Esileht Ajaviite- ja muud jutud Külakesest linna

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )

Teema: Külakesest linna

Postitas:
Kägu

Vaatan, et nii armas võis olla sellises rahvarohkes külas elada. Mis nakkus küll eestlastel oli, et üksteisest võimalikult kaugele oma maja tahtsid ehitada? Mul oli lapsena lähima lapse majani mitu km maad vaja minna.

+2
-14
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Maja ümber pidi ju olema ka põllumaa, heinamaa, mets. Kui talud oleks lähestikku olnud, ei oleks talupere end ära elatanud. Sellises alevikulaadses külas oleksid saanud elada ainult inimesed, kel oli mingi amet, sissetulek ei olenenud talupidamisest.

+14
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kaks-kolm oleks ikka saanud üksteisele lähemale ehitada, maade ääred puutusid ju kokku. Aga ei, nemad pugesid kuhugi metsa äärde. Veel on seal seriaalis ka kehvikute väiksed majad kahekordsed. Huvitav miks?

+1
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Need tüübid elasid üürimajades ja olid põllutöölised, maata tegelased. Võrdle parem nõukaaegsete kolhoosikeskustega.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kaks-kolm oleks ikka saanud üksteisele lähemale ehitada, maade ääred puutusid ju kokku. Aga ei, nemad pugesid kuhugi metsa äärde. Veel on seal seriaalis ka kehvikute väiksed majad kahekordsed. Huvitav miks?

Kes siis põllumaale maja ehitas.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaatan, et nii armas võis olla sellises rahvarohkes külas elada. Mis nakkus küll eestlastel oli, et üksteisest võimalikult kaugele oma maja tahtsid ehitada? Mul oli lapsena lähima lapse majani mitu km maad vaja minna.

Mina ei taha elada nii, et naaber on üle aia ja krunt on mingi mikroskoopiline 1000. Ei saa sa eraldi soovi korral iluaeda, tarbeaeda, laste mänguala, koerte piirkonda, seltskondlemise piirkonda ega näiteks isegi kohta kompostihunniku jaoks. Isei kui sa midagi neist ei taha, ikka suur jama. Privaatsus puudub, seda on vähem kui elada näiteks 9-korruselises majas I-II korrusel, kus sind isegi liftisõitjad ei kohta kunagi, kui trepist käid. Aiapidu ei pea, palja tissiga soovi korral ei päevita, korvirõngassegi palli pildumine on riskantne, suitsuahju kell 6 hommikul värsket kala ei pane, vaade on paremal juhul keskmine.

Ainus eramaja linnas, mis mulle kunagi asukohalt on meeldinud, asus kahe väikese tänava ristis, nii et kahel pool polnud naabreid. Ainult vähese liiklusega teed (tunnis 3-4 autot ja 1 jalakäija) Tagaküljel oli ühe naabri õue tagakülg, st tema puukuuri sein. Ühel pool olid naabrid, aga selle varjas maja ära. Seega sai ikka rahulikult normaalhäälega juttu ajada õuel, kartamata, et keegi su hingemuresid või lapsekasvatusprobleeme kõrvalaiast peaks kuulama. Krunt oli ka juba normaallmõõtude poole, kuskil 3500 kanti. Ka selles majas see üks külg aiast, mis jäi naabrite poole, oli siiski kasutamata. Mis seal teha? Teiste inimeste köögiaknast, teise korruse magamistubade, kabineti akendest ja välisuksest 8-10 meetrit nagu kompostihunnikut ei tee ja suitsuahju ka ei pane, veel vähem katad sinna pidulaua ning võtad pisikese konjaki. Ega rohi seal tagumik püsti, teised oma esiuksest pidevalt väljumas-sisenemas ja teise korruse akende taga, mingit juurikapeenart. Ka kilkavate laste mängukasti nagu ei pane nimelt teiste majale võimalikult lähedale ju, isegi kui seal korralik hekk või tara on.

