Esileht Koolilaps Kuidas toetada last nõrgema tulemuse korral…

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 30 )

Teema: Kuidas toetada last nõrgema tulemuse korral…

Postitas:

Tere, suur mure nüüd lapsel majas. On selline, kes harjutab ja tahab alati saada maksimumi, see tung tal endal, meie pole maksimumtulemusi nõudnud.

Õpitulemused on ka vastavad. Täna siis Känguru võistlus ja kodus õhtul vaatasime ülesannete lehe läbi… ilmselt sai vähem punkte kui eelmisel aastal (oli esisajas ja klassi parim) ja laps täiesti endast väljas, oli enne harjutanud ja lahendanud ja ootas ise vist maksimumilähedast tulemust. Nüüd on kodus suur tragöödia. Kuidas aidata tal seda nö lõdvemalt võtta??? Ta oli lausa hüsteerias selle peale, mitte lihtsalt nukker :(.

Ühesõnaga, kuidas toetate last, kui ta saab endale ootamatult nõrga tulemuse ja elab seda väga üle?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.03 22:23; 21.03 23:53; 22.03 18:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mitte välja tehes. Näidates, et see tulemus ei muuda midagi. Kuulad lapse ära ja siis ütled, et tule nüüd sööma, pannkoogid on valmis. Ja siis räägid hoopis muust, et lähete homme kinno/Vapianosse/Ahhaa keskusse.
Ütle talle lihtsalt, et shit happens, las kirjutab selle kõrva taha, seda juhtub elus veel palju kordi. Nagu ka neid olukordi, kus oled tipus, parim, võitja. Kord Vestmann all ja Piibeleht peal, kord Piibeleht all ja Vestmann peal …
🙂

+15
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.03 22:38; 22.03 07:56; 22.03 21:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oli ta sel aastal noorem või vanem oma vanuserühmas? Kui sel aastal uus vanuserühm, siis võiks ju öelda, et sa olid ikkagi tubli, said endast vanemate hulgas nii hea tulemuse. Minu lastel on millegipärast just esimesel aastal uues vanuserühmas läinud paremini, järgmine aasta kui pooled on nooremad, siis on pigem nõrgem tulemus tulnud.
Samas kui ta selline maksimalist on, siis on see vanuse rõhutamine ka kahtlane teema, järgmisel aastal loodab siis äkki maksimumi.
Üritaks ikka lapsele selgitada, et tulemus pole nii oluline kui teadmised. Miks te üldse neid ülesandeid kohe kodus õhtul arutate? Küsiks lihtsalt, kuidas läks, mis sa arvad kui palju sa oskasid, kas mõni selline oli ka milles kahtlesid? Tulemused tulevad ju umbes kuu aja pärast, selle ajaga jõuad veidi lapse ootusi maha tõmmata. Ütlekski, et sel aastal võibolla ülesanded sulle nii hästi ei sobinud, kui eelmisel aastal.
Minu üks lastest on saanud parima tulemuse (oli 50 seas) kui osad ülesanded, mida ei jõudnud või vastust ei teadnud, lihtsalt huupi pani kõige tõenäolisema). Klassis parim pole kunagi olnud. Teine pani sel aastal 5-punti küsimustele mida ei osanud kõigile ühe ja sama variandi, väitis hiljem, et sai sellega 2 plusspunkti juurde (tema klassis on paar esikümne last igal aastal, nendega siis võrdles vastuseid). See 50 seas olnud laps on ka 2000 koha saanud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oli vanem oma vanuserühmas.
Poleks pidanud jah täna neid ülesandeid vaatama. Laps tuli ise näitama, et vat sellest ei saanud aru ja kas see on õige… Tuleval aastal rehman käega ja ütlen, et vaatab millalgi, kui aega saab.

Nii kahju temast aga eks see ka elu õppetund. Ta on väga nõudlik enda suhtes üldse, tahaks aidata teda veidi lõdvem olla ja eriti Kängurust ei sõltu ju ka midagi. Aga lapsele ei oska seda selgeks teha :(.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.03 22:23; 21.03 23:53; 22.03 18:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mitte välja tehes. Näidates, et see tulemus ei muuda midagi. Kuulad lapse ära ja siis ütled, et tule nüüd sööma, pannkoogid on valmis. Ja siis räägid hoopis muust, et lähete homme kinno/Vapianosse/Ahhaa keskusse.

