Kas see on võimalik? Kas see on õiglane?
Teed eksamid 60-70 punkti peale, ja ikkagi oled kuldmedaliga lõpetanu?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.08 16:53; 22.08 20:00;
Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )
Teema: Kuldmedali saab ka kehvade riigieksamite tulemustega?
22.08.2014 16:53
To report this post you need to login first.
22.08.2014 17:16
riigieksamite tulemus ei lähe lõputunnistusele.
medali saamiseks on vaja viisi kogu gümnaasiumikursuse ulatuses ning sooritatud riigieksameid.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.08 17:16; 23.08 13:00;
To report this post you need to login first.
22.08.2014 17:48
Kahjuks see on nüüd nii.
Gümnaasiumi lõpetamiseks ei pea kõiki kursusi ka positiivsele hindele õppima, kui kool seda nõuab, siis võib lapsevanem kaevata ministeerimisse ja kool on sunnitud tunnistuse andma ka sellele, kes pole viimane poolaasta koolis käinud, aga eksamid tehtud ühele punktile.
To report this post you need to login first.
22.08.2014 19:16
See pole mingi uus asi, et riigieksamite tulemused medali saamist ei mõjuta. Pakun, et umbes 10 aastat või isegi kauem on juba nii.
To report this post you need to login first.
22.08.2014 20:00
22.08.2014 20:01
Minu jaoks on see ka absurdne, et eksamid ei lähegi medali saamiseks arvestusse.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 22.08 20:01; 22.08 21:45; 25.08 15:07; 25.08 22:46;
To report this post you need to login first.
22.08.2014 20:44
Valga Gümnaasiumi kuldmedalistide eksamitulemused on juba aastaid jätnud soovida (enamusel), rääkimata hõbemedali omanikest.
To report this post you need to login first.
22.08.2014 21:22
Sellisel juhul tuleks anda medal ka lõpetajatele, kellel tunnistusel kolmed-neljad-viied, aga eksamid sooritab hiilgavalt. Mulle meeldib praegune süsteem.
To report this post you need to login first.
22.08.2014 21:45
Medali peaks saama siiski need, kes on terve gümnaasiumi vältel õppinud väga hästi (väga hea tähendab “5”) ning riigieksamid sooritasid vähemalt 90 peale. Nooh, seda piiri üle võiks diskuteerida, aga kindlasti ei saaks see olla ainult ära tehtud ja punktid poleks olulised.
Vanasti, st minu ajal, 90ndate alguses, said medali ikkagi need, kes tegid ka eksamid väga hästi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 22.08 20:01; 22.08 21:45; 25.08 15:07; 25.08 22:46;
To report this post you need to login first.
22.08.2014 22:25
Sellega on nii ja naa. Mina seda süsteemi isegi pooldan. Palju raskem võib olla kogu aeg viitele õppida kui riigieksam ära teha.
Tean oma tuttavate laste pealt. Ühel tuttaval on andekas laps, kes on kohutavalt laisk. Ta ei viitsinud koolis käia, ta ei viitsinud koduseid töid teha ja tegemata tööde pärast saadud kolmed tunnistusel teda üldse ei loksutanud. Riigieksamid tegi kõik 100 punkti ligi. Kõikide ülikoolide uksed valla. Teise tuttava laps oli tubli, õppis terve kooliaja viitele, mõned neljad sekka. Riigieksamitega läks kehvasti, aga tänu medalile oli samuti võimalus kuhu iganes sisse saada.
Ülikooli lõpetasid mõlemad edukalt, üks tänu andekusele, teine tänu tublidusele.
Nii et minu meelest on süsteem täiesti ok, see annab võimaluse nii andekatele kui tublidele.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.08 22:25; 23.08 00:03;
To report this post you need to login first.
22.08.2014 23:12
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sellega on nii ja naa. Mina seda süsteemi isegi pooldan. Palju raskem võib olla kogu aeg viitele õppida kui riigieksam ära teha.
