praegu sinust, kui panid tähele!

Tõsi. Teema on sellest, kas on alkoholist vabaneda proovijat peaks aitama või mitte. Seega ära rohkem tõsta üles teemat, kas 10-11-aastased peaks üksi öösel kodus olema või mitte. See on erinev teema, kus pealegi mingit ühest reeglit pole.

+1
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

.Nõuda, et inimene, kes joob, enne ei tuleks teraapiasse, kui on ennast väärtustama hakanud ja motivatsiooni leidnud, on nagu nõuda jalaluu murdnult, et ära enne arstile tule, kui jalale toetuda saad..

Kahjuks alhoholiku puhul see nii käib. Ta peab oskama enne ise jalale toetuda. Sest muul juhul võid ju murtud jalga korduvalt lahasesse panna aga ta kisub ise selle lahase ära ning murrab uuesti luu ka ära, et varasem olukord taastada. Ta tahab juua. Ega ilmaasjata pole näiteid elust, kus joodik on nõus kasvõi keset ööd 10 km kõndima, et pitsi saada. Joomistung on liiga suur. Esimene motivatsioon peab tulema joodikult ja pahatihti on see ainult surmahirm.

No kuidas ütled. Aga siis ärme ka räägi mingist alkohoolikute toetamisest oma sõltuvusest vabanemisel. Anname kohe nööri pihku ja ütleme, et mine ja tõmba end oksa.

+3
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

ära rohkem tõsta üles teemat, kas 10-11-aastased peaks üksi öösel kodus olema või mitte. See on erinev teema, kus pealegi mingit ühest reeglit pole.

See on siiski otse teemasse. Õigemini otseselt teemaalgatuses välja toodud probleemi osa. Jutt käis selgelt sellest, et lapsed, kes täna on 10-11, on juba aastaid pidanud öösiti üksi olema ja oma joodikust isa kantseldama. Seega, on igati asjakohane arutada selle üle, kas on normaalne, et nii noored lapsed on öösel üksi.

Keegi tahtis siin hakata võistlust pidama teemal, kes on kõige nooremana ja kõige kauem üksinda kodus olnud. Ja see tõesti ei puutu teemasse. Saan selle kommenteerija jutust aru, et tema arvates on ka see igati ok, et lapsed katseldavad oma purjus isa.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Keegi tahtis siin hakata võistlust pidama teemal, kes on kõige nooremana ja kõige kauem üksinda kodus olnud.

See on sinu tõlgendus. Minu arust ta ütles enda kohta näidet tuues, et 10-11 pole liiga vara, et üksi ööselt kodus olla. Kui see on lastele endile ok, siis ongi ok. Siit rongavanemlust otsida on ennatlik.

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Keegi tahtis siin hakata võistlust pidama teemal, kes on kõige nooremana ja kõige kauem üksinda kodus olnud.

See on sinu tõlgendus. Minu arust ta ütles enda kohta näidet tuues, et 10-11 pole liiga vara, et üksi ööselt kodus olla. Kui see on lastele endile ok, siis ongi ok. Siit rongavanemlust otsida on ennatlik.

“Na-naaa-memmekas! Mina olin küll juba…!” jne.  Mis see siis on, kui mitte hooplemine, kes kõige tublim on?

Ja lugeda ei oska ikka. Lapsed on täna 10-11. Aga öösiti koju on neid jäetud juba aastaid, ehk siis palju nooremana. 

See on muidugi tore, et mehe tegusid heaks kiidad. Vist oled ainus imelik siin teemas, kes ei saa üldse aru, millest jutt käib. Ilmselgelt sul endal lapsi ei ole.

+4
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vist oled ainus imelik siin teemas, kes ei saa üldse aru, millest jutt käib. Ilmselgelt sul endal lapsi ei ole.

Vastupidi. Olen just üks väheseid, kes aru saab, millest jutt käib, ning kes ei räägi aiaaugust.

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lõpetage! Lähme teema sisu juurde tagasi palun. See on oluline postitus, mis võib aidata ka teistel alkohooliku lähedastel silmi avada, palun ärge solkige ära

 

No kuidas ütled. Aga siis ärme ka räägi mingist alkohoolikute toetamisest oma sõltuvusest vabanemisel. Anname kohe nööri pihku ja ütleme, et mine ja tõmba end oksa.

