Head Perekooli külastajad!

Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.

Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com

Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing

Esileht Pereelu ja suhted Kuidas tõlgendate elatismaksete propotsionaalsust?

Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )

Teema: Kuidas tõlgendate elatismaksete propotsionaalsust?

Postitas:

Kuidas teie tõlgendate elatismaksete propotsionaalust? Väidetavalt elatismaksed ei põhine võrdselt panustamise reeglile.

Küsimused:

-Kas olukord, kus isa on töötu ja ema töötab võib tekkida olukord, kus kohus määrab lapse isa hooldada ja ema tööd paiskama?

– Olukord, kus ema on töötu ja isa töötab võib kohus määrata ema tööle kasvõi osalise ajaga põhjusel, et lapsevanema kohustus on täita ülalpidamiskohustust?

– On kellegil kogemust, kui isa elab välisriigis ja maksab elatist Eesti, millest sellisel juhul lähtutakse? Välismaal on suuremad palgad, aga palju muid kohustusi, mida Eestis ei teatagi. Kas sellisel juhul määratakse automaatselt Eesti miinimum?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

1. on kaks täiesti erinevat asja elatis ja lapse hooldusõigus, seega ei saa see 1. variant nagu eriti kõne alla tulla.

2. kohus võib küll öelda, et ema peaks tööle minema, aga mingit määramist ei toimu kindlasti.

3. konkreetset kogemust ei ole, aga elatise määramisel lähtutakse lapse vajadustest ja vanemate võimalustes ning sellest, kuidas asju suudetakse ära tõestada, seega, kui esitatakse hagi suurema summa peale ja suudetakse ka ära tõestada, et selline summa on vajalik ning teine omalt poolt ei tõesta, et tal pole sellist summat võimalik maksta, siis…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mina olen selle peale mõtelnud küll. ühe leibkonnana elades on kulutused eluasemele väiksemad, aga igale lapsele nt eesti elatusmiinimumi küll ei kulu. lähed lahku, pead maksma eraldi eluasemete eest ja järsku laksi iga nina peale välja palju rohkem raha kui enne ja keegi ei küsi, kust sa selle võtma peaks ja mis sulle endale üle jääb … samuti ei halasta keegi, kui juhtud töötuks jääma või suisa invaliidiks. ühe perena elades tõmmatakse sel juhul püksirihm nii pingule, et vaevu hingamiseks ruumi jääb, lahus elavate kaasade korral antakse ainult jalaga, et köhi pappi, luuser …

ebaõiglane tundub kuidagi jah, aga parandusettepanekuid teha ka ei oska. lihtsalt mõtisklen.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Mutsamamma kirjutas:[/small]
[tsitaat]mina olen selle peale mõtelnud küll. ühe leibkonnana elades on kulutused eluasemele väiksemad, aga igale lapsele nt eesti elatusmiinimumi küll ei kulu. lähed lahku, pead maksma eraldi eluasemete eest ja järsku laksi iga nina peale välja palju rohkem raha kui enne ja keegi ei küsi, kust sa selle võtma peaks ja mis sulle endale üle jääb … samuti ei halasta keegi, kui juhtud töötuks jääma või suisa invaliidiks. ühe perena elades tõmmatakse sel juhul püksirihm nii pingule, et vaevu hingamiseks ruumi jääb, lahus elavate kaasade korral antakse ainult jalaga, et köhi pappi, luuser …

ebaõiglane tundub kuidagi jah, aga parandusettepanekuid teha ka ei oska. lihtsalt mõtisklen.[/tsitaat]

Lapse suhtes on igati ebaõiglane, kui ta ei saa kasvada koos oma mõelam vanemaga. Seega – võiks mõelda, kellega lapsi teha ja mitte esimetse lahkarvamuste saabudes minema tõmmata.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Mutsamamma kirjutas:[/small]
[tsitaat]mina olen selle peale mõtelnud küll. ühe leibkonnana elades on kulutused eluasemele väiksemad, aga igale lapsele nt eesti elatusmiinimumi küll ei kulu. lähed lahku, pead maksma eraldi eluasemete eest ja järsku laksi iga nina peale välja palju rohkem raha kui enne ja keegi ei küsi, kust sa selle võtma peaks ja mis sulle endale üle jääb … samuti ei halasta keegi, kui juhtud töötuks jääma või suisa invaliidiks. ühe perena elades tõmmatakse sel juhul püksirihm nii pingule, et vaevu hingamiseks ruumi jääb, lahus elavate kaasade korral antakse ainult jalaga, et köhi pappi, luuser …

ebaõiglane tundub kuidagi jah, aga parandusettepanekuid teha ka ei oska. lihtsalt mõtisklen.[/tsitaat]

Kunagi ca 10 aastat tagasi tegi Ene-Margit Tiit Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringu, missugused on perede kulutused lapsele. Keskmisele lapsele (uuringus olid ära toodud ka erinevad kulud sõltuvalt lapse east, elukohast, erivajadustest) kulutati kuus 2538 krooni. Ilmselge, et praeguseks ajaks on see summa hoopis midagi muud. Pakun, et vähemalt kahekordistunud. Või väidab keegi, et ei ole normaalne kulutada lapsele kuus 300 euri? Muidugi on palju märksa vaesematest peredest lapsi, aga kui tema vanemad lahku lähevad, siis ei mõisteta tema lahusolevalt vanemalt ka miinimumelatist, vaid vähem välja.