Kokkuvõttes enamik minu tuttavaid majaomanikke elab ikka toas. Veiniklaasiga õues olla ja naabrite akendest vaadates näha jääda nagu ei taha. Külalistega 15-20 inimese õuepidu ei saa teha – lärm ja kisa, parkida pole kuskile ning üldse ei tahaks jääda naabritele arvustada, kui ka õueruum vabalt lubaks. Laste lärmi või koera haukumise puhul vaatab naaber kurjalt üle aia. Nemad niidavad, kui pähe tuleb, sina samamoodi. Isegi postkasti juurde kosmeetilise näomaskiga, negližee ja aluspükste väel ei lähe, sest “naaber näeb”. Öösel kell 3 autoga koju sõites peab olema hiirvait, sest naaber äkki kuuleb, ja issand, mis ta mõtleb, kui me juba kolmandat korda poolaastas öösel koju tuleme. Aknalauale isegi õunamahlaga viskipudelit köögis korrakski ei toeta, äkki naaber näeb, kus selle häbi ots.

Jah ja seepärast me, kes me üldse tahame suurest linnast ära kolida, enamasti tahame elada oma hajakülades. Kui veel on küsimusi, anna tulla 🙂

+11
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ei taha elada nii, et naaber on üle aia ja krunt on mingi mikroskoopiline 1000. Privaatsus puudub, seda on vähem kui elada näiteks 9-korruselises majas I-II korrusel, kus sind isegi liftisõitjad ei kohta kunagi, kui trepist käid. Aiapidu ei pea, palja tissiga soovi korral ei päevita, korvirõngassegi palli pildumine on riskantne, vaade on paremal juhul keskmine.
Teiste inimeste köögiaknast, teise korruse magamistubade, kabineti akendest ja välisuksest 8-10 meetrit nagu kompostihunnikut ei tee ja suitsuahju ka ei pane, veel vähem katad sinna pidulaua ning võtad pisikese konjaki. Ega rohi seal tagumik püsti, teised oma esiuksest pidevalt väljumas-sisenemas ja teise korruse akende taga, mingit juurikapeenart. Ka kilkavate laste mängukasti nagu ei pane nimelt teiste majale võimalikult lähedale ju, isegi kui seal korralik hekk või tara on.

Kui on kõrghaljastus või kõrge tara, siis pole probleemi ka väiksemal pinnal, sest tiheasustusega alal on naabrite jutt vähem häirivam ja paratamatu, kui igast ilmakaarest suunatud pilgud otse õuele. Privaatseks olemiseks ei pea isegi päevitama, vaid kui tahaks lihtsalt istuda ja puhata, siis võib olla segav kui keegi jälgiks samal alal su tegemisi kõrvalkrundilt. Pole erilist mõtet ehitada ka 1,5 meetrist võrkaeda, kust naabrite askeldamine läbi paistab. Väiksema krundi suureks plussiks on vähem tööd, niitmist ja rohkem võimalust puhkamiseks. Suurte aedade puhul kulub tunduvalt kauem aega hooldamiseks ja ega erilist vahet pole, kas krunt on 1000 või 2000. Hääled kostuvad nagunii läbi, aga nagu juba öeldud, häirib see vähem, kui teiste suunatud pilgud õuele.

Aia eesmärgiks võiks olla privaatsuse loomine ja sellest on huvitatud enamus inimesi, aga kulutusi ei taheta eriti teha. Inimesed võivad olla väiksematel kruntidel üsna egoistlikud. Leidub naabreid, kes võtavad endale suuri lemmikloomi, uut aeda ei raatsita teha ja siis lüüakse mingeid laudu piirdeks, mis aja jooksul mädanevad ja kust vahelt hüppavad loomad naabri poolele. Ei taheta osta ka põõsaid haljastuseks ja hekiks. Kokkupuude on olnud naabritega, kes tegid grillnurga, panid laua, pingid, aiast poole meetri kaugusele ja ilusate ilmadega istusid päevade kaupa õues, mis tekitas vahel tunde, nagu oleksid võõrad aias, istutasid viljapuid, nii et kolmandik okstest ulatusid naabri poolele ja suvalisel ajal käisid suve lõpus teiste aias vilju korjamas.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Väiksema krundi suureks plussiks on vähem tööd, niitmist ja rohkem võimalust puhkamiseks. Suurte aedade puhul kulub tunduvalt kauem aega hooldamiseks ja ega erilist vahet pole, kas krunt on 1000 või 2000.