Ütleme nii, et ega ei saagi rääkida toetamisest, sest parim toetus on lasta tal oma probleemidega tegeleda ise ja eemalduda. Nöör on äärmuslik aga kui minna selle natuke labase must-valge käsitlusega kaasa, siis ütleks, et nööri andmine on ju siiski aitamine (ei pea ise otsima). Aga mine tea, äkki see siis tekitab vajalikku surmahirmu – jõuab seoseni, et on kaks teed, pudel või nöör.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Inimesed, kes ennast väärtustavad ei joogi. Nõuda, et inimene, kes joob, enne ei tuleks teraapiasse, kui on ennast väärtustama hakanud ja motivatsiooni leidnud, on nagu nõuda jalaluu murdnult, et ära enne arstile tule, kui jalale toetuda saad. Ma kirjutan selle boldis, see on nii oluline asi, mida inimesed üldjuhul ei mõista.

Päris paljud joodikud peavad ennast teistest paremaks ja neil on kõrge enesehinnang. See on müüt, et sõltuvus tekib sellepärast, et inimesel on seesmiselt midagi väga puudu või keegi (elu, vanemad, lapsepõlv, lähedased, ühiskond) on talle kuidagi eriti haiget teinud. Osadele inimestele meeldib joodiku elu, sest see on lõbus ja vabastab vastutusest ning kohustustest.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Osadele inimestele meeldib joodiku elu, sest see on lõbus ja vabastab vastutusest ning kohustustest.

Ise ka usud seda jama? Miks inimestele meeldib selliseid asju uskuda? Võib-olla on olemas mõni selline, keda kirjeldad, aga kohe kindlasti ei ole sellised suurem osa alkohoolikutest.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Seda võibki talle ju kohe öelda, et terapeut ei saa sind motiveerida, kui sul pole soovi joomisest loobuda. Samamoodi ei saa kedagi panna õppima, kaalu alandama, mida iganes.

Sa ei saa ikka aru. Alkohoolik tuleb terapeudi juurde sooviga joomisest loobuda, aga ta ei soovi seda teha enda pärast, vaid pere, armastatud inimeste pärast, laste pärast. Alkohoolik seepärast joobki, et iseennast ta ei armasta, ei austa, ta ei pea ennast piisavaks põhjuseks, et joomist jätta. Pere pärast tuleb. Aga terapeut suhtub, et “aga ta tuli käsu peale” ja arvate, et alkohoolik seda ei taju? Abi, mida see alkohoolik tegelikult vajab, on tema perest alanud motivatsiooni pööramine sisemiseks iseenda väärtustamiseks, motivatsiooniks iseenda pärast joomist jätta. Ja siin on tühiks – terapeut ütleb talle, et kuni sa iseenda pärast ei taha, seni ei saa ma aidata. No ja siis ei lähebki kõik metsa. Alkohoolikul on seda vahepealset sammu vaja aidata teha, joomise jätmine on pisiasi selle kõrval, kuidas inimene ennast austama ja armastama õpetada.

Siin on nüüd pikalt olnud juttu teraapiast ja motivatsioonist. Kogemuse põhjal ütlen, et pikalt ei tööta ka see pere või laste pärast kaine olemine. Kas see on motivatsioon, kui inimene tahab perekonda säilitada ja sellepärast kaine olla? Jah, ilmselt on. Aga nüüd vaatame edasi – ta on mõnda aega olnud kaine, aga see, miks ta varem jooma hakkas, on ikka alles. Olgu see siis debrekas, suutmatus oma pingeid maandada, asjaolu, et sõpradega juua on lõbusam kui lastega kodus istuda. Ja ta alustab uuesti, peale mõnda kuud kainust. Muide enamusel alkohoolikutel on olnud elus pool aastat kuni aasta kestnud kaine periood. Ainus mis tegelikult töötab, on see, kui inimene tahab kaine olla enda pärast. Et tema elukvaliteet oleks parem. See on tõeline motivatsioon. Alles peale seda saavad naine ja lapsed oluliseks muutuda, kui inimene enda jaoks on olemas.

Jah, nõus. Aga just selles alkohoolik abi vajabki – tõelise motivatsiooni leidmises. Inimesed, kes ennast väärtustavad ei joogi. Nõuda, et inimene, kes joob, enne ei tuleks teraapiasse, kui on ennast väärtustama hakanud ja motivatsiooni leidnud, on nagu nõuda jalaluu murdnult, et ära enne arstile tule, kui jalale toetuda saad. Ma kirjutan selle boldis, see on nii oluline asi, mida inimesed üldjuhul ei mõista.

