Esileht Pereelu ja suhted Küllakutse

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 76 )

Teema: Küllakutse

Postitas:
Kägu

See on lihtsalt selleks, et jätta endast hea mulje ja lükata vastutus suhtlemise eest küllakutsutava kaela suhete jahenemise korral

Aga kuidas seda teha saab, kui küllakutsutav ise ka natukene siis initsiatiivi üles näitab ja hakkabki kokku leppima, et “jah, nii tore, millal teile sobiks?”. Siis jääb ju keerutamise korral ikkagi tema rumalasse ossa, kui kutsub ja ei mõtle. Üldiselt läheb ikka vaja mõlema poole huvi see küllakutse teoks teha, Kui küllakutsutav vedu ei võta ja ei tahagi tulla, siis pole ka lõppkokkuvõttes teada ega oluline, kas see küllakutse oli tõsiselt mõeldud või mitte, kui see nagunii toimumata jääb, sest teine küllakutset vastu ei võta ja ei tule.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui tuttav ütleb, et “tule kunagi külla”, siis kui on soovi, küsingi kohe edasi, et kuna talle sobiks? Kui ei taha(pole aega/võimalust minna, naeratan ja noogutan, et no kunagi ikka. Kui juba kutse esitatakse, siis on “pall” kutsutava väravas, kas hakkab seda edasi ajama ja täpsustama-kokku leppima, või jääb sinnapaika (vaevalt, et nii sotsiaalselt ebaadekvaatseid palju on, kes kutsuvad kedagi, keda nad tegelikult külla tulemas näha ei taha, milleks siis sellist soga suust välja üldse ajada).

Neid on küllaga ja selleks ei pea olema sotsiaalselt või muidu ebaadekvaatne. See on lihtsalt selleks, et jätta endast hea mulje ja lükata vastutus suhtlemise eest küllakutsutava kaela suhete jahenemise korral, et näe mina üritan temaga suhelda ja kutsun teda külla, aga tema ei tule kunagi, ta vist ei salli mind, tema on seega süüdi ja mina see hea.

See mulje saab olema ju üürike…. mitte keegi ei eelda seda kutset saada tänava peal pooltuttava käest, keda kohtad üle kümne aasta vms. Oleks viisakas olla normaalne ja jääda mõistuse piiridesse, mitte kaotada viimast selgust ja hakata küllakutseid loopima, et olla hetkelt popp või lahke. Kui neile kutsutavad ka külla lähevad, siis ehk nad lõpetavad selle tsirkuse ka.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Viisakusest ütled, et kui sul asja sinna, astu läbi

Pole eriti mõeldav, et ma viisakusest selliseid asju ütlen, mis on vale. Ok, usun, et on neid,  on sellised ja kellel pole ehk imelik nii käituda. Aga ei kutsuks kedagi külla, keda tegelikult ei taha külla. See on imelik. Siis sa pead kindlalt teadma, et teine saab sellest samamoodi aru. Et kaks tuttavat saavad kokku ja ajavad koos veidi häma.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna mind ennast alati väga hea ridade vahelt lugemise oskusega õnnistatud ei ole, siis ei meeldi ka niisama suusoojaks ütlemised või kutsumised. Ise ka suusoojaks ettepanekuid ei tee, kui kutsun, siis mõtlen tõsiselt. Noorem õde ostis oma kaaslasega umbes aasta tagasi maja ja ka niimoodi sõnakõlksuks on vist umbes 15 korda kutsunud soolaleivale, aga väga palju läks aega, enne kui kohale jõudis, et omapoolseid minekuplaane mõttetu teha. Kutsumine tundub ka alati nii siiras ja kuupäevi pakutakse ka agaralt, seega mitu korda on kindel käik kokku ka lepitud, aga kokkulepitud päeval või päev varem tuleb mingi hämamine, et me saime kuidagi valesti aru vist ja see kuupäev kindlasti ikka ei sobi ja teine kord. Siis kutsutakse jälle mõni aeg hiljem, samamoodi saime valesti aru. Halb tunne on sellepärast, et me ise ei ole peale käinud nende kuupäevadega, vaid alati on kutsutud konkreetselt ja öeldud, mis kuupäev sobiks ja nii minul, kui emal on päev vabaks tehtud selle jaoks. Kui ei taha külla, siis võiks ju kutsumata jätta, see tundub lollitamise või niisama narritamise moodi, mitte miski, mida viisakusest tehakse. Käisime ükskord isegi Nordbabys turvatooli lapsele ostmas, kui hällis sõitmise aeg hakkas täis saama ja õde kurtis, et turvatooli oleks hirmsasti vaja, aga ei jõua uuena osta, kasutatult jälle ei julge. Ostsime emaga tooli kahepeale päev enne kutsudes pakutud kuupäeva, et ei lähe tühjade kätega, aga nagu selgus, saime valesti aru ja küllakutsujaid ei ole isegi kodus. Ütlesin, et ei ole hullu, kui ükskord peaksid kodus olema, siis tuleme ja toome turvatooli. Ülejärgmisel päeval sõitis õemees hoopis teise Eesti otsa turvatooli järele. Uksest sisse ka ei tulnud, küsis turvatooli ja läks minema. Viimased 3 kuud ei olegi enam nende kutsetega kaasa läinud, oleme viisakalt öelnud, et eks ükskord jah tuleme, peame kunagi arutama ja jätame selle jutu sinnapaika. Üsna rumal tunne on, kui selle kirjapandu nüüd üle lugesin, sest niimoodi saab iga loll aru, et külla tegelikult ei taheta, aga mul võttis kuidagi liiga kaua aega. Nii et see reegel ka ei pea alati paika, et tõsiselt mõeldud kutse taga on kuupäev, niisama suusoojaks kutsudes mitte 😀