Niitmist teed sa 2000 krundil mürina saatel kõndides mõnedki head tunnid. 9000- 15 000 krundil maal hajaasustuses on sul aga murutrator (teise ringi omad on iseig 700-900 euroga saaadaval) ja sa kulutad 40-50 minutit maksimum. sa võid niita iseg ööl enne jaanituld kell 23 ja kedagi ei sega. Kiiremini oluliselt saab ka.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See külaelu seriaalis on mõnus seetõttu, et külarahvas hoiab kokku, ka veidrike/vaeste/saamatutega suheldi, oldi omavahel sõbrad, aidati üksteist. Ei püütud teistele ära panna, ei kelgitud kõikse vingem Kägu olemisega. Kui oli pidu, siis oli pidu kogu külal. Ei joodud veini salaja 2 meetrise heki taga.

+3
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Niitmist teed sa 2000 krundil mürina saatel kõndides mõnedki head tunnid. 9000- 15 000 krundil maal hajaasustuses on sul aga murutrator (teise ringi omad on iseig 700-900 euroga saaadaval) ja sa kulutad 40-50 minutit maksimum. sa võid niita iseg ööl enne jaanituld kell 23 ja kedagi ei sega. Kiiremini oluliselt saab ka.

Pidasin silmas krunte, mis enamasti maakohtades ja kus murutraktoriga niitmiseks kulub aega vähemalt mõni tund. 1000 m2 krundi niidab korraliku niidukiga 1-1,5 tunniga ära. Kõige mõttetumad on minu jaoks aiad, kus puudub korralik tara või kõrghaljastus, kõik on avatud ja naabrile näha ja siis pole üldse vahet, kas see on 1000 või 2000 m2.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Niitmist teed sa 2000 krundil mürina saatel kõndides mõnedki head tunnid. 9000- 15 000 krundil maal hajaasustuses on sul aga murutrator (teise ringi omad on iseig 700-900 euroga saaadaval) ja sa kulutad 40-50 minutit maksimum. sa võid niita iseg ööl enne jaanituld kell 23 ja kedagi ei sega. Kiiremini oluliselt saab ka.

Pidasin silmas krunte, mis enamasti maakohtades ja kus murutraktoriga niitmiseks kulub aega vähemalt mõni tund. 1000 m2 krundi niidab korraliku niidukiga 1-1,5 tunniga ära. Kõige mõttetumad on minu jaoks aiad, kus puudub korralik tara või kõrghaljastus, kõik on avatud ja naabrile näha ja siis pole üldse vahet, kas see on 1000 või 2000 m2.

Niikuinii pole vahet, kas 1000 või 2000, kui naaber kõrval. 8000, siis veel midagi.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Niikuinii pole vahet, kas 1000 või 2000, kui naaber kõrval. 8000, siis veel midagi.

Sõltub, mis kedagi häirib ja mida oluliseks peab. Ei viitsiks korras hoida 8000 m2 krunti. Liiga palju tööd ja hoolt. Parem väiksem, kuid eeldusel, et see pole avatud ja aias toimuv poleks teistele nähtav. Naabrite jutt niivõrd ei häiri.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Niikuinii pole vahet, kas 1000 või 2000, kui naaber kõrval. 8000, siis veel midagi.

Sõltub, mis kedagi häirib ja mida oluliseks peab. Ei viitsiks korras hoida 8000 m2 krunti. Liiga palju tööd ja hoolt. Parem väiksem, kuid eeldusel, et see pole avatud ja aias toimuv poleks teistele nähtav. Naabrite jutt niivõrd ei häiri.

Korras hoida…meil on 9600-9700 aia sees. On 8 viljapuud, kiviktaimla ja kaks mustsõstra- ja 2 punase sõstra põõsast. Murutraktor võtab nende vahet maksimum 40 min, kui on jäänud suvel 2,5 nädalt niitmiste vahele. Muidu saab ka 30-35ga hakkama. Kiviktaimla mahuks ka 600-ruudusesse aeda – kolm korda aastas umbes 30 minutit töökord. Õunte-ploomide.marjade korjamine nagu ikka, sama pikka aega võtaks see ka 800-ruudusel krundil. Kogu töö. Ah no ja talvel tuleb tee visata lumest puhtaks väravani.

