Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kuidas tulumaks, kui üürnik maksab ka kommunaalid üürileandjale

Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )

Teema: Kuidas tulumaks, kui üürnik maksab ka kommunaalid üürileandjale

Postitas:
Kägu

Tavaliselt olen üürinud korterit välja nii, et üürnik maksab mulle üüri, mille pealt maksan tulumaksu, ja kommunaalmaksud maksab üürnik otse ühistule. Nüüd on vaja teha leping, kus üürnik maksab nii üüri kui ka kommunaalmaksud mulle. Näiteks üür on 100 eurot ja kommunaalmaksud 150. Mina saan aru, et üüritulu on mul 100 eurot kuus, mille pealt maksan ka tulumaksu. Kuidas aga MTA-le tõestan, et minu üüritulu ei ole 250, mis mu kontole tuleb, vaid 100? Kas nad nõuavad näiteks üürilepingut ja kommunaalarveid näha? Kellel on kokkupuuteid selle olukorraga, siis palun jagage kogemusi.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas nad nõuavad näiteks üürilepingut ja kommunaalarveid näha?

nendega tõestadki, kui küsivad. samuti on sinu kontolt ju näha, et sina oled kommunaalid tasunud

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lahutasin kommunaalide osa maha ja olin valmis esitama tõenduseks kommunaalide arveid ja maksekinnitusi. Tegin seda veel tagantjärele 2-3 aasta osas ja minu üllatuseks mingeid tõestusmaterjale ei küsitudki.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sul on tõestuseks üürileping.

Sul on tõestuseks ju kommunaalide maksed.

Võid paluda üürnikul panna selgitusse üür+kommunaalid (võid paluda ka tasuda kahe maksena üürisumma ja kommunaalid eraldi).

Maksuamet on minu arust tõestamiste osas jätnud üpriski vabad käed ja kommunaalarveid säilitama ei pea kuna ei ole seda kohustust inimesele pandud siis ei saa nad seda ka tagantjärgi nõuda (samas meil üürnik saadab fotona iga kuu – seega tegelt kui otsida leiaks isegi üles).

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lahutasin kommunaalide osa maha ja olin valmis esitama tõenduseks kommunaalide arveid ja maksekinnitusi. Tegin seda veel tagantjärele 2-3 aasta osas ja minu üllatuseks mingeid tõestusmaterjale ei küsitudki.

emta võib kuni 7 aastat tagantjärgi küsida

Maksuamet on minu arust tõestamiste osas jätnud üpriski vabad käed ja kommunaalarveid säilitama ei pea kuna ei ole seda kohustust inimesele pandud siis ei saa nad seda ka tagantjärgi nõuda (samas meil üürnik saadab fotona iga kuu – seega tegelt kui otsida leiaks isegi üles).

säilitamise kohustust maksumaksjal pole, küll aga maksuvabastuse õiguse olemasolu tõendamiskohustus. millisel moel tõendad, on sinu enda asi. kui tõendada ei suuda, siis maksad tagantjärgi koos intressidega. lihtsam on arved säilitada hoolimata selle kohustuse puudumisest

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

emta võib kuni 7 aastat tagantjärgi küsida

Ei või.
Maksuhaldur lähtub MKS-ist. Maksusumma määramise tähtaeg aegub 3 aastaga, pärast seda enam menetlust alustada ei saa.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lahutasin kommunaalide osa maha ja olin valmis esitama tõenduseks kommunaalide arveid ja maksekinnitusi. Tegin seda veel tagantjärele 2-3 aasta osas ja minu üllatuseks mingeid tõestusmaterjale ei küsitudki.