[/tsitaat]
Ma ei ole selles sugugi kindel. Oma kooli õpetaja võib ka halval päeval parema hinde panna, aga riigieksameid hinnatakse väljaspool kooli. Kui oled kogu aeg mingit ainet viie peale õppinud, siis kuidas nüüd äkki riigieksamiga hakkama ei saa. Peaks ju käkitegu olema.
Mina arvan ka, et see süsteem on jabur, aga teisest küljest ei huvita see medal pärast lõpetamist enam kedagi, nii, et kuidas neid täpselt jagatakse on üsna ükskõik.
To report this post you need to login first.
23.08.2014 00:03
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mina arvan ka, et see süsteem on jabur, aga teisest küljest ei huvita see medal pärast lõpetamist enam kedagi, nii, et kuidas neid täpselt jagatakse on üsna ükskõik.[/tsitaat]
No miks ei huvita, medalitega saab ju ülikooli eelisjärjekorras sisse.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.08 22:25; 23.08 00:03;
To report this post you need to login first.
23.08.2014 01:26
Ma olin ka enne seda meelt, et riigieksamid võiksid olla ka sooritatud üle 90 punkti.
Nüüd aga lõpetas minu tüdruk kooli kuldmedaliga ja ühe eksami tulemus oli 89 (teised üle 92 ja 97), kas ta oleks siis pidanud selle ühe punkti pärast jääma medalist ilma? 12 aasta jooksul on olnud lapsel tunnistusel vaid kaks hinnet “neljad”. Mu arust see saavutus on medalit väärt. Vahet pole siis, kas eliitkoolis või maakoolis.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.08 01:26; 27.08 00:22;
To report this post you need to login first.
23.08.2014 08:48
alguses, kui riigieksamid tulid (aastal 97), oli nii, et eksamipunktid ka lugesid, siis muudeti see ära, kuna vist jõuti arusaamale, et nii jääks medalistide arv väga väikeseks:)
suur vahe on, kas lõpetad kullaga maakooli või nt mõne esikümne kooli. lihtsalt nõudmiste vahe on väga suur. ise lõpetasin ühe tln kesklinna kooli nelja 4ga, st et medaleid ei saanud. samas, riigieksamite tulemused olid kõik üle 90 punkti, kirjand maksimum. suure tõenäosusega oleks mõnes teises koolis olnud läbi-viieline… oli klassikaaslasi, kes kooli vahetasid, ja nii said 3listest teistes koolides 4-5-lised…
mina pooldaks ka riigieksamite arvestamist!
To report this post you need to login first.
23.08.2014 13:00
üks põhjus, miks RE tulemusi medalite andmisel enam ei arvestata, on see, et RE tulemused jõuavad koolidesse suht viimasel minutil enne lõpuaktusi, vahel päev-paar enne, aga on olnud ka juhte, kui need tulevad aktusepäeva hommikul. paljud koolid, kes on korra juba tulemused aktusepäeva hommikul saanud, ongi viinud oma aktused edaspidi viimasele tööpäevale enne jaanipäeva.
kui mõni õpilane pole rahul oma RE punktidega, saab ta esitada apellatsiooni. aga seda saab teha alles juulis, siis, kui on möödunud teatav ajavahemik pärast punktide avaldamist ja möödunud töödega tutvumise periood. apellatsioonide tulemused tulevad alles kuskil augustis.
kui mõni kukub RE-l läbi (pärast 1p nõude esitamist seda küll vähesed), siis talle ei väljastata lõputunnistust. aga kui augustis selgub, et RE komisjon on otsustanud talle pärast töö uuesti ülevaatamist punkte juurde anda, saab ta lõputunnistuse koolist kätte augustis.
kui medalid sõltuksid taas RE tulemustest ja nt 20-30 medalikandidaati üle eesti saavad mõnel eksamil 85-89p ja nad esitavad apelatsiooni, siis tekitaks see suurt segadust. ja äkki peaks üldse lõpuaktused lükkama augustisse? aga juulis on juba ülikoolidesse sisseastumine…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kahjuks see on nüüd nii.