+9
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mina ütlen, et astu mõnikord läbi, siis seda ka mõtlen, lihtsalt kui teisel minu kanti asja on või aega tekib, siis ta küsib üle, et kas ka minule sama aeg sobib. Kui sobib, teeme teoks, kui ei sobi,’lükkame edasi. Mulle meeldib, kui külalised tulevad ootamatult, nii, et ma ei saa üle mõtlema hakata ja mingit suurpuhastus- aiatööde ja küpsetamiste odüsseiat ette võtta. Tunnike ikka enamasti helistatakse ette. Ja kui vastan, et mul on hetkel kiire ja ei jõua, siis keegi draamat ei tee, sest mina ei ole ainus spontaanse meelelahutuse võimalus.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et see, et tähtajatu kutse ei tähenda tegelikku kutset, ei ole siiski üldtuntud reegel. Seega kui kutsud, pead olema valmis ka vastu võtma. Küll aga ei tohi kutsutu solvuda, kui külla tulek päris igal hetkel ei sobi, ei peagi sobima.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lihtsalt remargi korras: ei ameeriklased, saati veel inglased, ei kutsu omale kedagi külla. Haruharva, muidu kohtutakse pubis/klubis/restoranis vm väljaspool kodu asuvas kohas.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna mind ennast alati väga hea ridade vahelt lugemise oskusega õnnistatud ei ole, siis ei meeldi ka niisama suusoojaks ütlemised või kutsumised. Ise ka suusoojaks ettepanekuid ei tee, kui kutsun, siis mõtlen tõsiselt. Noorem õde ostis oma kaaslasega umbes aasta tagasi maja ja ka niimoodi sõnakõlksuks on vist umbes 15 korda kutsunud soolaleivale, aga väga palju läks aega, enne kui kohale jõudis, et omapoolseid minekuplaane mõttetu teha. Kutsumine tundub ka alati nii siiras ja kuupäevi pakutakse ka agaralt, seega mitu korda on kindel käik kokku ka lepitud, aga kokkulepitud päeval või päev varem tuleb mingi hämamine, et me saime kuidagi valesti aru vist ja see kuupäev kindlasti ikka ei sobi ja teine kord. Siis kutsutakse jälle mõni aeg hiljem, samamoodi saime valesti aru. Halb tunne on sellepärast, et me ise ei ole peale käinud nende kuupäevadega, vaid alati on kutsutud konkreetselt ja öeldud, mis kuupäev sobiks ja nii minul, kui emal on päev vabaks tehtud selle jaoks. Kui ei taha külla, siis võiks ju kutsumata jätta, see tundub lollitamise või niisama narritamise moodi, mitte miski, mida viisakusest tehakse. Käisime ükskord isegi Nordbabys turvatooli lapsele ostmas, kui hällis sõitmise aeg hakkas täis saama ja õde kurtis, et turvatooli oleks hirmsasti vaja, aga ei jõua uuena osta, kasutatult jälle ei julge. Ostsime emaga tooli kahepeale päev enne kutsudes pakutud kuupäeva, et ei lähe tühjade kätega, aga nagu selgus, saime valesti aru ja küllakutsujaid ei ole isegi kodus. Ütlesin, et ei ole hullu, kui ükskord peaksid kodus olema, siis tuleme ja toome turvatooli. Ülejärgmisel päeval sõitis õemees hoopis teise Eesti otsa turvatooli järele. Uksest sisse ka ei tulnud, küsis turvatooli ja läks minema. Viimased 3 kuud ei olegi enam nende kutsetega kaasa läinud, oleme viisakalt öelnud, et eks ükskord jah tuleme, peame kunagi arutama ja jätame selle jutu sinnapaika. Üsna rumal tunne on, kui selle kirjapandu nüüd üle lugesin, sest niimoodi saab iga loll aru, et külla tegelikult ei taheta, aga mul võttis kuidagi liiga kaua aega. Nii et see reegel ka ei pea alati paika, et tõsiselt mõeldud kutse taga on kuupäev, niisama suusoojaks kutsudes mitte 😀

Oled sa kindel, et selles peres koik korras on? Mina oleks oe parast mures, ja laheks ette teatamata vaatama, mis seal lahti on.