Ütle talle lihtsalt, et shit happens, las kirjutab selle kõrva taha, seda juhtub elus veel palju kordi. Nagu ka neid olukordi, kus oled tipus, parim, võitja. Kord Vestmann all ja Piibeleht peal, kord Piibeleht all ja Vestmann peal …

????

Misasja? Kuidas lapse mure ignoreerimine ja tähtsusetuks muutmine last aitab? Annab märku, et tema mured on nõmedad ja tema tunded ei huvita kedagi?

+5
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.03 07:39; 22.03 18:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil ka läbitehtud teema. Arvasin, et oleme ainsad. Täiesti pseudoprobleem aga lapse jaoks nii oluline. Ise üritan järjepidevalt kinnitada, et kui ta endast parima annab, siis ongi väga hästi ja rohkem polegi vaja. Et ma olen tema üle ikka uhke, isegi kui ei lähe päris nii nagu vaja. Et igale probleemile on lahendus ja nüüd oled jälle natukene targem. Kõik on tegelikult hästi ja ta ei pea nii palju muretsema. Kallisatnud ja viinud ta lemmikkohta, õhtu väike filmiõhtu popkorniga. Ehk siis mõtted eemale. Eks pettumus on ka elus tunne, millega tuleb õppida toimetulema.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Misasja? Kuidas lapse mure ignoreerimine ja tähtsusetuks muutmine last aitab? Annab märku, et tema mured on nõmedad ja tema tunded ei huvita kedagi?

No sarnaselt sinule äärmusesse minnes – ja kuidas koos lapsega maa märjaks nutmine teda aitab?
Ma ei öelnud ju ometi, et lapse muret ignoreerida tuleks? Ütlesin, et kuulad ära – sa saad aru, mis tähendab kuulamine? Tähelepanelik kuulamine, vajadusel koos küsimuste esitamise või kaasa noogutamisega ning lõpetuseks kokkuvõte, et juhtub igasugust. Ja sellele järgneb mõtete mujale viimine. Minu arust igasuguse emotsionaalse mure puhul kehtiv universaalne lahendus.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.03 22:38; 22.03 07:56; 22.03 21:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu lapsel ei läinud ka viimasel Kängurul just ülihästi, aga mina kiitsin teda taevani ja laps muutus ise ka sellest väga rõõmsaks. Minu silmis on ta alati esikohavääriline ja ma tahan, et ta seda rasketel hetkedel meeles peaks.

0
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina soovitaks just kinnitada, et sa saad lapse murest aru (no isegi kui sisuliselt ei saa, aga et sa saad aru, et ta on väga kurb). Ja et on OK kurvastada, aga mitte liiga kaua. Mulle tundub, et kui sellistele lastele katsuda öelda, et ah ära muretse, elu läheb edasi, see pole nii oluline, siis see valab ainult õli tulle.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Minu tüüplauseid:
Noores eas tuleb kõiki võimalusi kasutada ja osalemine on kõige tähtsam. Kui sa võistluse läbi teed, oled sa igal juhul millegi võrra targem või kogemuse jagu rikkam, kui mitteosaledes.

Ei aruta praegu vastuseid – tulemused tulevad üsna ruttu – siis näedki, mis sa ette pead vaevad. See, mis sa arvad ja tegelikud lõpptulemused ei pruugi alati sama olla.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Soovitan rahulikult võtta, nii lapsel kui ka lapsevanemal. Minu laps käib sellises koolis, kus kogu klass teeb alati neid Kängurusid. Nüüd tegid neljas aasta. Õnneks mu oma üldse ei huvitu, kuidas tal läks ja mitmendaks jäi jne. Mina ise huvi pärast pärast vaatan, kuhu ta positsioneerus oma klassis ja kuhu üldnimekirjas. Kängurust ei sõltu ju tegelikult mitte midagi, see on lihtsalt üks võistlus, kus on tohutult osalejaid ja seetõttu pole mõtet ju alati loota esikohti esisajas jne. Pealegi, näiteks minu laps on klassis matemaatikas alati esimeses otsas, Kängurus aga keskel. Üldnimekirjas esimeses kolmandikus. Samas üks laps tema klassis, kellel matatööd ei lähe üldse väga hästi, on Kängurus klassi esimesi. Känguru jaoks peab olema spetsiaalne taip ja loogika, mida kõigil ei ole. Mul ka mitte ja üldse ei põe seetõttu. Proovin alati lahendada Imelise Teaduse lõppu pandud põnevaid ülesandeid ja enamasti ei saa hakkama. Missiis. Mul on kõrgharidus ja hea töökoht ja mingite nutiülesannete lahendamine küll ei morjenda. Seda ütleksin ka oma lapsele, kui ta põdema hakkaks.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Te ju tegelikult ei tea tulemust – teate seda, et laps on endas pettunud ja et mõned vastused läksid mööda. Tulemus selgub võrdluses.