emta võib kuni 7 aastat tagantjärgi küsida

No minu puhul on ka see seitse aastat juba möödas. Või pagan, kui deklareerimisest (minu puhul siis deklari muutmisest), siis vist ikka ei ole. Deklareeritavast aastast on kindlasti möödas.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Üürniku ju kirjutab, et üür 100 ja kom.kulud 150. Deklareerid vaid üüri.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selle jaoks on MTA-s olemas mitu viisi oma küsimus otse neile esitada. Vastavad väga meeleldi ja tavainimesele arusaadavalt.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minule teevad üürnikud  2 ülekannet – enne 10ndat maksavad üüri (see on tulumaksuga maksustav), 20ndast tulevad KÜ ja EE arved – siis saadan selle arved   ja lisan oma arvestuse, kui palju sellest peavad maksma (võtan maha remondifondi, elektriarvel on ka mu teised korterid) – üürnikutel on selge pilt, mida ta maksma peab.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selle jaoks on MTA-s olemas mitu viisi oma küsimus otse neile esitada. Vastavad väga meeleldi ja tavainimesele arusaadavalt.

Ei pea isegi ise küsima. MTA kodulehel on nii ilusti ja lihtsalt kõik lahti seletatud. Tuleb õigesse kohta klikkida ja kõik. Jube saamatuteks on ikka inimesed läinud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks remondifond maha võetakse, kui seda on õigus üürnikult küsida?

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks remondifond maha võetakse, kui seda on õigus üürnikult küsida?

Hetkel deklareeritakse eelmise st 2020.a tulusid.

2020.a ei olnud seaduslik, et üürnik maksab remondifondi. Üürisuhete reguleerimise eelnõu oli sept 2020 alles 1. lugemisel, seadus vastu võetud veel polegi…

st 2020 ei olnud

seega EI SAA 2020.a tulsid deklareerides üürniku kaela jätta remondifondi mitte kuidagi

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

2020.a ei olnud seaduslik, et üürnik maksab remondifondi. Üürisuhete reguleerimise eelnõu oli sept 2020 alles 1. lugemisel, seadus vastu võetud veel polegi…

Seadus kehtib alates 14.01.2021

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks remondifond maha võetakse, kui seda on õigus üürnikult küsida?

Hetkel deklareeritakse eelmise st 2020.a tulusid.

2020.a ei olnud seaduslik, et üürnik maksab remondifondi. Üürisuhete reguleerimise eelnõu oli sept 2020 alles 1. lugemisel, seadus vastu võetud veel polegi…

Üürnikult võib võtta nüüd kõrvalkulusid, mis on seotud siiski otseselt tema kasudega ja proportsionaalselt. Ehk üürnik ei pea maksma kinni kortermajale võetud laenu, kuid võib maksta remondifondi ulatuses, mida ise kasutab (nt liftihooldused, mingid snepperluku jmt remontimist vajavate kulude katteks, mida ühistu nagunii korjab).

 

Nüüd on aga ka seaduse silmis võimalik jätta mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses hoone korrashoiu- ja parenduskulud üürniku kanda – näiteks remondifond ja korteriühistu võetud laenumakse osad. Samas ei saa üürileandja jätta üürniku kanda korteri enda laenu, kuna seaduses on mõeldud siiski hoone kui terviku kulusid.

Mida tähendavad aga seaduses mainitud mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kulud?
Mõistlik – korteriühistu poolt nõutava raha eest tehtavad tööd on asjakohased ja maksumus vastab sellele, mida tavapäraselt turul selliste tööde eest makstakse;

Proportsionaalne – üürnik ei peaks näiteks väga lühikese aja jooksul maksma kinni terve hoone ulatusliku renoveerimisega seotud kulusid, kuna arvesse tuleb võtta, et tema jaoks on siiski tegemist üürikoduga;
Ettenähtavas ulatuses – kulud on üürniku jaoks kindlaks määratavad ja ette teada ning lepingulise suhte jooksul ei suurene kulud märkimisväärselt. Kulud võivad küll paariks kuuks suureneda, kuid ei tohiks seda teha permanentselt.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kuidas tulumaks, kui üürnik maksab ka kommunaalid üürileandjale