Meie kogemuse põhjal kõige lihtsam soovitus on alustada öiste tissitamiste vähendamist tegeledes esimese ärkamisega. Ehk siis kui laps on läinud õhtul ööunne ja seejärel ärkab X tunde hiljem üles, siis sel esimesel korral pead saama ta uuesti magama ükskõik, mis muul viisil, aga mitte rinda andes. Põhimõte on selles, et esimese ärkamise ajal peaks sul endal olema veel kõige rohkem jaksu selle magamasaamisega tegelemisel, sest see eeldatavasti pole täitsa keset ööd ärkamine.
Meie laps ei võtnud ka lutti, ei tahtnud silitamist, kussutamist, ringi tassimist. See tähendas, et hoidsime lihtsalt teda tema enda voodis ja vahepeal vaikselt rääkisime temaga, aga lõpuks ta ikkagi nuttis ligi tund aega kuni lõpuks magama jäi. Samas juba esimesel ööl ärkas ta järgmisel korral juba tunduvalt hiljem kui tavapärase 1,5 kuni 2h järel. Siis oligi nii, et järgmisel ärkamiskorral ikkagi andsin juba rinda ja siis ta magas vist hommikuni välja. Paar ööd oligi nii, et jätsin ainult ühe söötmiskorra ja siis ühel hetkel lõpetasin selle ka ära – see tähendas jällegi umbes tunnikest nuttu.
Seega meie väga rahumeelselt võõrutatud ei saanud öisest rinnast ja kokku läks paar nädalat, aga siis hakkas viimaks kenasti läbi öö magama. Eks peate ise mõtlema, kui palju nuttu olete valmis taluma ja kui mitte eriti, siis leiate ehk veel leebemaid viise une parandamiseks.