Teema: Külaliste ööbimine

Minu kogemus külaliste majutamisega ja ise külas ööbimisega on selline, et see on ajaga väga palju muutunud! Meie sõpruskond on praegu 45-50 vahel inimesed. Oleme hoopis teistsuguste nõudmistega, kui 20 aastat tagasi. Räägime vahel ka omavahel, kuidas me küll kaheksakesi mahtusime Helle ja Reinu koju kõik ööbima. Üks paar oli elutoas diivanil (diivan oli vana ja muhklik ning külge keerates kägises jubedalt), üks paar magas kaasavõetud täispuhutaval madratsil sealsamas ja kolmandad olid kas siis pererahva magamistoas põrandal madratsil, või suvisel ajal hoovis telgis. Olid ajad! Olid peod, kus mindi öösel kell 4 magama, kes kuhu juhtus, ja jätkati järgmisel hommikul pidutsemist.

Nüüd oleme sellised pepsid, et ööbima jäädakse vaikival kokkuleppel ainult neisse kohtadesse, kus see on mugavalt võimalik. Kus on eraldi külalistetoa võimalus. Mingites läbikäidavates elutubades enam ei ööbita. Siis juba kas kojusõit või hotell.

Meil on üks väike külalistetuba. Lisaks on läbikäidavates ruumides kaks diivanit, üks on lahtikäiv, teine mitte. Viimaste peal magatakse väga harva ja siis, kui vahel sugulaste pere ööbima jääb. Sõbrad elavad enamus meiega samas linnas ja sõidavad oma koju. Paar sõprade peret, kes mujal elavad, on küll seda külalistetuba kasutanud. Ööbima jäädes võtavad oma voodipesu + padjad-tekid kaasa, samuti teeme meie külla minnes ja ööbima jäädes. Ämm ja minu ema jäävad ka vahel ööbima. Nemad tulevad bussiga ja oma voodipesu kaasa ei võta.

Mul pole küll teabmissuur elamine, aga ööbima jäävate külaliste puhul ma küll ei eelda, et nad oma magamisasjadega tulevad.

Kolme toaline korter ja ööbima jääv pere on elutoas suurel lahtikäival diivanil. Kaks täiskasvanut ja paar pudinat mahutab ilusti ära.
Aga üldjuhul lapsed(va beebid, neile on reisivoodi, tahavad siis ikkagi koos lapse toas põrandal või tekkidest “telgis/koopas” magada.

Nii suur hulk inimesi väikses korteris on üleelatav, kui seda juhtub harva. Selliste regulaarsete külaskäikude puhul oleks tõesti mõttekas ka enda pere puhkamisvõimaluse peale mõeldes eraldi ööbimiskoht leida.

Kui veel lapsi ka palju koos, siis kujutan ette, et mingist normaalsest magamisest ju välja puhkamisest nende külaskäikude ajal ei tule midagi välja. Ilmselt hakkab ka tervisele juba. On asju, mida saab teha noorena, nt selline pead-jalad-koos olemine, aga teatud vanusest on see kurnav. Kergema unega inimesed sellise karja sees küll normaalselt magada ei saa.

Nii et ilmselt on teie perede jaoks see etapp lihtsalt end ära elanud, aeg muutusteks. Hinnad ei ole ju sellised, et ühte-kahte ööd külaliskorterit ei saaks endale lubada.

Meil endal on 3-toaline korter. 4-liikmeline pere. Aeg-ajalt käib külas mu õde oma pojaga, poeg eelistab õhtul viimase bussi või rongiga koju sõita, õde jääb enamasti ööbima. Elutoas saab talle siis aseme teha. Kui teisest linnast tulevad lastega sõbrad külla, siis nad on eelistanud ööseks hotelli või külaliskorterisse minna. See on kindlasti muutus võrreldes 20 a taguse ajaga, kui kõik ööseks jäid. Aga nüüd oleme vanemad, sõbrad ka vanemad, öösel eelistatakse rahulikku und ja mitte kõik koos ühes toas ööbimist.

Maakodus võõrustame suvel sõprade peresid, aga kõik on sellised ette  mõtlejad, nii et pakivad oma pere jaoks täispuhutavad madratsid ja mõned tekid kaasa, nii et kui lastega pere tuleb, siis ei pea kogu pere asemete ja voodilinade peale mõtlema. Nii on ka meile kui võõrustajatele mugavam, et pärast ei ole kogu seda voodipesude pesemist ja asjade kokkukorjamist. Ise käime suvel teistel külas samamoodi, autosse annab ilusti kõigi jaoks tekid-madratsid ja linad pakkida. Oluliselt stressivabam ja mõnusam külaskäimine, kui tean, et võõrustajale ei tähenda see pärast hunnikut majapidamistöid. Kõik on nii head sõbrad, et keegi ei solvu või võtta hinge, kui nende endi küsimise peale, et kas peaks tekid-padjad kaasa võtma, ütlen, kui palju mul pakkuda on, mis ise peaks kaasa võtma jne. See on nii loomulik juba, kõik on ise ka olnud võõrustaja rollis, nii et teavad, kuidas mugavam on. Paar tuttavat on võtnud nüüd kombeks hoopis matkaautoga suvel teistel külas käia – veel lahedam, tulevad nagu teod oma kodu ja kojaga 😀 Kui vaja, siis muidugi kuskilt need küllatulejatele vajalikud tekid-padjad-madratsid jmt ikka kokku saab leitud, aga meil ei ole kodus ja maakodus nii palju asju, et ma saaks ilma pead murdmata nt 5-liikmelise pere ilusti asemetele magama panna. Ja hästi ei kujuta ette, et peaks kogu aeg kuskil hoidma madratseid ja lisapatju ja tekke jne.

