Teema: Küllakutse

No seda õpetati minule juba algkoolis inglise keele tunnis. Et kui keegi ütleb, et peaksid külla tulema, siis on suusoojaks, aga kui räägib konkreetsetest kuupäevadest, et näiteks järgmine nädal kolmapäeval, siis on tõsine kutse. Sina küsi, et jaa, võiks, millal sulle sobib? Kui hakkab mingi üldine keerutamine, et mõtleme, võtame ühendust, vaatame, kuidas mul tööl järgmine kuu on, siis ilmselt ei mõtle tõsiselt. Aga kui sealt edasi mingi konkreetne jutt läheb, siis ilmselt on tõsine jutt.

Igaks juhuks tasub kasvõi mitu korda üle korrata ja veenduda, et küllakutse on tõeline. Muidu oled nö ootamatult ukse taga ja piinlikkust kui palju!

Kui on aega ja trehvan kasvõi juhuslikult kutsujat, kes hõlma alt kinni võtab, et tule külla. Kui aega pole, ei lähe ja kutsumiste peale ei lähe kunagi.

“Astu teinekord läbi” ei ole kutse. Küll aga on see kergel moel avaldus sellest, et ütlejale sa päris jälk ei ole ning teinekord võib-olla isegi kui kokku saate, lepite päriselt kutse kokku.

“Ma olen suvel Laulasmaal, võiksid külla tulla” ka ei ole kutse. Kutse on: “Olen suvel Laulasmaal, kas sulle sobiks millalgi näiteks augusti esimesel-teisel nädalal külla tulla? Või sa puhkad juulis, siis juuli teine nädalavahetus oleks ka kena. Kuidas sulle klapiks, meeldiks see sulle?”

#4026696:

#4026666:

kutsumiste peale ei lähe kunagi.

Mis see tähendab? Sa lähed ainult siis, kui ei kutsuta?

Lähen siis, kui juhuslikult keegi mind peatab või ise peatan ja on parasjagu aega. Lapsevanemana võib-olla oleks teisiti, laste sotsiaalsuse, mitte enda pärast. Mina ei ole sotsiaalne inimene ja vanas eas ei hakka seda muutma.

No kui kahtled, kas oli suusoojaks  või tõsine kutse, siis teedki kohe konkreetse ettepaneku. No pakud jah,  et saame nt järgmsiel laupäeval kokku? Kui ütleb jah sobib, oli tõsine kutse. Kui ütleb, et laupäev ei sobi ja pakub mõne teise aja, oli ka tõsine kutse. Kui ütleb, et laupäev ei sobi ja midagi omalt poolt ei paku, siis ilmselt ei olnud tõsine kutse. Siis vastaksin, et  ok, aga helista siis, kui mõni konkreetne päev pähe tuleb ning jätaksin asja nii. Kui ta siiski tõsiselt mõtles, siis ju helistab, kui ei mõelnud, siis ei mõelnud.

#4026757:

Ei Kokku leppimine väsitab. Minnakse kohe, ala pärast tööd vms. Ei kurda iial. Kardan ainult kurjategijaid ja loodetavasti kaks lukku peatavad.

Ok, jälle mingi imelik, kellele tavaline suhtlus üle jõu käib.

#4026802:

#4026785:

#4026757:

Ei Kokku leppimine väsitab. Minnakse kohe, ala pärast tööd vms. Ei kurda iial. Kardan ainult kurjategijaid ja loodetavasti kaks lukku peatavad.

Ok, jälle mingi imelik, kellele tavaline suhtlus üle jõu käib.

Sinule tavaline, minule kohustav. Mida ma ikka põnevat räägin ja ega teisedki on igavad. Kvantmehaanikast nagunii ma rääkida ei mõika.

Perekoolis suhtlemine ei ole kohutav?

#4026755:

Aga siis sa ju ka ei kurda, et sõpru pole või üksindus kallal.

Pole küll see, kellega siin vaidled, aga mind huvitab, miks on raske aru saada, et kõik ei vaja alalõpmata mingit sõbrannatamist, suhtlemist ja seltskonda, et need inimesed ei kurda kunagi üksinduse üle, sest neile meeldibki omapäi olla.

#4026909:

#4026755:

Aga siis sa ju ka ei kurda, et sõpru pole või üksindus kallal.

Pole küll see, kellega siin vaidled, aga mind huvitab, miks on raske aru saada, et kõik ei vaja alalõpmata mingit sõbrannatamist, suhtlemist ja seltskonda, et need inimesed ei kurda kunagi üksinduse üle, sest neile meeldibki omapäi olla.

Ma ei vaielnud, miks sa nii ärev oled? Üldse mitte. Ma nentisin fakti, et siis ja ju ka ei kurda. Pigem kiitvalt.