Maitseained ja lilled on terrassi serval kastides ning aia taga on vanas kompostihunnikus suvikõrvitsad ja üks kõrge peenar porgandeid ja salatit. Ka on aia taga, kus kunagi ei niideta, aga pole väga kõrget heinakasvu veel 3 marjapõõsast. Sel aastal ma ei käinud neid isegi selle kuuma suve jooksul kordagi vaatamas, eelmisel aastal korjasin pooled marjad umbes ära. Mädarõigas on ka maa sees. Mis meeletu töö see nagu on.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vaatan, et nii armas võis olla sellises rahvarohkes külas elada. Mis nakkus küll eestlastel oli, et üksteisest võimalikult kaugele oma maja tahtsid ehitada?

Eestlastel ei ole kollektiivsust veres, sest me ei ole rändrahvas, vaid ca 10 000 aastat juba paiksed. Eestlane tahab, et teda ümbritseks mets, meri ja maa – mitte hulganisti teisi inimesi. Mine vaata seda Jüssi filmi, saad aru eestlase olemusest.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul 1400m2 krunt ja nurgapealne, linna ääres, kaks külge tänavaga piirnevad ja kahes küljes naabrid, keda ma ei kuule ega näe. Suuremat krunti ma hooldada ei suudakski, seega tegelikult pole suuremat krunti mingil juhul kõigile vaja, oleneb väga hoonete paigutusest krundil ja hekkidest.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Niitmist teed sa 2000 krundil mürina saatel kõndides mõnedki head tunnid. 9000- 15 000 krundil maal hajaasustuses on sul aga murutrator (teise ringi omad on iseig 700-900 euroga saaadaval) ja sa kulutad 40-50 minutit maksimum. sa võid niita iseg ööl enne jaanituld kell 23 ja kedagi ei sega. Kiiremini oluliselt saab ka.

Huvitav, kas ma olen robotniidukeid unes näinud? Seal olid nad küll üsna vaiksed.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Korras hoida…meil on 9600-9700 aia sees. On 8 viljapuud, kiviktaimla ja kaks mustsõstra- ja 2 punase sõstra põõsast. Murutraktor võtab nende vahet maksimum 40 min, kui on jäänud suvel 2,5 nädalt niitmiste vahele. Muidu saab ka 30-35ga hakkama.

Mul vist liiga palju põõsaid. Niita kuskil 5000-6000 m2, aga aega läheb ikka julgelt pool päeva. Murutraktor 15 kW mootoriga, niidulaius 108 cm.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Niitmist teed sa 2000 krundil mürina saatel kõndides mõnedki head tunnid. 9000- 15 000 krundil maal hajaasustuses on sul aga murutrator (teise ringi omad on iseig 700-900 euroga saaadaval) ja sa kulutad 40-50 minutit maksimum. sa võid niita iseg ööl enne jaanituld kell 23 ja kedagi ei sega. Kiiremini oluliselt saab ka.

Huvitav, kas ma olen robotniidukeid unes näinud? Seal olid nad küll üsna vaiksed.

Jah, aga tegelikult ütleme 3000 krundile, kus on veel veesilm, pinke, astanguid ja siis nende vahel murutraktori (ja mugaava inimesejalutuse) laiuseid nö kallakuid või radasid, on selllist päris raske leida, mis viitsiks otsida, et kuidas ta sellest näiteks kiviktaimla või lihtsalt maastikujunduse jaoks moodustatud/moodustunud astmest või tiigist mööda saaks 10 meetri pärast. Neid on, jah, aga see tehnogoolia vajab veel arenemist. Kui mul oli 860 ruutu rkunt, oli täitsa asjalik, kuigi ta siiski ei suutnud niita ÜMBER maja, ta ei leidnud üles rada kahe põõda vahelt maja ühele küljele.