Nõustun ühe eespool kirjutajaga, et tore on vanuses 40+ meenutada, kuidas kunagi sai sõpradega kellegi kodus ööbitud ja külas käidud, aga tänasel päeval on kõigi arusaam mugavusest muutunud ja sellise kellegi elutoa põrandal mitmekesi magamise jätaks pigem ära ja otsiks muid variante.

Kui teemaalgataja õde nüüd pakkus, et järgmine kord mujal ööbimine otsida, siis järelikult ta tõesti enam ei jaksa sel moel seda õhtust laste tralli ja võõrustamist jätkata. Külas saate ju ikka käia, otsite ööbimiskoha tema lähedal, ei ole probleemi ööseks sinna magama minna. Lapsed saavad ju ka päevasel ajal koos mängida ja teete oma plaanitud ühised käigud. Aga õhtul saavad siis kõik rahulikumasse keskkonda puhkama minna. Minu arust oleks see parem, kui 2-3 päeva väikses korteris olla, kus on ka küllatulijate asjad laiali, asemed, laste träni. Juba see hullumaja puhvet, mis vannitoa ja vetsu kasutusega sellise rahvahulga juures võib olla… Ma läheks ausalt öelda väga närviliseks sellise segaduse peale ja tunneks pärast, et nüüd on vaja mitu päeva, et sellest taastuda.

Kindlasti ei tasu õe peale solvuda, vaid mõelda, kuidas need külaskäimised teistmoodi ööbimisega edaspidi korraldada. Ööbimise eest hotellis või külaliskorteris maksta ei ole nii suur lisakulu, kui juba planeerida mitmeks päevaks kogu perega kuhugi sõitmine. Aga pärast vähemalt suhted head ja kõigil närvid korras.

TA taas. Ma lootsin rohkem kommentaare küsimusele, et kuidas te majutate külalisi. Aga ju siis enamik ei majutagi? Täpsustuseks veel, et meie peres ei ole autot, õe peres on. Ja lapsi on õel 2 ja minul 3 nagu sai kirjutatud, nii et lärmi tase ja muu võõrustamise vaev on üsna samal tasemel. Nüüd kui ma pikemalt mõtlesin, siis ilmselt asi on ka selles, et meil käib ka teisi ööseks jäävaid külalisi, mu ema, ämm, mõni Helsingi kaudu lendav peresõber jt, aga õde külastades minnakse ööseks koju tagasi, sest see on võimalik. Minul pole külaliste vastu midagi, tore, et viitsitakse tulla ja lastel on ju supertore laevareis ja mängumaad ja üksteisega mängida. Nii et solvumine läheb üle nagu ka varasemad. Lootsin saada mõtteid, et mismoodi teised korraldavad ööbimisi. Ja sain ka, kattemadratsid põrandale.

No enamus inimesi võõrustab ilmselt lahtikäival diivanil. paljudel ikka on pakkuda mingi eraldi tuba tervele 5-liikmelisele perele või võimalus hoida kuskil 5 madratsit jne. sa ju tuled ise ka selle peale? Ei tasu kuskil utoopias elada ja eeldada, et kõigile meeldib sinumoodi elamine ja pidev lärm.

#3648730:

Ja sain ka, kattemadratsid põrandale.

Kattemadrats on liiga õhuke, täiskasvanu seal peal mugavalt ei maga. Võib-olla lapsed veel, nad on kergemad. Pigem tõesti õhkmadratsid.

Mina magan kümme klorda ennem kattemadratsil kui nendel kriuksuvatel õhkmadratsitel, kus külge pöörates ajad toatäie inimesi üles.

#3650074:

Mina magan kümme klorda ennem kattemadratsil kui nendel kriuksuvatel õhkmadratsitel, kus külge pöörates ajad toatäie inimesi üles. Pane riie/vaip/tekikott/tekk alla, siis ei kriuksu midagi ????‍♀️

Just, see on ammu teada soovitus – õhkmadratsit ei tasu palja põranda peale panna. Olgu või lina all, ei kriuksu.

#3647741:

Mina olen õe poolel. Väga tüütu on hoida kuskil panipaigas mingeid ruumivõtvaid asju külaliste jaoks. Kuis a ei taha mujal ööbida, paku algatuseks, et võtad madratsid ise kaasa. Vaata, mis vastab.