Pole tegelikult tarvis tühja juttu teha ja ajada. Mitte keegi ei nõua, et sa juhututtavaga või vana tuttavaga, keda sa pole ammu näinud, pead kokkusaamisel juhuslikus kohas tegema kohe ka küllakutse, mida sa üldse tegelikult ei taha ega ka nii ei mõtle.  Milleks sellist jama teistele ajada ja manipuleerida. See on ju täielik jura, kui mõelda. Loodan, et kõik nii ikka ei suhtu teistesse inimestesse ja ei vahuta ilma mõtteta juttu välja.
See pole eestlaslik ka üldse, ülevoolav udujutt. Samuti pole mõtet küsida – kuidas läheb või kuidas elad, kui sa tegelikult vastust ei soovi. Me  pole veidrad ameeriklased. Oleme ikka eestlased, las me olla uimased või aeglased. Peaasi, et ei võta teistelt rahvustelt nende nõmedamaid külgi juurde.
Mõistukõned sellisel moel on mõttetud.

#4027167:

Pole tegelikult tarvis tühja juttu teha ja ajada. Mitte keegi ei nõua, et sa juhututtavaga või vana tuttavaga, keda sa pole ammu näinud, pead kokkusaamisel juhuslikus kohas tegema kohe ka küllakutse, mida sa üldse tegelikult ei taha ega ka nii ei mõtle. Milleks sellist jama teistele ajada ja manipuleerida. See on ju täielik jura, kui mõelda. Loodan, et kõik nii ikka ei suhtu teistesse inimestesse ja ei vahuta ilma mõtteta juttu välja.

See pole eestlaslik ka üldse, ülevoolav udujutt. Samuti pole mõtet küsida – kuidas läheb või kuidas elad, kui sa tegelikult vastust ei soovi. Me pole veidrad ameeriklased. Oleme ikka eestlased, las me olla uimased või aeglased. Peaasi, et ei võta teistelt rahvustelt nende nõmedamaid külgi juurde.

Mõistukõned sellisel moel on mõttetud.

Selline küsimus on pealetükkiv ja hirmutav.

#4027375:

#4027370:

Mul oli kunagi töökaaslane, kes küsis pidevalt :kuidas läheb? kuidas SUL läheb? kas kõik on hästi? kas kõik on korras MEIE vahel? Väga veidralt alati hakkas rääkima, ja teda ei rahuldanud vastus: hästi läheb. Siis tulid alati täpsustavad küsimused või kommentaarid. Jättis väga tüütu ja hirmutava mulje endast ja endast kunagi midagi ei rääkinud. Appi milleski absoluutselt ei tulnud, alati vabandused. Väga imelik oli ja lõpetasin suhtlemise.

Arusaadav, kuhu sa sihid, sest sama kommentaari oled juba korduvalt kirjutanud ja see jääb meelde, aga isiklikult mina ei ole kunagi selliseid küsimusi küsinud ja pole ka keegi minult neid küsinud. Seega ära hakka jälle pihta.

See polnudki sulle mõeldud vaid ise tõid selle ameerikaliku suhtluse teema sisse, et seal on moes küsida, kuidas läheb ja mina tõin välja, et siin mõjub see pigem vastupidiselt.

Kui mulle öeldakse – astu läbi või tule külla jne. Siis ma seda ka teen. Kui küllakutsuja saab minult kõne, et millal sobiks tulla ja ma seda teengi, et helistan ja küsin aega selleks, siis jääb tal üle kas leppida sellega, mida ütles või  julgeda öelda mulle vähemalt siis otse, mis inimene ta tegelikult on ja saada ise ka aru, et võiks lõpetada oma libakutsed kord. Ja kui ta mulle kutse ära ütleb, et ta ei mõelnud seda tõsiselt, et tal ongi kombeks nii vadistada, siis selge on´, et peale seda ma enam ei viitsiks suhelda nii veidra tegelasega, kelle sõnad on vaht. Nii võib ju ülejäänud jutt ka vaht olla. Kellel on soovi ja viitsimist seda kuulata?

#4027407:

Kui tuttav ütleb, et “tule kunagi külla”, siis kui on soovi, küsingi kohe edasi, et kuna talle sobiks? Kui ei taha(pole aega/võimalust minna, naeratan ja noogutan, et no kunagi ikka. Kui juba kutse esitatakse, siis on “pall” kutsutava väravas, kas hakkab seda edasi ajama ja täpsustama-kokku leppima, või jääb sinnapaika (vaevalt, et nii sotsiaalselt ebaadekvaatseid palju on, kes kutsuvad kedagi, keda nad tegelikult külla tulemas näha ei taha, milleks siis sellist soga suust välja üldse ajada).

Neid on küllaga ja selleks ei pea olema sotsiaalselt või muidu ebaadekvaatne. See on lihtsalt selleks, et jätta endast hea mulje ja lükata vastutus suhtlemise eest küllakutsutava kaela suhete jahenemise korral, et näe mina üritan temaga suhelda ja kutsun teda külla, aga tema ei tule kunagi, ta vist ei salli mind, tema on seega süüdi ja mina see hea.