Reaalne elu on selline, et sageli peab lapsega koos elav vanem katma kõik lapse kulud, sest isa on metsas, saba seljas, ning annab oma parima, et elatisest kõrvale hiilida. Põgeneb välismaale, saab palka mustalt, nihverdab, kuidas jaksab.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.05 20:52; 20.05 23:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Mutsamamma kirjutas:[/small]

Lapse suhtes on igati ebaõiglane, kui ta ei saa kasvada koos oma mõelam vanemaga. Seega – võiks mõelda, kellega lapsi teha ja mitte esimetse lahkarvamuste saabudes minema tõmmata.[/tsitaat]
aga kas mehe suhtes on õiglane, kui naine tõmbab isasemat või rikkamat meest nähes minema ja võtab lapse ka kaasa? lapse isale jätab vaid maksmise \”rõõmu\” ning lootuse, et ehk kunagi näeb last ka. mees oleks ehk nõus ise last kasvatama, ka ilma naisepoolse toeta, aga eesti kohtusüsteem seda naljalt ei luba.
miks peab mees jääma ilma oma perest ning sellele veel peale ka maksma? tean mitut tuttavat meest, kes on väga head ja hoolitsevad pereisad olnud, kuid kellega naisel hakkas igav ning kelle juurest naised läksid koos lastega minema. kes leidis endale macho, kes miljonäri, kuid laste isale jäid vaid tühi kodu ning maksmise kohustus.
ise tõlgendaks teemaalgataja küsimust selliselt, et laps peaks kasvama mõlema vanema juures ning mõlemad peaksid panustama ühepalju lapsesse,s t jagatud võrdne hooldusõigus

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

-Kas olukord, kus isa on töötu ja ema töötab võib tekkida olukord, kus kohus määrab lapse isa hooldada ja ema tööd paiskama?

Mis selle mõte oleks?

– Olukord, kus ema on töötu ja isa töötab võib kohus määrata ema tööle kasvõi osalise ajaga põhjusel, et lapsevanema kohustus on täita ülalpidamiskohustust?

Kes see tööandja on, kelle juurde kohus töötu oma otsusega tööle suunab?

– On kellegil kogemust, kui isa elab välisriigis ja maksab elatist Eesti, millest sellisel juhul lähtutakse? Välismaal on suuremad palgad, aga palju muid kohustusi, mida Eestis ei teatagi. Kas sellisel juhul määratakse automaatselt Eesti miinimum?

Ma kahtlen, kas isa suhtes, kes on välisriigi alaline elanik, saab Eestis üldse elatisenõuet menetleda. Tõenäoliselt peaks hagi isa elukohajärgsesse kohtusse andma.

Ja mul on ka omakorda küsimus: kuidas on need küsimused seotud proportsionaalsuse printsiibiga?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.05 20:52; 20.05 23:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

..viimasele- lapse elatise nõue menetletakse lapse elukoha järgses kohtus, algul kirjalikult, siis kohtus kui pooled ei jõua kokkuleppeöe

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

aga kas mehe suhtes on õiglane, kui naine tõmbab isasemat või rikkamat meest nähes minema ja võtab lapse ka kaasa? lapse isale jätab vaid maksmise \”rõõmu\” ning lootuse, et ehk kunagi näeb last ka. mees oleks ehk nõus ise last kasvatama, ka ilma naisepoolse toeta, aga eesti kohtusüsteem seda naljalt ei luba.
miks peab mees jääma ilma oma perest ning sellele veel peale ka maksma? tean mitut tuttavat meest, kes on väga head ja hoolitsevad pereisad olnud, kuid kellega naisel hakkas igav ning kelle juurest naised läksid koos lastega minema. kes leidis endale macho, kes miljonäri, kuid laste isale jäid vaid tühi kodu ning maksmise kohustus.
ise tõlgendaks teemaalgataja küsimust selliselt, et laps peaks kasvama mõlema vanema juures ning mõlemad peaksid panustama ühepalju lapsesse,s t jagatud võrdne hooldusõigus[/tsitaat]
Ongi ju võrdne hooldusõigus. See, et mees laseb naisel lapsed ära viia ja ei oska suudki paotada, pole küll vaja tervet riiki süüdistada.
Teiseks – kas sa ikka nii TÄPSELT tead, kui head ja hoolitsevad pereisad nad olnud on? Ka sarimõrtsukaid ja sõjakurjategijaid on nende naabrid pidanud meeldivateks ja toredateks inimesteks. Miks? Sest psühhopaadid suudavad meeldivaid inimesi NÄIDELDA, nii nad saavutavad endale vajaliku usalduse jm asjad, et sihile jõuda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ongi ju võrdne hooldusõigus. See, et mees laseb naisel lapsed ära viia ja ei oska suudki paotada, pole küll vaja tervet riiki süüdistada.
Teiseks – kas sa ikka nii TÄPSELT tead, kui head ja hoolitsevad pereisad nad olnud on? Ka sarimõrtsukaid ja sõjakurjategijaid on nende naabrid pidanud meeldivateks ja toredateks inimesteks. Miks? Sest psühhopaadid suudavad meeldivaid inimesi NÄIDELDA, nii nad saavutavad endale vajaliku usalduse jm asjad, et sihile jõuda.[/tsitaat]

Uuri lisaks PS-le ka kohtupraktikat. Ema on ingel ja isa siga- see on suure osa kohtunike eelarvamus lapsega seotud küsimustes. Kui ema ei taha siis isa ka lapsega suhelda ei saa ja ongi kõik. Loomulikult on ka üksikud teistpidi olukorrad- lapsed on isaga ja emaga suhtlemine võimatu.
St. paljude jaoks on laps peale lahkuminekut relv teise vanema vastu. Kohus/riik) on siin sama saamatu kui elatise kättesaamisel.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 10 postitust - vahemik 1 kuni 10 (kokku 10 )


Esileht Pereelu ja suhted Kuidas tõlgendate elatismaksete propotsionaalsust?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.