Gümnaasiumi lõpetamiseks ei pea kõiki kursusi ka positiivsele hindele õppima, kui kool seda nõuab, siis võib lapsevanem kaevata ministeerimisse ja kool on sunnitud tunnistuse andma ka sellele, kes pole viimane poolaasta koolis käinud, aga eksamid tehtud ühele punktile.[/tsitaat]
jep. kui nt matemaatika kursusehinded on läbi aastate:
10kl: 5,5,5,5,5, 11kl: 3,3,3,3,3, 12kl: 1,1,1,1 ning RE 1p,
siis kui on tegu “tavalise” lapsega, siis ta tõenäoliselt püüaks veel pärast õppeperioodi lõppu ja enne lõpuaktust eksamite vahel osa 1-sid ära parandada,
aga kui on tegu mõne prominendi või juristi võsukesega, siis võtaks vanem koheselt kooliga ühendust ja teataks, et koondhinne olgu 3, “sest seadus on ju selline”
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 22.08 17:16; 23.08 13:00;
To report this post you need to login first.
23.08.2014 15:26
Minu arvates Ülenurme keskkool Tartumaal on selline kool, kus medaliga suudab lõpetada ka suht keskmiste võimetega õpilane. Kuigi tean ka paari, kelle medal on ikka vägagi välja teenitud – aga need on ka inimesed, kes selle medali oleks saanud ükskõik millises koolis.
Aga muidu selle kooli medal on küll sisult selline “tubli tüdruk”, aga ei mingeid pärleid riigieksamitelt ega edasiselt elult. Teadlasi ja arste neist ei tule.
To report this post you need to login first.
24.08.2014 00:32
Minu klassi ainus (kuld)medalist tegi mata eksami 38 punktile…
vot tase 🙂 Tegelikult ta matat oskas küll, ju siis jooksis juhe lihtsalt kokku eksamil.
To report this post you need to login first.
24.08.2014 21:57
Siin läheb kellake tööle, et kust need viied kuldmedali jaoks on tulnud, kui riigieksamit ei suudeta kõrgetele punktidele teha?
Ilmselt kaks võimalust kas laps spikerdab koguaeg või on õpetajad kerge käega.
To report this post you need to login first.
25.08.2014 00:55
Te siin räägite, et käkitegu on eksamid, kui läbi aastate on koolis hinded viied. Ei ole ikka küll, kui palju on selliseid inimesi, kes lihtsalt “verest välja” löövad igasugustel eksamitel, atesteerimistel jne. no ei suuda teha, kramp on sees ja peas kõik sassis. Ma olen ise üks selliseid, muidu nagu tark tüdruk aga pingeolukorras toime ei tule, nuta või naera.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.08 00:55; 25.08 22:15;
To report this post you need to login first.
25.08.2014 14:27
Medal võikski olla siis ka omamoodi auhind selle eest, et inimene lisaks tublidusele ja akadeemilisele võimekusele omab selliseid isiksuseomadusi (enesekindlust oma teadmistes näiteks?), et ei löö verest välja ka eksamil?
No mis kasu on tippteadmistega kirurgist, kes aju lahti lõigates äkitse ei suuda midagi teha – no kramp sees nohh. Kuulge, see pole mingi jutt. Sellisel juhul saadki oma hea tunnistuse – ilmselt kah ikka midagi väärt?
Medal võiks olla ikkagi absoluutsete tippude tunnus. Mitte kahtlase väärtusega maakoolis statistika täiteks loodud kokkulepe. Kui oled kulda väärt, teed eksamid miinimum 90 punktile. Kui ei tee – no siis ei ole ju?
To report this post you need to login first.
25.08.2014 15:07
Absoluutelt nõus, Toivo.
Medal peaks kajastama ikkagi tippude tippu ja kui gümnaasiumi kokkuvõttev “teadmiste paraad” läks aia taha, siis medalit saama ei peaks. Minu jaoks on medalid devalveerunud. Kui vaadata lõpetanute nimekirju, siis neid medaleid on ikka ootamatult palju. Ilmselt riigieksamite arvestus korrigeeriks seda tuntavalt ja medalistid oleksidki tunnustamist väärt.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 22.08 20:01; 22.08 21:45; 25.08 15:07; 25.08 22:46;
To report this post you need to login first.
