Kas see on üldse vajalik? Ma tean, et paljudel lastel on kaisukas juba sünnist saati, aga ma ei ole talle osanud kuidagi tutvustada seda. Või ta peaks ise selle jänese/karu/… vastu mingit emotsiooni üles näitama? Saan aru, et see jääb beebile nagu turvaelemendiks edaspidi?
Proovisin, kui ta veel väga väike oli, nii paarinädalane, panna selle teatud kaisuka ta kõrvale magama, aga see lihtsalt on tal voodis kõrval. On sellest tolku ka midagi siis? Või peaks kaisuka kaissu panema?
Esimesele ma ei mäletagi, ma arvan, et ta oli üle aastane ja kui päevaund hakkas toas magama.
Teisele esimene kord suht alguses, kuna rahutu magaja. Aga ei olnud huvi. Uuesti umb 1a, kui hakkasin lutita magama panema. Aga polnud ka huvi. Kui eraldi tuppa kolis, siis hakkas kõvasid mänguasju voodi tassima ja umb 3aastaselt hakkas ka mõnda pehmet hindama ????
Mina panin oma lapsele sünnist saati igaks ööks voodisse kaisuka, mis ka lihtsalt oli seal. Null huvi. Kuniks kahe aastaselt võttis pisikesele õele kingitud kaisuka hoopis omale kaissu ja nüüd on see iga öö voodis. Seega jah, sundida pole mõtet ja ei saagi. Kaisukas lihtsalt tekib mingil ajal ja mõni laps ei tahagi omale üldse kaisukat.
Esimesel lapsel ei olnud kindlat kaisukat. Kui esimest korda lasteaeda läks, panin igaks juhuks kodust kaasa ühe pehme looma. Oi, küll tal oli hea meel seda lõunal näha: midagi kodust ja oma.
Teisel lapsel oli algusest peale üks loomake voodis. Kui kasvas, siis hakkas seda sikutama ja kaisutama. Nüüd on laps 8 ja sama kaisukas on ikka voodis. Eriti kurva olemise puhul aitab nunnukese kallistamine.
Kolmandal oli ka algusest peale lambake voodi nurgas. Ega ta sellest hoolinud. Umbes 10kuuselt käisime spaas ja seal müüdi heegeldatud mänguasju. Ostsin siis ühe pisikese hiirekese ja see sai kohe lapsele armsaks. Lammas on ka voodis, aga kui magama vaja minna, siis ikka hiireke kaissu. Nii et tema valis endale ise, mis talle meeldis. Lambale annab päevaks oma luti hoida 🙂