Mul on ka laps, kes võrdleb ennast oma loodud ideaaliga. Pikemat aega juba ühendame lahti tema enesehinnangut ja tulemusi, õnnestub. Fooniks on see, et temasse usume ja seda väljendame. Ta juhtub olema ka väga empaatiline, nii et sobib, kui laiemat pilti meenutada – teised ka ei saa maksimumi, mõni saab isegi päris vähe punkte ja on sellest hoolimata väga tore ja üldse mitte rumal. Kindlasti ei pisendaks võistlust – on jah tühine, aga lapsele tähtis. Ka ei ütleks, et järgmine kord paremini, seda ta nõuab endalt nagunii ise.

Meil on terve pere ülemõtlejad ja selge on see, et mida kiiremini järgmine asi peale tuleb, seda vähem aega jääb põdemiseks. Emotsiooni lõpuni läbielamine ei ole enam konstruktiivne, tõesti on hea mingeid pallimänge mängida vms, mis just ei lase liiga palju mõelda.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eks seda tuleb tasapisi selgeks teha – tunnustada ja kiita, et osales ja püüdis, rääkida ka omi kogemusi et kõik asjad ei lähe alati nii hästi kui loodad.

Minu laps näiteks laulab. Laulab hästi, aga konkurssidel on alati kõva konkurents ja lisaks veab ka esinemisnärv vahel alt – nii et enamasti mingit auhinda pole tulnud. Alguses oli laps üsna õnnetu selle pärast, hiljem õppis osalemisest rõõmu tundma ka siis, kui võitu ei tule. Oleme teda kiitnud, aga samas aidanud tal ka objektiivselt oma sooritust analüüsida, et mida konkreetsest kogemusest õppida saaks. Eks sama saa ka Känguru jms asjadega teha – võistlusi tuleb veel ja iga osalemine on ühtlasi ka harjutamine järgnevateks.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.03 11:08; 22.03 17:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ei saa aru, kuidas teil sellised lapsed on?
Tänapäeva nutiajastul
Olen arvanud alati, et lapsi sunnitakse seda tegema, seal Kängurul osalema jne.
Endla ka laps osales, samuti klassist. Kõigil oli suht savi, mis tulemus sealt tuli.

Ma tahaks ise näha last, kes närib küüsi kui eelmine aasta sai 90p ja nüüd 80p. Näeb õudusunenägusi sellest jne. Sest meie koolis, lapsed, kes känguril esinevad on aine suht automaatselt 5. See, kas saad Kängurul esikoha v 100 koha, su ainehinnet ei muuda
Või on see mingi eliitkooli teema, kus õpetaja paneb õpilased üksteisega võrdlema??

0
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.03 11:52; 22.03 18:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma tahaks ise näha last, kes närib küüsi kui eelmine aasta sai 90p ja nüüd 80p. Näeb õudusunenägusi sellest jne. Sest meie koolis, lapsed, kes känguril esinevad on aine suht automaatselt 5. See, kas saad Kängurul esikoha v 100 koha, su ainehinnet ei muuda

Või on see mingi eliitkooli teema, kus õpetaja paneb õpilased üksteisega võrdlema??

Mul on üks laps kolmest sedasorti, juba päris väikesest peale, st ta on väga võistluslik, otsib pidevalt enda jaoks väljakutseid ja seab endale kõrgeid eesmärke. Praeguseks on ta juba teismeline ja üsna adekvaatse enesehinnanguga, st ta teab, et ta näiteks matemaatikavõistlustel nö. päris geeniustega ei konkureeri, aga enda kohta normaalse tulemuse savautamine on talle väga oluline. Ega siin midagi tarka teha ega soovitada polegi, elu ise õpetab, et vahel tuleb ka kehvemate tulemustega leppida. Kerge selliste perfektsionistide elu ei ole muidugi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.03 12:13; 22.03 13:56; 22.03 19:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui pole erivajadusega, siis peaks aru saama, et elus tuleb ka kaotada, et tunda võidu maitset. Tugiisikuna maadlen lapsega, kes ei oska kaotada. Paraku kodu soosib seda oskamatust, öeldes, et jälle sa olid nii saamatu/ aeglane vm. Päris raske on nii koostööd teha.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma tahaks ise näha last, kes närib küüsi kui eelmine aasta sai 90p ja nüüd 80p. Näeb õudusunenägusi sellest jne. Sest meie koolis, lapsed, kes känguril esinevad on aine suht automaatselt 5. See, kas saad Kängurul esikoha v 100 koha, su ainehinnet ei muuda
Või on see mingi eliitkooli teema, kus õpetaja paneb õpilased üksteisega võrdlema??

