Teema: Kuidas toimub lati madalamaks laskmine?

Kägu kirjutas:

Kõrgest latist räägivad naised, kellel pole meest. Väidetavalt on siis meheta olek tingitud sellest, et niivõrd vingele naisele mitte keegi ei sobi. Harva on tegelikult põhjus selles. Enamasti peidab ennast nende kõrgelatiliste puhul hoopis äärmiselt halb iseloom või mõni muu omadus, mis teeb ta kooseluks sobimatuks. Ehk et “minu latt on nii kõrge ja sellepärast olen ma üksi” on tegelikult ettekääne ja hale enesepettus. Need inimesed pole lihtsalt kohanud seda õiget. Kui sa kohtad inimest, kellega on sul koos hea ja mõnus olla, siis kaovad igasugused latid nagu pikkus, laius, kehakaal, haridustase või arvelolev rahanumber.

tegelikutl räägid iseendale vastu. Esmalt ütled, et on iseloomuviga ja sisi ütled, et pole lihtsalt leidnud õiget.

Õige on see teine. Kõik ei leiagi seda õiget 20aastaselt. Ja mõni leiab 20aastaselt ja 40aastaselt siis avastab, et ikka ei olndu õoige ja pool elu on raisatud vale inimesega.

Ja mõni inimene ei lei amitte kunagi, isegi kui ta on tore inimene, ta lihtsalt ei leia endaga sobivat inimest, kes talle meeldib.

Kägu kirjutas:

Ja oled valmis lapsed tegema absoluutselt iga mehega, kellesse armud?

Ilmselt küsija armub kergesti. Mina mitte. Lapsi pole kunagi tahtnud. Tõsiselt armunud olen oma elus 3 korda, pikkade vahedega ja kui esimese armumise subjektiga oleks midagi tekkinud, siis neid teisi kaht ilmsekt ei oleks.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Ja oled valmis lapsed tegema absoluutselt iga mehega, kellesse armud?

Ilmselt küsija armub kergesti. Mina mitte. Lapsi pole kunagi tahtnud. Tõsiselt armunud olen oma elus 3 korda, pikkade vahedega ja kui esimese armumise subjektiga oleks midagi tekkinud, siis neid teisi kaht ilmsekt ei oleks.

No küsime siis teisiti, et oled valmis voodisse minema ka alkohooliku või narkomaaniga, kui peaksid juhtumisi mõnda neist kunagi armuma?

Kõrgharidus teeb naisest siniverelise:) Päris kurb elada terve elu üksikuna

Kägu kirjutas:

Päris kurb elada terve elu üksikuna

Sama kurb on enda kõrval taluda inimesi, kellega end hästi ei tunne. Lihtsalt mingi ühiskondliku surve tõttu olla paarisuhtes ja kindlasti ka lapsevanem.

No esimene tahk on see, et mingi “nõks” käiks ära. St ma võin igasuguste meestega sõbralikult suhelda, aga intiimselt ellu tahaks seda “nõkuga” varianti. Kuna mul “nõks” on väga harv külaline, siis… Ja üks ühisjoon on neil “nõksutajatel” (paar tüki poole sajandi peale): nad on olemuselt väga soojad inimesed. Ja peale selle j meil olnud ka mingi ühine maailma tunnetamise viis (mite maailmavaade, seal on ernevusi). Peale selle on kõik olnud mõtlevad, arutlevad, lugevad inimesed. (Ma muidugi teistsugustega suurt ei suhtle muidu ka).
Välimus, varandus, autojuhiload… ma ei saa aru, millest räägite. Suitsetamine, mis mulle üldiselt ei meeldi, ongi olnud “lati alla laskmine” ilmselt, sest jah, kaks on olnud suitsetajad.
Aga lati alla laskmine on see, et lepid sellega, et kaaslane sinust ei saa teatud küsimustes aru ja et seletada pole ka mõtet, ikka ei saa. Aga see polegi tähtis. Tähtis on teatud kokkukuuluvustunne, mis ei seisne kõikides nendes välistes parameetrites. Koos on hea, arusaamatustele vaatamata.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kõrgest latist räägivad naised, kellel pole meest. Väidetavalt on siis meheta olek tingitud sellest, et niivõrd vingele naisele mitte keegi ei sobi. Harva on tegelikult põhjus selles. Enamasti peidab ennast nende kõrgelatiliste puhul hoopis äärmiselt halb iseloom või mõni muu omadus, mis teeb ta kooseluks sobimatuks. Ehk et “minu latt on nii kõrge ja sellepärast olen ma üksi” on tegelikult ettekääne ja hale enesepettus. Need inimesed pole lihtsalt kohanud seda õiget. Kui sa kohtad inimest, kellega on sul koos hea ja mõnus olla, siis kaovad igasugused latid nagu pikkus, laius, kehakaal, haridustase või arvelolev rahanumber.

tegelikutl räägid iseendale vastu. Esmalt ütled, et on iseloomuviga ja sisi ütled, et pole lihtsalt leidnud õiget.

