Immuunsus saavutatakse siis kui puututakse haigustekitajatega kokku, põetakse haigus läbi. Siis tekivad antikehad. Osad põevad kõiki haiguseid kergelt, mõni lausa sümptomiteta, teised raskemalt ja tüsistustega. Ükski vitamiin pole imeravim, mis aitab meid viiruste eest kaitsta. Aga vitamiine jah ikka võtta võib, eriti C-vitamiini, mida meie keha ei tooda.
Kui kellelgi laps on harva haige ja põeb kergelt, siis see pole sellest, et nad annavad õiget vitamiini või kasvatavad last “õigesti” nagu mõni siin üritab väita. Lihtsalt neil on vedanud sellega, et lapse immuunsus on juba sünnipäraselt tugevam.
Mikronutriendid ei olegi ravimid ja ma ei tea, kus sellist väidet kohanud olete.
Paraku osade haigustega on nõnda, et kui sul on mingi ainepuudus, on seetõttu ka haiguse kulg raskem. Isegi vaktsiinide immuunvastust võib mõjutada see, kui näiteks a-vitamiini puudus on jne. Võiks teada ka, milleks ühte või teist asja üldse juurde võtate.
C-vitamiin pole ka aine, millest sul saab niisama puudus olla, vaid seda tarvitad põletikulisuse alandamiseks, mis tekib, kui süsivesikuid oled liigselt sisse kühveldanud. Skorbuut ja sedalaadsed probleemid ei teki tühjalt c-vitamiini puudusest, vaid ikkagi sõltub sellest, mis toiduga sa siis oma keha koormad (ära proovi nt nädal aega ainult küpsiste peal elada jne).
Muud ained, ideaalis, saame me rahulikult toidust kätte – kui vaid toidul vastav kvaliteet ka on. Pirukatest, pitsast, makaronidest ja kartulist väga midagi tegelikult ei saa – vastupidi, need viivad isegi vajalikke soolasid kehast välja. Kahjuks on ka poest kättesaadavate juurviljade kvaliteet alla käinud, kõike jubedalt ikka üritatakse “optimeerida”.
Magneesiumi puudus aitab depressiooni tekkele kaasa. Tsingi puudusel muutuvad rakud nigelamaks. Kaaliumi puudusel ei suuda su keha enam vett endas hoida. Kaltsium – liigesed, hambad, kondid. Kõiki nende funktsioone pole isegi veel kaardistada suudetud…
Paraku on ka sedasi, et igat suvalist multivitamiini sisse kühveldades seda probleemi veel ei lahenda – mõned kombinatsioonid ja ühendid lähevad meist lihtsalt läbi, keha sellisel kujul seda omistada ei saa.
Raseduse lõpu poole oli mu rauatase natuke langenud ja ämmakas siis soovitas juurde võtta. Ma kuulsin NELJA erinevat versiooni sellest, kuidas seda võtta. Kui Retaferi võtad, siis niisama see imenduma naljalt ei hakka. Askorbiinhappest ei pruugi ka abi olla (see, mida C-vitamiini pähe müüakse) – päris C vitamiini on vaja – selle kompleksis on ka vask jne, mitte ainult see hape.
Mikrobioom – probiootikumid ei ole ka mingid ravimid – aga samuti, kui sul on millestki puudus, oled mõndadele haigustele ühte või teistmoodi vastuvõtlikum. Mõne bakterikultuuri puudumisel (mida saab saavutada ülihalva dieedi või antibiootikumide kuuriga) võib juhtuda nõnda, et su keha ei suuda enam teatud aineid üldse omistada või toota.
Soolestikus toodetakse näiteks K-vitamiini, mis on omakorda oluline D-vitamiini omistamiseks jne. Mõni leiab, et testosterooni tõstmiseks on vaja nõmetseda või maratoni joosta, aga ennäe, jälle leitakse, et soolikate olukord mängib päris suurt rolli.
Keefirid ja joguritd ja hapendatud toidud – ei ole ravimid, aga mängivad suurt rolli su tervise asjus. Tavalisel päeval sa neist puudust ei tunne, aga just siis tulebki välja kõik, mis puudu, kui mõni haigus tabab.
Tasakaalustatud dieeti ei soovitata moe pärast – kuigi see, mida ametlikult tasakaalustatuks endiselt peetakse, on suhteliselt naeruväärne.