Selle peale küsiks, et palju sul alkohoolikute raviga endal kogemusi on?

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Inimesed, kes ennast väärtustavad ei joogi. Nõuda, et inimene, kes joob, enne ei tuleks teraapiasse, kui on ennast väärtustama hakanud ja motivatsiooni leidnud, on nagu nõuda jalaluu murdnult, et ära enne arstile tule, kui jalale toetuda saad. Ma kirjutan selle boldis, see on nii oluline asi, mida inimesed üldjuhul ei mõista.

Päris paljud joodikud peavad ennast teistest paremaks ja neil on kõrge enesehinnang. See on müüt, et sõltuvus tekib sellepärast, et inimesel on seesmiselt midagi väga puudu või keegi (elu, vanemad, lapsepõlv, lähedased, ühiskond) on talle kuidagi eriti haiget teinud. Osadele inimestele meeldib joodiku elu, sest see on lõbus ja vabastab vastutusest ning kohustustest.

Nõus – kas nüüd enesehinnang alati kõrge on, kuigi päris tihti on tõesti. Aga egoismi on neis tõesti kõvasti. Üsna levinud on ka see suhtumine, et jah, ma olengi alkohoolik ja selle tõttu pole mul tööd, pere läks lõhki ja panin kuriteo toime. Aga mina ei vastuta, sest ma olen alkohoolik ja kellegi teise asi on mind aidata! Kui ühiskond mind terveks teha ei suuda, on see ühiskonna probleem. Alkoholismil on muidugi erinevaid astmeid ja motivatsiooni hinnata on tihti väga keeruline. Inimene võib pisarsilmil kinnitada, et soovib muutuda, samas ei ole ta valmis minema Lootuse külla, sest teab, et seal ta kedagi ära ei peta ja ta ei saa seal tõepoolest juua. Sest motivatsioon küll on, aga sõltuvus on sellest tahtest siiski tugevam. (Ma ei räägi teemaalgataja mehest, ma ei oska hinnata, kas tema Lootuse küla vajaks.) Mis siis sellise alkohoolikuga teha – oleks nagu vaja motivatsiooni tugevdada, aga kuidas see käima peaks? Elu näitab, et mõnele inimesele aitab korraks päris põhjast läbi käimine. Mõnele ei aita miski.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

meil ehitusel muidu ei joo ainult täispeaga paneme paar pitsi

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Selle peale küsiks, et palju sul alkohoolikute raviga endal kogemusi on?

Mul on kogemus alkoholismiga. Iseenda omaga. Seega piisav kogemus, et seda tõsiselt võtta.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Alkoholismil on muidugi erinevaid astmeid ja motivatsiooni hinnata on tihti väga keeruline. Inimene võib pisarsilmil kinnitada, et soovib muutuda, samas ei ole ta valmis minema Lootuse külla, sest teab, et seal ta kedagi ära ei peta ja ta ei saa seal tõepoolest juua. Sest motivatsioon küll on, aga sõltuvus on sellest tahtest siiski tugevam.

Miks sa arvad, et ta sinna just seepärast nõus ei ole minema? Minugi jaoks oleks liig, kui ma peaks jätma oma töö, mida armastan, minema elama kuhugi kaugele võõrasse, pealegi veel usklikku (vist, kui ma ei eksi?) keskkonda. See raiuks katki viimase, mis mind inimesena hoiab. Lootuse küla on vast päris parmudele, kellel pole nagunii enam midagi, mis mujal seoks.

Selles alkohoolik abi otsibki, et oma motivatsioonile tuge, mitte puid alla saada.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nädalavahetustel sõidab mees maale, mind hoiavad kohustused enamasti linnas või kodulinnast eemal. Lapsed saavad valida, kas on koos mehega maal või minuga linnas. Viimasel ajal on miskipärast rohkem maale tahetud minna. Nüüd tean, miks. Nädal tagasi sain teada, et mees on minu eest mitu aastat varjanud, et kuritarvitab maal olles alkoholi- siis kui mind ei ole. Igal jumala nädalavahetusel, ja ikka mõlemal päeval!

Vabanda, aga see koht sinu kirjast tekitas küsimusi. Sa kirjutad, kui õigesti aru sain, et sinu lapsed tahavad rohkem maale minna kui sinuga koos linna jääda.