Õige on see teine. Kõik ei leiagi seda õiget 20aastaselt. Ja mõni leiab 20aastaselt ja 40aastaselt siis avastab, et ikka ei olndu õoige ja pool elu on raisatud vale inimesega.

Ja mõni inimene ei lei amitte kunagi, isegi kui ta on tore inimene, ta lihtsalt ei leia endaga sobivat inimest, kes talle meeldib.

Naised vist ongi õnnistatud selle kahetsuse geeniga. Kunagi ei olda õnnelik ja väga palju elavad oma elu omameelest raisku kuna mees ikka ei olnud ajakirjast või filmist. Nartsissm on naistel väga levinud.

Kägu kirjutas:

asdfs kirjutas:

Lati alla laskmine toimub nii, et Sulle haagib end külge üks ilmselgelt jumal teab kuidas riides, kilekotiga, esihammasteta, rahvalikku kõnepruuki harrastav, õlut vee asemel joov Eesti Vabariigi kodanik ja Sina olles juba nii kaua otsinud endale meest, kellega koos pere luua, otsustad, et riigi hüvanguks/sugulaste surve alt/töökaaslaste tänitamisest vabanemiseks, ta enda juurde elama võtta.
Minu silmis toimub nii lati alla laskmine.
Üldiselt, olles vist liiga palju viimasel ajal liikunud Tallinna kesklinnas, tahaks teada, kas see on tavaline, et igal pool vähemalt üks inimene haiseb alkoholi järele ja kas ühistranspordis täiesti avalikult alkoholi joomine on tavaline, tavapärane? Aga see selleks:)
Siin eespool räägiti, et musklid ja naeratus ja et armastaks ainult mind on oluline. Ja tore oleks kui oleks ka ettevõtja… Mnjaa, ma olen kogu aeg arvanud, et mu latt on kõrgel, aga minu jaoks on oluline esmajärjekorras see, kuidas inimene mõtleb, mis on tema elufilosoofia (kui need ei kattu, siis me ei saa ju koos olla, see pole võimalik), ilus naeratus ei ole oluline (hammaste hügieen aga väga!), oluline on see, milliste naljade üle ta naerab.
Väga oluline on, et oleks igatepidi arenud inimene, et mõlemad ajupoolkerad töötaksid, oleks nii emotsionaalne tasakaal/intelligentsus ja loogiline mõtlemine. Mitmed intelligentsused-võrdselt hea nii kirjutamises kui ja matemaatikas. Päris Oscar Wilde ei pea olema, aga see on absoluutne megaboonus. Võime väga kiiresti näha seoseid ja mustreid. Et inimene suudaks ise kontrollida enda emotsioone, see on minu jaoks väga oluline. Kokkuvõtlikult: et mul oleks hea olla koos selle inimesega, et ma saan olla mina ise. Ja selle jaoks on pikkus, jalanumbri suurus, biitsepsi ümbermõõt täiesti ebaoluline. Lõppude lõpuks, kui me peaksime koos lapse saama, siis on täiesti võimalik, et vaadates enda last, näen ma enda partnerit. Mul on mõned tuttavad, kes on rasestatud ja siis maha jäetud ja nende lapsed on täiesti oma isade nägu:)
Ma eelistan pigem, et mehel on palju raamatuid (ja ta loeb ka neid) kui et auto. Kui vaadata, siis mul enamuses olnud suhted meestega, kelledel pole olnud isegi autojuhilube:)

Kui on päris Oscar Wilde, siis eelistab ta sinu meessõpra või venda ???? Või peadki seda boonuseks, et vähemalt seksima ei pea?