Võibolla on selline terve ööpäev võõrustaja mängimine ka väsitav õele? ta lihtsalt ei taha öelda, et see lärm väsitab. Ta tahaks piirduda paar tundi müramisega, mitte aga terve pika päeva. Sana aru, et tal ka perelisa tulemas – väikese beebi kõrvalt ongi stressirohke, kui kari lapsi terve päeva kuskil madratsitel möllab…

Meil äi solvus, kui 4-toalisesse majja kolides palusime, et nad võtaksid ise voodiasjad kaasa. Pakkusid, et ostavad siis meile, millest keeldusime – just hoiupaikade pärast. Kuidas siis ei ole ruumi? No ei ole meil neid panipaiku nii palju. Nemad lähtuvad sellest, et neil on maja tühi, sest lapsed enam ei ela seal, aga meil tuleb lapsi järjest juurde. Tegelikult on meil olemas juba 2 külaliste komplekti, aga 1 neist on kasutusel mehe vanima poja poolt ja tihti on ta äia-ämmaga samal ajal külas. Kohe läheb ka üks panipaik likvideerimisele lisatoa saamise nimel.

Äi isegi kobises siis, kui meie esimese ühise lapse 1,5aasta vanuselt muutsime senise külalistetoa lastetoaks. Et mismõttes nüüd ei olegi enam neil eraldi privaatset tuba… (teine “lastetuba” oli mehe vanima poja oma). ta muidugi kommenteeris autovahetust ka, kui üle 10aasta vanuse 7-kohalise vahetasime uuema, aga ka väiksema vastu, et nüüd ei mahugi enam kõik (st tema ja ämm) ühte autosse ära)… Hetkel on meil küll jälle suurem auto, aga ma kujutan ette, et peale perelisa tuleb jälle mingi sapine märkus, et nemad ämmaga enam ei mahugi meie autosse, kui kõik lapsed on peal (ootan 3. ja mehe 4. last)

Igaüks korraldab oma elu ise ja sinu asi ei ole solvuda, kuidas keegi soovib elada ja kui palju träni oma kodus hoida, rääkimata siis, kui suur on kellegi stressitaluvus.

Ok, aga miks õde ise külas olles majutust mujalt ei otsi?  Teemaalgataja kirjutas, et just õde lahkus ja neil korterid sarnased. Et siis ise olen külas küll, aga teised otsigu majutust mujal!

<p style=”text-align: left;”>Meie eelistame perega reisides alati oma elamise võtta kui kellegi juurde ööbima minna. Külas ööbida oleks nii kurnav – ei saaks üldse lõdvaks lasta! Me ei viitsi enam sedasi :). Oma õde ok on lihtsam – nö oma inimene ja tunned end vabamalt. Aga iga kuu väikses korteris teist peret majutada on ikka väga väsitav. Üldse iga kuu külas käia oleks väsitav. Asjade pakkimised ja riiete pesemised jne. Aga eks inimesed on muidugi erinevad ja energiatase kõigil ka erinev.</p>
Teemasse ka – kui hoiuruumi napib ja lahtikäivat diivani pole, siis õhkmadratsid on ikka peamine lahendus. Kattemadratsid ka variant ehkki suht kõvad eraldi kasutades. Üks tuttav magabki tavamadrats+kolme kattemadratsi otsas ja kui külalised tulevad, lammutab oma voodi nö laiali :). Nii hoiabki ruumi kokku. Meie ühele lapsele ostsime sellise voodi, kust saab sahtlina teise voodi alt välja tõmmata juhuks kui sõbranna külla tuleb.

Mina mõistan õe ettepanekut ja imestan, et suured inimeses juba ammu selle peale pole tulnud. 2-3 toaline korter on väike isegi ühe lapsega perele, ma ei kujuta ette, et seal peaks viibima 10 inimest pikemalt kui tund-paar. See lärm, see segadus, kogu aeg vaata kuhu istud ja astud, wc on kogu aeg käigus,  külmavärinad tulevad peale. Tundlikuma närvisüsteemiga inimene on veel nädal peale külaliste lahkumist väsinud. Lisaks hoiusta mingit täiesti ebavajalikku träni ainult kellegi teise jaoks, iga ruutmeeter on korteris ju arvel.

Mul on 200m2 maja, lapsi 3. Igal oma tuba, lisaks minu hobituba. Külalisi majutada äärmisel vajadusel saan korraga 2, nurgaga diivan, üks osa 3m teine osa 4m. Meelega ei valinud lahtikäivat diivanit, minu kodu ei ole läbikäiguhoov. Isegi lisatekke ja patju mul ei ole just samal põhjusel. Mulle ei meeldi kui külalised tahavad ööseks jääda, ma tahan õhtul unega võidu viimast filmi vaadata sellejuures kummalises poosis lösutades, ma ei soovi juttu ajada, või kellegi võõra hingamist kuulata. Öösel häirib külalise norskamine, vetsuvahet jooksmine jne  võibolla on su õel tekkinud samad emotsioonid ja ta lihtsalt ei jaksa enam, äkki on perelisa juba teel, mis teeb ta veel tundlikumaks. Igal juhul valib mõistlik täiskasvanu esimesena ikkagi tasulise ööbimise variandi kui just võõrustaja ei nõua enda juurde ööbima jäämist.