Ja seejärel kirjeldad südantlõhestavaid kogemusi, mis lapsed nuttes sinule olevat rääkinud. Kui lastel on maal nii kole, nagu kirjeldad, siis ükski normaalne laps just ei taha joodikust isaga sinna maale minna. Eeldusel, et sa oled neile andnud valida, ja nemad, nagu aru sain, on eelistanud valida joodikust isaga maalemineku. Järelikult seal siiski on midagi, mis lastele meeldib? Või on isa lubanud neile enda eest hoolitsemise eest korraliku rahasumma maksta?

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vaadates nüüd seda meeste tervise saate reklaame, kus 4 meest oma tervise eest hoolt kandma hakkavad… siis nad räägivad, et tarvitavad alkot küll. Neile meeldib, aga kas saaks pidada Liivi või Seppa alkohoolikuteks, kes vajaks ravi? Nii ka teemaalgataja mees nädalas üldse ei joo. Ei joo isegi üht õlut? Alkohooliku nime saab ta seetõttu, et joob nädalavahetustel. On selline inimene üldse alkohoolik, kel on sõltuvus? Kui ta elaks üksi, ei pööraks keegi sellele tähelepanugi. Aeg sõpradega või niisama nädalavahetus. Kui sel mehel oleks naine, kellega ta käiks nv lõõgastumas ja sinna kuuluks alkohol oleks see üldse probleem neil?

+1
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nädalavahetustel sõidab mees maale, mind hoiavad kohustused enamasti linnas või kodulinnast eemal. Lapsed saavad valida, kas on koos mehega maal või minuga linnas. Viimasel ajal on miskipärast rohkem maale tahetud minna. Nüüd tean, miks. Nädal tagasi sain teada, et mees on minu eest mitu aastat varjanud, et kuritarvitab maal olles alkoholi- siis kui mind ei ole. Igal jumala nädalavahetusel, ja ikka mõlemal päeval!

Vabanda, aga see koht sinu kirjast tekitas küsimusi. Sa kirjutad, kui õigesti aru sain, et sinu lapsed tahavad rohkem maale minna kui sinuga koos linna jääda.

Ja seejärel kirjeldad südantlõhestavaid kogemusi, mis lapsed nuttes sinule olevat rääkinud. Kui lastel on maal nii kole, nagu kirjeldad, siis ükski normaalne laps just ei taha joodikust isaga sinna maale minna. Eeldusel, et sa oled neile andnud valida, ja nemad, nagu aru sain, on eelistanud valida joodikust isaga maalemineku. Järelikult seal siiski on midagi, mis lastele meeldib? Või on isa lubanud neile enda eest hoolitsemise eest korraliku rahasumma maksta?

Manipuleerib ju laste ja ka naisega. Sellele viitab see, et isa ütleb enne maale sõitu lastele, et ärme emmele räägi, et isa seal purjus on ja lapsed ei julge rääkida. Tegelikult on juba enne maale sõitmist eesmärk end täis juua.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Vist oled ainus imelik siin teemas, kes ei saa üldse aru, millest jutt käib.

Ilmselgelt ta ise joob ka ja leiab, et kõik peavad seda elustiili toetama. Ilmselt teeb ise ka hirmsaid asju, mida proovib enda jaoks pisendada lihtsalt, et pole see asi nii hull midagi.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui sel mehel oleks naine, kellega ta käiks nv lõõgastumas ja sinna kuuluks alkohol oleks see üldse probleem neil?

Kui nad koos naisega ennast pidevalt purju jooks ja lapsed hooleta jätaks, oleks see küll samasugune probleem nagu praegugi.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks sa arvad, et ta sinna just seepärast nõus ei ole minema? Minugi jaoks oleks liig, kui ma peaks jätma oma töö, mida armastan, minema elama kuhugi kaugele võõrasse, pealegi veel usklikku (vist, kui ma ei eksi?) keskkonda. See raiuks katki viimase, mis mind inimesena hoiab. Lootuse küla on vast päris parmudele, kellel pole nagunii enam midagi, mis mujal seoks.

See ongi joodiku mõtlemine. Soovin abi, aga sellist, mida oleks mugav ja meeldiv vastu võtta. Millestki loobuda ja midagi pingutavat teha, näiteks Lootuse Külla minna, ei sobi. Ja üleüldse, ega ma mingi parm ei ole, onju.

Tegelikult on nii, et kui tõesti oled otsustanud sõltuvusest vabaneda, pead olema valmis pingutama, ohvreid tooma ja oma mugavusest loobuma. Tervenemine on piinarikas. Sõltlane olla on mugav. Siis otsitaksegi igasuguseid põhjendusi, et mitte ennast ravida. Abistada ja toetada saab inimest, kes on valmis enda tervenemise nimel kõike tegema. Aga mitte keegi ei saa sõltlase eest neid asju ära teha.

