Miks remondifond maha võetakse, kui seda on õigus üürnikult küsida?
Hetkel deklareeritakse eelmise st 2020.a tulusid.
2020.a ei olnud seaduslik, et üürnik maksab remondifondi. Üürisuhete reguleerimise eelnõu oli sept 2020 alles 1. lugemisel, seadus vastu võetud veel polegi…
Üürnikult võib võtta nüüd kõrvalkulusid, mis on seotud siiski otseselt tema kasudega ja proportsionaalselt. Ehk üürnik ei pea maksma kinni kortermajale võetud laenu, kuid võib maksta remondifondi ulatuses, mida ise kasutab (nt liftihooldused, mingid snepperluku jmt remontimist vajavate kulude katteks, mida ühistu nagunii korjab).
Nüüd on aga ka seaduse silmis võimalik jätta mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses hoone korrashoiu- ja parenduskulud üürniku kanda – näiteks remondifond ja korteriühistu võetud laenumakse osad. Samas ei saa üürileandja jätta üürniku kanda korteri enda laenu, kuna seaduses on mõeldud siiski hoone kui terviku kulusid.
Mida tähendavad aga seaduses mainitud mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kulud?
Mõistlik – korteriühistu poolt nõutava raha eest tehtavad tööd on asjakohased ja maksumus vastab sellele, mida tavapäraselt turul selliste tööde eest makstakse;
Proportsionaalne – üürnik ei peaks näiteks väga lühikese aja jooksul maksma kinni terve hoone ulatusliku renoveerimisega seotud kulusid, kuna arvesse tuleb võtta, et tema jaoks on siiski tegemist üürikoduga;
Ettenähtavas ulatuses – kulud on üürniku jaoks kindlaks määratavad ja ette teada ning lepingulise suhte jooksul ei suurene kulud märkimisväärselt. Kulud võivad küll paariks kuuks suureneda, kuid ei tohiks seda teha permanentselt.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.02 11:21; 01.03 16:16;