Mul on selline laps. Ta on aastad läbi kängurus väga tugevad tulemused olnud, ta ise vabatahtlikult lahendab neid (ja jõuludeks soovib nt. matemaatikaalaseid raamatuid) ja loomulikult on ta huvitatud, et kuidas tal sel aastal välja tuli.
Matemaatika on tal loomulikult viis, see muidugi ei muuda. Aga tal ongi palju suuremad nõudmised ja eesmärgid, kui viied ja suurem huvi kui tavaaineprogramm pakub. Kusjuures ta ei ole mingi geenius, ta on väga hea peaga ja väga hea töövõimega (ta naudib “tööd matemaatikaga”).
Suhteliselt analoogne spordiga. Hakkad tegelema, tulevad tulemused, huvi ja hasart suureneb.

Aga teemaalgataja murele vastate ei oska, mul laps nii väga ei põe. Ehk alguses põdes rohkem aga neil on neid võistlusi seal koolis niiii palju, et see läheb juba tavaliseks ja ühte võistlust ei saa siis enam nii südamesse võtta. Kui ta sul on juba maksimalist, siis ma pigem arvan, et sinu poolt on kasulik tasakaalustada ja mitta takka anda ehk siis mina käituks nagu üks esimesi nõuandjaid – tõmbaks asja tähtsust pigem vähemaks.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kindlasti mitte öeldes, et oh sa olid nii tubli, küll järgmine kord läheb paremini, alati ei saa võita. Sellega laps mandub. Tuleb just öelda, et kui tahad paremat tulemust, pead järgmine kord rohkem pingutama. Jooksu ei saa võita seljataha vaadates. Kas jooksed nii kiiresti kui saad ja võidad või saad teise koha. Tuleb harjutada, püüda ja mitte masenduda, vaid edasi püüda. Edu on enda kätes ja igasugused tulemused tulevadki läbi suure töö.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ei saa aru, kuidas teil sellised lapsed on?
Tänapäeva nutiajastul
Olen arvanud alati, et lapsi sunnitakse seda tegema, seal Kängurul osalema jne.

Ka nutiajastul on raamatuid lugevaid ja tagaks tahta saavaid lapsi.
Lisaks iseenda ületamisele võisteldakse ka selles, milline on pingerida klassis, kuidas läks mingi asi paralleelklassil.
Ise kiitsin oma teismelist, kui sai raskes aines kontrolltöö eest viie miinuse. Lapsele minu kiitus ei sobinud, pagana teismelised! Ei toeta, häda, toetad, ka häda!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tuleb just öelda, et kui tahad paremat tulemust, pead järgmine kord rohkem pingutama.

Eiei, seda kindlasti mitte.
Sedasorti lapsed pingutavad vabatahtlikult niigi rohkem, kui neile kasulik oleks.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.03 12:13; 22.03 13:56; 22.03 19:29;
To report this post you need to login first.

Minu lapsel ei läinud ka viimasel Kängurul just ülihästi, aga mina kiitsin teda taevani ja laps muutus ise ka sellest väga rõõmsaks. Minu silmis on ta alati esikohavääriline ja ma tahan, et ta seda rasketel hetkedel meeles peaks.