Oi ei, kui ma ütlen Oscar Wilde, siis mul ei tule esimese asjana tema seksuaalelu meelde (olen ka filmi temast näinud), vaid tema suurepärased aforismid ja kirjutised. Tema seksuaalne eelistus on väga ebaoluline.
Seksuaalne pool on suhtes äärmiselt oluline, ilma selleta pole üldse võimalik lähedust tundagi teise inimesega: mulle meeldivad väga pikad nädalavahetuse seksimaratonid, aga ma olen väga tihti kokku sattunud inimestega, kes tahavad niimoodi kiirelt ja masinlikult demonstreerida, mida nad stereotüüpsest pornost õppinud on:)

Oi ei, kui ma ütlen Oscar Wilde, siis mul ei tule esimese asjana tema seksuaalelu meelde (olen ka filmi temast näinud), vaid tema suurepärased aforismid ja kirjutised. Tema seksuaalne eelistus on väga ebaoluline.
Seksuaalne pool on suhtes äärmiselt oluline, ilma selleta pole üldse võimalik lähedust tundagi teise inimesega: mulle meeldivad väga pikad nädalavahetuse seksimaratonid, aga ma olen väga tihti kokku sattunud inimestega, kes tahavad niimoodi kiirelt ja masinlikult demonstreerida, mida nad stereotüüpsest pornost õppinud on:)

imestan inimeste üle, kes räägivad pikalt raamatutest ja toovad siis esimese asjana välja: jah, ma olen oscar wildeist filmi näinud; seejärel tulevad kõne alla tema suurepärased aforismid ja kõige lõpuks kirjutised. just nimelt selles järjekorras. mulle tundub, et inimene, kes tegi vihje wildei seksuaalsuse kohta, on veidi enam lugenud ja kirjandusega kursis. aga võib-olla ootabki kommenteerija suurt lugemust ja stiili vaid oma mehelt, ise võib veidi vähemaga, nt aforismide ja “kirjutistega” piirduda.

Kägu kirjutas:

mehed ei ulu kuidas nad ikka raiskasid elu sellele naisele.

Oi, ja kuidas veel uluvad. Küll teisiti kui naised, aga uluvad. Enamasti küll maandub see kibedusse kogu naissoo vastu. Nagu naistel meessoo vastu. Eks pada sõima ikka katelt, mis sest et ühesugused mustad mõlemad.

Kägu kirjutas:

Siiani pole ma elus kordagi kuulnud, lugenud ühegi mehe ütlus, kus ta peab kooselu naisega raisatud ajaks.

Ju siis pole piisavalt lugenud või kuulnud.

Kägu kirjutas:

Mul pole kunagi olnud mingit sellist kunstlikku latti (nagu exceli tabel või)?

Suhte olen loonud meestega, kellesse olen armunud. See ongi “latt” ja seda ei anna ju ise tahtlikult kusagile nihutada. See lihtsalt on.
Südant ei sunni.

Selline “latt” tuleb kõne alla vaid mõistuseabielu puhul, kus hindadki mehi nagu kaupa.

Ahh, ma olin sellesse joodikust vargasse nii armunud, mis kuradi latt, ega ma mingi eksel pole ää? Juudas, kui lolli juttu ajab täisealine inimene. Oled ikka täisealine?
Abielu PEABKI olema mõistusega sõlmitud. Selles on abielu mõte. Armu, kepi, vaheta peikasid, aga abielluda ei tohi enne, kui on mõistus ka oma sõna öelnud. Armumise pealt abiellumine on meie ühiskonna suur probleem.

Keegi küsis, kas siis loodki kohe pere alkohooliku või narkomaaniga, kui juhtud temasse armuma. Minu jaoks täiesti arusaamatu küsimus. Ma ei armugi alkohoolikusse või narkomaani. See tähendabki minu “latti”, et ma lihtsalt ei armugi meestesse, kes minu seatud latti ei ületa. See latt ei ole mõistusega seatud, vaid see on minu seesmise tunnetuse küsimus. Kuidas see latt alla võiks käia, võiks ehk toimuda nii, kui pole ammu ühegi mehega suhet olnud, kui siis üle pika aja teeks lähenemiskatse mees, kes konkurentsis löögile ei pääseks, siis pika üksiolemise järel saaks temagi võimaluse. Teoreetiliselt arvan nii. Kellegagi suhte loomine käib minu jaoks eelkõige tunnete tasandil ja mõistusega pole siin midagi peale hakata. Kui ma tunnetuslikult ei pea seda meest atraktiivselt, siis mõistusega teda endale vastuvõetavaks mõelda ei õnnestu kuidagi. Küll aga olen elus vastupidi toiminud, nimelt olin armunud mehesse ja suhtlesin temaga paar aastat, keda mõistus ei pidanud vastuvõetavaks tema vähese haridustaseme tõttu. Ühel hetkel katkestasin suhte, et leida endale võrdsem partner.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Huvitav, kui paljud naised teadlikult kõrgest latist üldse mõtlevad? Tavaliselt on mehed need, kes naiste kõrge lati üle kurdavad, kui mõnele naisele ei meeldi. Naine lihtsalt ei pane tähele, ei mõtlegi mingitele lattidele.