Enna jaani aga, kui kord nädalavahetus maamajja ei tule, siis kahenädalast heina automaatniiduk paraku ei söö. Meil on senimaani alles, niidab seda mida suudab – koerte aedikut 15×40 meetrit ehk 600 ruutu. Pole mingeid takistusi, kümnmaid, veesilmu, astanguid peale kahe puu.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vaatan, et nii armas võis olla sellises rahvarohkes külas elada. Mis nakkus küll eestlastel oli, et üksteisest võimalikult kaugele oma maja tahtsid ehitada? Mul oli lapsena lähima lapse majani mitu km maad vaja minna.

nakkus on täna, kus armastatakse külakuhjasid teha

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul vist liiga palju põõsaid. Niita kuskil 5000-6000 m2, aga aega läheb ikka julgelt pool päeva. Murutraktor 15 kW mootoriga, niidulaius 108 cm.

Võta kitsed ja lambad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kalurikülad olid (ja on) Eestis tihedamad.

Eesti põllumajanduskülade kokkukolimist ei soodustanud see, et meil siin põhjas, kus suvi on lühike, on saagid 1 pindalaühikult väiksemad kui lõuna pool ehk taluperele läks vaja söönuks saamiseks/mõisakoormiste tasumiseks (ja hilisematel aegadel ka põllusaaduste müügist sadava raha teenimiseks) suuremat maalahmakat kui lõuna pool, kus suvi on pikem, saagid suuremad – ja maa võis olla väiksem. Kus on võimalik saada näit. juurviljalt mitu saaki, sai veel väiksema maalapiga läbi.

Kui aga Eesti looduslikes tingimustes külamajad küla ühte serva kokku lükata – siis tähendanuks see, et lihtsam oleks olnud sellel, kelle maa oleks olnud kohe majade lähedal. Teiste talude töövägi oleks aga pidanud igal hommikul hobuse ja põllutööriistadega kodust kaugele oma põldudele kulgema pidanud. Ilmselt peeti seda tülikaks. Kui igaühe majapidamine on oma maal, jõuab ju tööle/pärast koju rutem. Näit. refereeriti kunagi mingi Tsaari-Venemaa ajalehe artiklit eestlastest asunike külade kohta Venemaal. Seal oli võrreldud, et eesti külad kipuvad elujärje poolest rebima kohalikest küladest ette ja arutletud, et see võis tuleneda ka nende külade teistsugusest korraldusest: nimelt, eesti külades ei olnud majad kobaras koos, vaid igaüks oma maa kesekl ja see muutis hommikul töö alustamise palju lihtsamaks ja kiiremaks. Oli öeldud, et selline “saksalik elukorraldus” võib jah, anda mõningaid eeliseid.

Sama oli ju ka soomlastel – Soome asub põlumajandusliku tootmise põhjapiiril, seega soome talupojad vajasid äraelamiseks suuremaid maid, mis ei soosinud kokkukoondumist tiheküladeks.

Kui aga eesti perel tekkis võimalus elatuda muust kui põllumajandusest (õmmelda näit. teistele riideid nagu Kiire pere) – siis tekkis aina rohkem ka neid, kelle majapidamised olid külgepidi koos. Eestis nimetatakse tihedaid, aga väikesi asulaid alevikeks, aleviteks või (väike)linnadeks. Nii et teemaalgataja, kui sa ütled, et tahad elada “rahvarikkamas külas” – siis Eesti oludes tahad sa elada alevikus, alevis või väikelinnas. Seal ju ongi majapidamised servapidi koos. Ja puudust Eestis sellistest väikestest tiheasulatest, kus kõik tunnevad kõiki, tegelikult pole.

Paljudele on tiheasuatus aga probleemiks. Näit. oli saade Soome elamumessist ja seal öeldi midagi sellist, et kuna soomlased pole ajalooliselt harjunud elama teiste peredega tihkelt koos, siis püüavad arhitektid nüüd planeerida uuselamurajoonide majadele sellise väliala, kuhu naabripere vaadata ei saa – näit. maja tiibadest ümbritsetud siseõu vms.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on maakodu kalurikülas, seal on majad lähestikku – kuna maa on seal kehv, loomade karjamaad asusid hoopis eemal. Mereääres olid lautrid ja sealt käidi merel, paadis oli mitu meest – ühiselt pärast ju puhastati võrke jne. Nõuka ajal keelati seal kalapüük ära, nüüd on rand uusi maju täis ehitatud.

0
0
Please wait...

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Külakesest linna