+4
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See ongi joodiku mõtlemine. Soovin abi, aga sellist, mida oleks mugav ja meeldiv vastu võtta. Millestki loobuda ja midagi pingutavat teha, näiteks Lootuse Külla minna, ei sobi. Ja üleüldse, ega ma mingi parm ei ole, onju.

Vabanda, aga minu arust on hoopis sinu mõtlemine kiiksuga ning vägivaldne. Sa ei pea ju sõltlast enam inimeseks, kellel on omad vajadused ja soovid. Sinu arust peab sõltlane ainult sõna kuulama, ise mõelda, ise endale parimat valida ei tohi, ise ta midagi otsustada ei suuda sinu arust. Ei ole nii. Ja sellise suhtumisega on loomulik, et tulemusi ei tule, alkohoolik valib hoopis joomise ning saategi pärast kambakesi ohata, et “aga me ju teadsime – joodikut parandab vaid haud”. Selle asemel, et kuulata ja süveneda, mida räägib alkohooliku aitamisest inimene, kes on ise olnud alkohoolik ning teab täpselt, mida vajas ning mis puudu jäi – selle asemel kordad sa mingeid stampe, mis kedagi ei aita. Ei, ei pea sõltlane tegema “kõike” selleks, et sõltuvusest vabaneda. Ta ei pea loobuma asjadest, läbi mille ta end identifitseerib, vastupidi, ta peab neid juurde leidma, et asendada enese identifitseerimine läbi alkoholi. Ei pea Lootuse küla kõigile sobima. Ei pea kõik ravivõtted kõigile sobima.

Ma loodan, et sa ei ole reaalselt inimene, kes alkohoolikute teraapiaga tegeleb. Väga kurb, kui oled.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

t 10-aastased ei peaks öösel üksinda kodus olema. Mina ise olin elus esimest korda üksinda kodus 12-aastaselt ja üsna kartsin. Minu lapsed olid ka esimest korda öösel üksinda kodus 12+ vanuses.

Sa oled ikka tõsine memmekas. Ma olin kümnesena juba terve nädalavahetus üksi, kui ei viitsinud vanematega suvilasse minna.

Sa oled ikka tõsine memmekas, mind jäeti juba 7-aastaselt üksi koju. Iseasi, kas see on nüüd see koht, millega uhkustada ja end teistest paremana tunda ????

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

See ongi joodiku mõtlemine. Soovin abi, aga sellist, mida oleks mugav ja meeldiv vastu võtta. Millestki loobuda ja midagi pingutavat teha, näiteks Lootuse Külla minna, ei sobi. Ja üleüldse, ega ma mingi parm ei ole, onju.

Vabanda, aga minu arust on hoopis sinu mõtlemine kiiksuga ning vägivaldne. Sa ei pea ju sõltlast enam inimeseks, kellel on omad vajadused ja soovid. Sinu arust peab sõltlane ainult sõna kuulama, ise mõelda, ise endale parimat valida ei tohi, ise ta midagi otsustada ei suuda sinu arust. Ei ole nii. Ja sellise suhtumisega on loomulik, et tulemusi ei tule, alkohoolik valib hoopis joomise ning saategi pärast kambakesi ohata, et “aga me ju teadsime – joodikut parandab vaid haud”. Selle asemel, et kuulata ja süveneda, mida räägib alkohooliku aitamisest inimene, kes on ise olnud alkohoolik ning teab täpselt, mida vajas ning mis puudu jäi – selle asemel kordad sa mingeid stampe, mis kedagi ei aita. Ei, ei pea sõltlane tegema “kõike” selleks, et sõltuvusest vabaneda. Ta ei pea loobuma asjadest, läbi mille ta end identifitseerib, vastupidi, ta peab neid juurde leidma, et asendada enese identifitseerimine läbi alkoholi. Ei pea Lootuse küla kõigile sobima. Ei pea kõik ravivõtted kõigile sobima.

Ma loodan, et sa ei ole reaalselt inimene, kes alkohoolikute teraapiaga tegeleb. Väga kurb, kui oled.

Eks nende oma vajaduste ja soovide esikohale panemisega ning ainult iseendast lähtumisega ta ju joodikuks saigi. Võibolla nüüd võiks vahelduse mõttes nüüd ka teiste inimeste nõuandeid kuulata.