Näiteks tuleb sulle mõnel konverentsil mees juurde ja kutsub vaheajal kohvile, mitte kohtingu mõttes. Oletame, et on Edgar Savisaar. Sul ei teki tema suhtes mingisugustki romantilist või seksuaalset iha. Siis läheb ta koju, kurdab Urmas Sõõrumaale, et küll on naistel kõrged latid. Sina aga ei mõtle üldse latist, vaid mees ei tundu juba eos ahvatlev, sa isegi ei näe teda mehena. Tuleb näiteks teine mees klubis juurde, hakkate rääkima ja jutu poolest sobite, tundub vähemalt alguses huvitav inimene olevat, ka mehena. Ühel hetkel avastad, et tal on sinu jaoks maruigav töö, räägib, kuidas vastab päev läbi igavatele e-mailidele. Sina töötad aga alal, mis sulle endale ka meeldib. Sel juhul saab rääkima hakata latist, et kas mehe igav töö ja sellest rääkimine segab sind või mitte, aga kui meest ikka mehena ei võta, pole seal ka mingeid latte. Tavaliselt kurdavadki kõrge lati üle mehed, kes on naistega tööalases või igapäevases olukorras ja naine ei näe neid mehena. Sel juhul ei pea latt paika, sest see pole ju tehislik tõke, et miks mees ei meeldi. Kui naine kohtab päevas paarisadat erinevat meest, siis on muidugi suurem osa neist täiesti juhuslikud isikud, teenindajad, vastujalutajad vms, nii paljudega ei seksi ka rivikeppijad.

Kui vaadata aina suurenevat nn üksikute naiste hulka, eriti kõrgharitute hulgas, siis ma arvan, et enamik naisi teadvustab endale seda kõrget latti. Nad on end juba sisemiselt lausa nii programmeerinud, kui seda sõna kasutada, et nad enam nii lihtsalt endast alamasse mehesse ei armugi. Mu enda tutvuskonnas jääb kahe käe sõrmedest puudu, et neid keskealisi või keskeale lähenevaid üksikuid üles lugeda.

Kõrgharitud inimeste seas ongi rohkem selliseid, kes ei vaja kaaslast ega nii palju sõpru, erakuid, madalama seksuaalsusega või aseksuaalseid inimesi, selliseid, kelle jaoks on seks eraldieksisteeriv nähtus ja ei pea olema armumise osa jne. Kui läbi aegade vaadata, siis väga paljud teadlased, kunstnikud, kirjanikud jms intelligents elab üksinda, ei soovi lapsi ega vaja ka pidevalt seltskonda. See on teaduslikult tõestatud, et mida kõrgem IQ, seda vähem inimene vajab teiste seltskonda, ta ei tunne end üksi olles halvasti, ei vaja heakskiitu ning pealesurutud suhtlemine pigem häirib teda. Muidugi pole kõik kõrgharitud hirmus kõrge IQga, aga eks seal neid ka ole. Üksiku eluviisiga inimesed on pea alati keskmisest targemad, sest nad saavad üksi emotsionaalselt ja ka majanduslikult hakkama.

See jutt on paras bullshit. See, nagu armuksid kõrgema IQga inimesed oluliselt harvem kui keskmise või madala IQga inimesed, Armumine ei sõltu IQst, vaid hormoonide käitumisest, mida võib mõjutada nt alateadvuslik lõhna tajumine. Ja väita, et armunud inimene ei taha oma armumisobjektiga koos olla, on laest võetud “teadmine”.
Ainuke asi, mida võib IQ mõjutada, on see, et sa teadlikult ei loo oma armastusobjektiga püsisuhet, nt põhjusel, et sa ei näe temas piisavat materjali, et olla lastele hea isa (või ka ema) või eetilistel kaalutustel, kuna ta juba elab kellegagi koos.