25.08.2014 22:15
[small]Toivo kirjutas:[/small]
[tsitaat]Medal võikski olla siis ka omamoodi auhind selle eest, et inimene lisaks tublidusele ja akadeemilisele võimekusele omab selliseid isiksuseomadusi (enesekindlust oma teadmistes näiteks?), et ei löö verest välja ka eksamil?
No mis kasu on tippteadmistega kirurgist, kes aju lahti lõigates äkitse ei suuda midagi teha – no kramp sees nohh. Kuulge, see pole mingi jutt. Sellisel juhul saadki oma hea tunnistuse – ilmselt kah ikka midagi väärt?
Medal võiks olla ikkagi absoluutsete tippude tunnus. Mitte kahtlase väärtusega maakoolis statistika täiteks loodud kokkulepe. Kui oled kulda väärt, teed eksamid miinimum 90 punktile. Kui ei tee – no siis ei ole ju? [/tsitaat]
Milles me räägime? Keskkooli lõpetamisest, kus inimesed pole veel välja arenenud, elukogemused puuduvad. Enesekindlus tekib aastatega, mõnel varem, mõnel hiljem. Tippkirurgiks ei saada üleöö, see on aastatepikkune õpe ja suur töö ja selle aja peale, kui üks kirurg hakkab üldse ajusid lõikama, on ta vägagi teadlik oma teadmistest ja väga palju praktikat saanud. See võrdlus pole hetkel kohane. Noor inimene, kes peab silmitsi seisma võõraste inimestega (komisjon), siis on see täiesti inimlik, et verest välja minnakse. Ja ei usu mina, et õpetajad maakoolides üle põlve viisi laovad ja seda läbi aastate. Hinnet hoida on alati raskem, kui korra tõusta. Ehk siis mõlemad variandid peaks olema (keegi , kes teeb heale tulemusele riigieksami ja keegi, kes suudab mitu aastat väga head hinnet koolis hoida) heaks hüppelauaks. Praegune süsteem on küll õige.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.08 00:55; 25.08 22:15;
To report this post you need to login first.
25.08.2014 22:39
Minu jaoks ka üllatav, 1998 läksid küll riigieksamite tulemused ka eksamiarvestusse. Jagan seisukohta, et medalisaaja peaks olema siiski “tippude tipp”, mitte lihtsalt püüdlik, oleks palju loogilisem ju.
To report this post you need to login first.
25.08.2014 22:46
Jah, püüdlikkuse eest võiks “pai” teha, aga medalid peaks ikkagi olema terve teadmiste paraadi eest.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 22.08 20:01; 22.08 21:45; 25.08 15:07; 25.08 22:46;
To report this post you need to login first.
26.08.2014 10:03
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sellega on nii ja naa. Mina seda süsteemi isegi pooldan. Palju raskem võib olla kogu aeg viitele õppida kui riigieksam ära teha.
Tean oma tuttavate laste pealt. Ühel tuttaval on andekas laps, kes on kohutavalt laisk. Ta ei viitsinud koolis käia, ta ei viitsinud koduseid töid teha ja tegemata tööde pärast saadud kolmed tunnistusel teda üldse ei loksutanud. Riigieksamid tegi kõik 100 punkti ligi. Kõikide ülikoolide uksed valla. Teise tuttava laps oli tubli, õppis terve kooliaja viitele, mõned neljad sekka. Riigieksamitega läks kehvasti, aga tänu medalile oli samuti võimalus kuhu iganes sisse saada.
Ülikooli lõpetasid mõlemad edukalt, üks tänu andekusele, teine tänu tublidusele.
Nii et minu meelest on süsteem täiesti ok, see annab võimaluse nii andekatele kui tublidele. [/tsitaat]
See tuttava laps võis olla ka tähtsate inimeste laps, kellele silm kinni pigistades ikka viisi laotakse.
