See tundub nii ratsionaalne, nagu uue kodumasina ostmine, et vaatan, mis majanduslikud võimalused mul üldse on ja otsin teadlikult sobiva. Armumine on ju täiesti juhuslik, mitte nii, et mõtlen, et ma olen 2 meetrit pikk, pool meetrit lai ja mul on pakkuda vana suvila ning poole hinnaga valuveljed ja siis otsin sarnaste omaduste ja pakkumistega meest. Kole paks mees võib ka ilusasse naisesse armuda, mitte ei mõtle, et olen kole ja paks, järelikult armun koledasse ja paksu.
Armumine ei ole nii juhuslik midagi, sotsioloogid on täitsa kindlaks teinud, et inimesed kalduvad enamasti otsima ja leidma partnereid, kellel on suheteturul sama “skoor” nagu neil endil. Aga muidugi pole see nii lihtne, et inimesed peaks olema sama pikad ja laiad, vaid et ütleme, kõrgem sissetulek kergitab skoori, halb füüsiline vorm jällegi langetab, noorus naiste puhul tõstab skoori, teatava vanuseni meeste puhul hoopis langetab ja nii edasi, neid tegureid, mille pealt inimese “hind” kokku saadakse, on päris palju. Enamasti pidi inimesed siiski omaenda “hinda” üpris adekvaatselt teadma.
Ning eespool on juba soovitatud, et kui sa partnerit ei leia, siis tuleks sul iseenda hind üle vaadata, väike inventuur teha, äkki sa ülehindad ennast.
Kes siin Loho näiteks tõi – tema küll ülehindab ennast, ega ta eesti ainuke startupper pole, ent selle suheteturu hinna loomisel on veel üks oluline komponent ja see on turundus. Kes ise endast liiga hästi arvab, sellest kipuvad teised – just eriti ebaintelligentsemad – ka hästi arvama. Nii et rumalaid ilusaid tibisid võib ta tõesti hunnikute viisi kokku rehitseda.
Olen tõesti tähele pannud, et paljud naised vaatavad meest just nende turuhinda kõrgendavate väärtuste järgi. Mul on nii mõnigi sõbranna, kes näitavad mulle juhtidest ja tippspetsialistidest mehi ettevõtte kodulehtedel, et sellega kohtusid ja see meeldis. Ise ilusad naised ja minuvanused, aga mehed on üsna vanad või siis vanemad ja koledad, pintsaklipslase tüüpi, mida need naised ise pole. Samas ilusad noored mehed ei meeldi, isegi kui õpivad sama eriala ja on sarnaste huvidega, kohe päriselt armutakse ainult kõrge positsiooniga meestesse. Kullakaevajad ega lollid need naised ka pole, teevad karjääri.
Minu jaoks meeste saavutused ei oma mitte mingit tähtsust, armun ikkagi peamiselt välimuse, jutu ja oleku alusel ehk sellesse, mida kohe näen. Välimuse suhtes meeldivad erinevat tüüpi mehed, aga paraku siiski minu jaoks hea välimusega. Mõne teise naise käest kuulen, et nende mees pole nende arvates üldse ilus, aga siiski on armunud, mõni väidab, et esmakordselt pidas oma meest lausa koledaks. Väidetavalt vaatavadki naised meest rohkem sotsiaalse staatuse, raha, ameti, hariduse jms alusel, mehed naist välimuse ja nooruse. Mina pigem vaatan siis nagu mees, isaliku ja onuliku olekuga mehed ei meeldi ka üldse ja paraku paljud minuvanused on juba sellised.
Sellest ma küll aru ei saa, et armutakse sarnase turuväärtusega inimesse. Mõtle, kui palju on pakse koledaid töötuid mehi, kes ihaldavad pornokaunitare ja kuulsaid lauljaid ja näitlejaid. Kunagi olin postiljon ja meesteajakirjad paljaste ja ilusate naistega käisid ikka kõige vanematel ja koledamatel meestel.
Ja kust ma peaks üldse teadma, milline on minu turuväärtus? Ausalt öeldes oma välimus mind väga ei huvitagi ega oska hinnata, kui ilus ma olen. Muidu olen endaga enam-vähem rahul. Mõnda asja tahaks muuta, aga need on asjad, mida mees kohe kindlasti ei näe ja pole üldse suhetega seotud.
Loho pole mingi startupper, ta on lihtne grafomaan, kes peab end geniaalseks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.09 03:55; 01.10 05:16; 01.10 05:28;