Aga kui sõltlane nii täpselt teab, mis teda aitab ja mis on talle parim, siis keegi ei keela tal ju neid asju rakendada. Väga hea, kui inimene ise oskab ennast aidata. See on kindlaim viis sõltuvusest vabaneda. Lootuse küla ja muud taolised asjad on neile, kes enam ise ennast aidata ei oska ja seda ka tunnistavad.

Mina ei tegele alkohoolikute teraapiaga. Mina olen inimene, kes on alkohoolikute pärast väga palju kannatama pidanud.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sa oled ikka tõsine memmekas, mind jäeti juba 7-aastaselt üksi koju. Iseasi, kas see on nüüd see koht, millega uhkustada ja end teistest paremana tunda ????

Terveks nädalavahetuseks? 7-ne on loomulikult päeviti üksi kodus, lõppevad ju tunnid juba ühest. Vanemad tulevad alles õhtul hilja.

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oi, mina väga hea meelega kuulaks, mis siis endise alkohooliku arvates aitab. (Olen ka ise alkoholiga hädas olnud muidu nii et teema pole kaugeltki võõras.) Minu seisukoht on, et alkohoolikud on täpselt sama erinevad kui kõik inimesed. Siin mainitud Lootuse küla ei ole kaugelt ainus asi, mida võiks teha, see on lihtsalt näide ühest võimalusest. Kas me peame austama alkohooliku soove ja väärikust? Jah, peame küll, aga seni, kuni see tema tervenemisele kaasa aitab. Abi, mida inimene soovib, ei ole tihti see abi, mida ta tegelikult vajab. Et kuidas ma võtan endale julguse öelda, mida keegi vajab? Sest alkohooliku mõtteid valitseb sõltuvus, tema soove valitseb sõltuvus. Kui alkohoolik tahab, et talle pakutud abi oleks mugav, siis valdavas osas ee praeguses süsteemis ongi mugav. Kahjuks on paranejate protsent väike. Aga nagu öeldud, olen tänulik, kui keegi alkohoolik oma mõtteid reaalselt aidanud abi osas jagaks.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eks nende oma vajaduste ja soovide esikohale panemisega ning ainult iseendast lähtumisega ta ju joodikuks saigi. Võibolla nüüd võiks vahelduse mõttes nüüd ka teiste inimeste nõuandeid kuulata.

Täiesti vastupidi. Joodikuks sai ta iseenda soovide allasurumisega, mille kompenseerimiseks hakkas jooma. Jah, eks inimesi on erinevaid, muidugi on ka joovaid egomaniakke, aga mina räägin siiski nn. tüüpteekonnast, tavalise toimetuleva inimese teekonnast alkoholi juurde. Alkoholiga kompenseeritakse midagi, tihti ise teadmata, mis see on. See võib olla puudujääk iseendas või iseendast väljaspool, minevikus või olevikus, paratamatu või muudetav.

Aga kui sõltlane nii täpselt teab, mis teda aitab ja mis on talle parim, siis keegi ei keela tal ju neid asju rakendada.

Sõltlane ei tea, mis teda aitab. Aga ta teab, mida ta teha ei taha. Kujutle nüüd näiteks, et oled alkohoolik, kes nädalas täpselt kahel õhtul on kaine – siis kui on tema hobiringi õhtud. See on asi, mis teda huvitab, mis talle midagi annab, mille nimel on ta valmis kaine olema. Ja siis tuleb terapeut ja ütleb, et nüüd mine Lootuse külla, seal saad sa terveks. Nalja teete? Tal on vaja ka teistele õhtutele samaväärseid tegevusi, mitte ka neid kahte õhtut ära võtta ja kuhugi tundmatusse saata. Tal on vaja tegutsemist, mis aitaks tekitada huvisid ja tutvusi, sõpru, kontakte. Tal on vaja pidevat kontakti kellegagi (nagu filmides AA tugiisikud, et helistad kasvõi öösel – ma ei tea, kas Eestis see ka nii töötab, aga ka AA on paraku usupõhine ja see on tõsine takistus ateistlikule eestlasele). Peamine, tal on vaja hakata taas uskuma, et ta on keegi, et ta on isiksus – seega suhtumine, et “sul pole sõnaõigust, sa oled sõltlane, sina tee, mis öeldakse” mõjub just risti vastupidiselt.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 184 )


Esileht Pereelu ja suhted Kuidas toetada alkohoolikut alkoholist loobumisel?