Tubli laps teeb ka riigieksamid tublilt, see maht on vòrreldes ntûlikooli ainete mahuga ikka maru väike, seda 90 punktile teha pole raske.
To report this post you need to login first.
26.08.2014 15:17
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Toivo kirjutas:[/small]
Milles me räägime? Keskkooli lõpetamisest, kus inimesed pole veel välja arenenud, elukogemused puuduvad. Enesekindlus tekib aastatega, mõnel varem, mõnel hiljem. Tippkirurgiks ei saada üleöö, see on aastatepikkune õpe ja suur töö ja selle aja peale, kui üks kirurg hakkab üldse ajusid lõikama, on ta vägagi teadlik oma teadmistest ja väga palju praktikat saanud. See võrdlus pole hetkel kohane. Noor inimene, kes peab silmitsi seisma võõraste inimestega (komisjon), siis on see täiesti inimlik, et verest välja minnakse. Ja ei usu mina, et õpetajad maakoolides üle põlve viisi laovad ja seda läbi aastate. Hinnet hoida on alati raskem, kui korra tõusta. Ehk siis mõlemad variandid peaks olema (keegi , kes teeb heale tulemusele riigieksami ja keegi, kes suudab mitu aastat väga head hinnet koolis hoida) heaks hüppelauaks. Praegune süsteem on küll õige.[/tsitaat]
Esiteks on lapsed kõik need aastad harjutanud nii esinemist klassi ees kui sooritanud oletatavalt ka eksameid, mis on just laste võimetele seatud. Teiseks – riigieksamid vist ei ole tänapäeval komisjoni ees seismised, vaid ikkagi kirjalikud, rahulikus formaadis vormistused.
Nii nagu kirurgile peaks opereerimine oleme võimetekohane, nii peaks ka gümnaasiumilõpetajale riigieksam olema tema võimete kohane. Ei saa olla situatsiooni, et riigieksam on järsku midagi hoopis gümnasisti võimetest üle olevat.
Kui üldse mitte keegi ei teeks riigieksameid üle 90 punkti, siis oleks kahtlane. Aga tehakse ju! Ja päris palju ja tublilt! Tallinna kesklinna koolide gümnasistidest teevad 90 punkti peale eksameid massiliselt ka need noored, kellel medalisaajate nimekirja asja pole.
Minu arvates selle medalisti teadmised ei ole kuidagi tõestatud, kui ta riigieksameid üle 90p tehtud ei saa. Otse vastupidi – valab solgiga üle kogu viiterea tunnistusel.
To report this post you need to login first.
26.08.2014 22:32
Mina olin koolis õppeedukuselt keskmine,osades ainetes hiilgasin, osades ainetes pidin pingutama, et kahtesid ei tuleks. Kuid riigieksamitel sain oma klassi 25-st õpilasest parimad riigieksamite tulemused. Eksamitel oli raskusi just neil viielistel tüdrukutel, kes on harjunud tuupimismeetodil õppima. Meie keskmikud sooritasid eksamid ühe erandiga viielistest paremini.
To report this post you need to login first.
27.08.2014 00:22
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Gümnaasiumi lõpetamiseks ei pea kõiki kursusi ka positiivsele hindele õppima, kui kool seda nõuab, siis võib lapsevanem kaevata ministeerimisse ja kool on sunnitud tunnistuse andma ka sellele, kes pole viimane poolaasta koolis käinud, aga eksamid tehtud ühele punktile.[/tsitaat]
Kust selline pretsedent.
Kooli õppekavas on ju kirjas, et kõik kursusehinded peavad olema positiivsed. Mida siin kaevata?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.08 01:26; 27.08 00:22;
To report this post you need to login first.
28.08.2014 18:07
http://www.gag.ee/index.php?categoryid=1&p2_articleid=1515
GAG on medalisaajate nimed lausa kodulehelt ära kustutanud, sest medalistidest ainult üksikud olid ka kõrgete punktide saajate nimekirjades.
To report this post you need to login first.
Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