No ega selline alusetu kiitmine ka head tee. Nähtud küll neid vanemate poolt imetlusega kasvatatud lapsi, kel õigustamatult kõrge enesehinnang. Ja ega laps ise ka loll ole, saab ju aru küll, kui kiitus pole realistlik.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

mina ütleks midagi sellist : “Oh, selle aasta ülesanded tunduvad nii rasked, raskemad kui eelmine aasta. Ma vist ei oskakski neid lahendada. Ära kurvasta, pole ju maailmalõpp see – küll järgmine kord läheb paremini. Lähme õue jalutama, nii ilus kevadilm on”.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kindlasti mitte öeldes, et oh sa olid nii tubli, küll järgmine kord läheb paremini, alati ei saa võita. Sellega laps mandub. Tuleb just öelda, et kui tahad paremat tulemust, pead järgmine kord rohkem pingutama. Jooksu ei saa võita seljataha vaadates. Kas jooksed nii kiiresti kui saad ja võidad või saad teise koha. Tuleb harjutada, püüda ja mitte masenduda, vaid edasi püüda. Edu on enda kätes ja igasugused tulemused tulevadki läbi suure töö.

Selle kommentaari kirjutanud isik ei ole vist ise kunagi olümpiaadidel ega teistel sarnastel võistlustel käinud. See EI OLE võrreldav jooksuvõistlusega, kus võidavad kõige treenitumad. Pingutamine ei aita ja liigne pingutamine (ette treenimine, pabistamine) teeb karuteene, mõte jookseb kokku. Seal kohapeal ongi kaks varianti – kas jagad ülesande “konksu” ära ja lahendad ära, või siis mitte. Edukus sõltub mingil määral küll harjutamisest ja kogemusest, aga paljus ka konkreetse päeva vaimsest vormist (puhanud peab olema!) ning lihtsalt õnnest – kas tuleb õigel hetkel õige idee. Seda tuleb ka lapsele seletada – ta ei ole “süüdi”, kui tal seekord hästi ei õnnestunud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.03 11:08; 22.03 17:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aitäh kaasamõtlejatele! Täna õhtuks oli laps maha rahunenud (hommikul oli ikka veel väga näost ära ja morn). Rääkisin ka sellest, et vahel löheb nii ja vahel naa ja tuleval aastal jälle. Oluline on endast parim anda aga vahel ei õnnestu ka siis kõige parem olla. Ja eks seda juhtub ka tulevikus. Laps ise rääkida ei soovinud aga kuulas mu ära.

Öelda seda, et sa pingutasid liiga vähe, ma talle ei saa. Tundub seda sorti isiksus olevat, et võib end hulluks punnitada ja depressiooni mõelda… Mulle ei ole ka vaja iga hinna eest maksimaalset tulemust. Tahan rõõmsat last, kes tahaks õppida aga ka muud nautida.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.03 22:23; 21.03 23:53; 22.03 18:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen ka ühe rahvusvahelise olümpiaadiga tegelasega rääkinud.Ta natuke valgustanud seda õhustikku
Eelkõigi loeb ikka töö. Huvi+töö
Sellist asja pole, et keegi mees metsast tuleb ja võidab ära-seda näeme ainult filmides.
Ütles ka seda, et eestlased ei saa kunagi rahvusvahelist olümpiaade võita.
Hiinlased õpivad selle jaoks 9 tundi päevas-lisaks on koolidest ära võetud nn spetsõpe. Pange vastu nüüd eestlased, kes õpivad tavakoolis ja enne rahvusvahelist on lihtsalt üks laager. Lihtsalt me pole konkurentsivõimelised

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.03 11:52; 22.03 18:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Misasja? Kuidas lapse mure ignoreerimine ja tähtsusetuks muutmine last aitab? Annab märku, et tema mured on nõmedad ja tema tunded ei huvita kedagi?

No sarnaselt sinule äärmusesse minnes – ja kuidas koos lapsega maa märjaks nutmine teda aitab?

Ma ei öelnud ju ometi, et lapse muret ignoreerida tuleks? Ütlesin, et kuulad ära – sa saad aru, mis tähendab kuulamine? Tähelepanelik kuulamine, vajadusel koos küsimuste esitamise või kaasa noogutamisega ning lõpetuseks kokkuvõte, et juhtub igasugust. Ja sellele järgneb mõtete mujale viimine. Minu arust igasuguse emotsionaalse mure puhul kehtiv universaalne lahendus.

Jah, see on normaalne. Aga sinu esialgne soovitus on ju selline. Laps: Mul läks kohutavalt halvasti ja ma olen nii loll ja saamatu ja kõik on läbi. Sina (mitte välja tehes): Tule nüüd sööma, pannkoogid on valmis. Homme lähme kinno/Vapianosse/Ahhaa keskusse.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.03 07:39; 22.03 18:19;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen ka ühe rahvusvahelise olümpiaadiga tegelasega rääkinud.Ta natuke valgustanud seda õhustikku

Eelkõigi loeb ikka töö. Huvi+töö

Sellist asja pole, et keegi mees metsast tuleb ja võidab ära-seda näeme ainult filmides.

Ütles ka seda, et eestlased ei saa kunagi rahvusvahelist olümpiaade võita.

Hiinlased õpivad selle jaoks 9 tundi päevas-lisaks on koolidest ära võetud nn spetsõpe. Pange vastu nüüd eestlased, kes õpivad tavakoolis ja enne rahvusvahelist on lihtsalt üks laager. Lihtsalt me pole konkurentsivõimelised

Ma pakuks pigem sellise valemi, et edu= andekusXtöö. Huvi loob paremad eeldused tööks lihtsalt.
Jah, hiinlased on väga töökad küll, samas jääb neil tihti puudu loomingulisusest, nad on seda ise ka tunnistanud. Ja ka puhtalt statistiliselt võttes – hiinlasi on ümmarguselt 1000x rohkem kui eestlasi, seega on eriliselt andeka ja eriliselt tööka hiinlase leidumine ja olümpiaadivõit ka 1000x tõenäolisem.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 22.03 12:13; 22.03 13:56; 22.03 19:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen ka ühe rahvusvahelise olümpiaadiga tegelasega rääkinud.Ta natuke valgustanud seda õhustikku

Eelkõigi loeb ikka töö. Huvi+töö

Sellist asja pole, et keegi mees metsast tuleb ja võidab ära-seda näeme ainult filmides.

Ütles ka seda, et eestlased ei saa kunagi rahvusvahelist olümpiaade võita.

Hiinlased õpivad selle jaoks 9 tundi päevas-lisaks on koolidest ära võetud nn spetsõpe. Pange vastu nüüd eestlased, kes õpivad tavakoolis ja enne rahvusvahelist on lihtsalt üks laager. Lihtsalt me pole konkurentsivõimelised

Eesti noored toovad rahvusvahelistelt olümpiaadidelt igal aastal medaleid. Need ei ole spordivõistlused, seal ei jagata medaleid ainult esimesele kolmele. Kui nüüd on mõeldud, et mõni eestlane võiks olla see kõige-kõige esimene, siis see on jah ebatõenäoline. Kasvõi meie väikse rahvaarvu tõttu. Samamoodi nagu spordiski.
Mis puutub rahvusvahelisteks valmistumiseks, siis teaduskoolis tegelevad sellega oma ala entusiastid ja ettevalmistus ei koosne sugugi ainult ühest laagrist. Aga need lapsed, kes juba koondise valikvõistlustele pääsevad on lapsed, kes ei piirdu ainult kooliprogrammiga ja tegelevad selle ainega süvendatult ja pigem juba ülikooli tasemel.

Ma ei tea küll, miks Känguru teemas äkitselt rahvusvahelised olümpiaadid jutuks tulid. Tegu on väga eri kategoorias võistlustega ja nt. Kängurul edukas ei pruugi seda sugugi matemaatikaolümpiaadil olla ja vastupidi.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, see on normaalne. Aga sinu esialgne soovitus on ju selline. Laps: Mul läks kohutavalt halvasti ja ma olen nii loll ja saamatu ja kõik on läbi. Sina (mitte välja tehes): Tule nüüd sööma, pannkoogid on valmis. Homme lähme kinno/Vapianosse/Ahhaa keskusse.

Ei olnud. Seal enne sööma kutsumist oli, et kuulan lapse ära. Mitte ei kuule, vaid kuulan. Ja postituse teises lõigus oli ka detailsemalt kirjas, mida kuulamise käigus öelda võiks, õigemini mis mõtte edasi anda.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 21.03 22:38; 22.03 07:56; 22.03 21:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie lapse klassikaaslane elab ka selliseid nn ebaõnnestumisi raskelt üle, sest talle on kodus sisendatud, et ta on teistest lihtsalt parem ja targem.
Harvad pole juhused, kus ta läheb ütleb teisele lapsele, et “sul võib minust rohkem punkte olla, ma olen ikkagi sust targem!”

Ei tea kuidas teemaalgatajal, aga mu meelest osadel lastel ei jäägi muud üle kui päriselt põdeda ja paanitseda. Mõttekoht!

Teised lapsed kannatavad sageli selliste laste käitumise pärast.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 30 )


Esileht Koolilaps Kuidas toetada last nõrgema tulemuse korral…

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.