Teine variant on see, et oled ode ja ta peret solvanud varem, ja teid ei taheta selleparast kylla.

Eks sa ise tead, kumb oige on.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna mind ennast alati väga hea ridade vahelt lugemise oskusega õnnistatud ei ole, siis ei meeldi ka niisama suusoojaks ütlemised või kutsumised. Ise ka suusoojaks ettepanekuid ei tee, kui kutsun, siis mõtlen tõsiselt. Noorem õde ostis oma kaaslasega umbes aasta tagasi maja ja ka niimoodi sõnakõlksuks on vist umbes 15 korda kutsunud soolaleivale, aga väga palju läks aega, enne kui kohale jõudis, et omapoolseid minekuplaane mõttetu teha. Kutsumine tundub ka alati nii siiras ja kuupäevi pakutakse ka agaralt, seega mitu korda on kindel käik kokku ka lepitud, aga kokkulepitud päeval või päev varem tuleb mingi hämamine, et me saime kuidagi valesti aru vist ja see kuupäev kindlasti ikka ei sobi ja teine kord. Siis kutsutakse jälle mõni aeg hiljem, samamoodi saime valesti aru. Halb tunne on sellepärast, et me ise ei ole peale käinud nende kuupäevadega, vaid alati on kutsutud konkreetselt ja öeldud, mis kuupäev sobiks ja nii minul, kui emal on päev vabaks tehtud selle jaoks. Kui ei taha külla, siis võiks ju kutsumata jätta, see tundub lollitamise või niisama narritamise moodi, mitte miski, mida viisakusest tehakse. Käisime ükskord isegi Nordbabys turvatooli lapsele ostmas, kui hällis sõitmise aeg hakkas täis saama ja õde kurtis, et turvatooli oleks hirmsasti vaja, aga ei jõua uuena osta, kasutatult jälle ei julge. Ostsime emaga tooli kahepeale päev enne kutsudes pakutud kuupäeva, et ei lähe tühjade kätega, aga nagu selgus, saime valesti aru ja küllakutsujaid ei ole isegi kodus. Ütlesin, et ei ole hullu, kui ükskord peaksid kodus olema, siis tuleme ja toome turvatooli. Ülejärgmisel päeval sõitis õemees hoopis teise Eesti otsa turvatooli järele. Uksest sisse ka ei tulnud, küsis turvatooli ja läks minema. Viimased 3 kuud ei olegi enam nende kutsetega kaasa läinud, oleme viisakalt öelnud, et eks ükskord jah tuleme, peame kunagi arutama ja jätame selle jutu sinnapaika. Üsna rumal tunne on, kui selle kirjapandu nüüd üle lugesin, sest niimoodi saab iga loll aru, et külla tegelikult ei taheta, aga mul võttis kuidagi liiga kaua aega. Nii et see reegel ka ei pea alati paika, et tõsiselt mõeldud kutse taga on kuupäev, niisama suusoojaks kutsudes mitte 😀

Oled sa kindel, et selles peres koik korras on? Mina oleks oe parast mures, ja laheks ette teatamata vaatama, mis seal lahti on.

Teine variant on see, et oled ode ja ta peret solvanud varem, ja teid ei taheta selleparast kylla.

Eks sa ise tead, kumb oige on.

Kuid kingituse võtab vastu uhkuseta? Ma arvan, et neil pole midagi lauale panna ja elavad üle jõu.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna mind ennast alati väga hea ridade vahelt lugemise oskusega õnnistatud ei ole, siis ei meeldi ka niisama suusoojaks ütlemised või kutsumised. Ise ka suusoojaks ettepanekuid ei tee, kui kutsun, siis mõtlen tõsiselt. Noorem õde ostis oma kaaslasega umbes aasta tagasi maja ja ka niimoodi sõnakõlksuks on vist umbes 15 korda kutsunud soolaleivale, aga väga palju läks aega, enne kui kohale jõudis, et omapoolseid minekuplaane mõttetu teha. Kutsumine tundub ka alati nii siiras ja kuupäevi pakutakse ka agaralt, seega mitu korda on kindel käik kokku ka lepitud, aga kokkulepitud päeval või päev varem tuleb mingi hämamine, et me saime kuidagi valesti aru vist ja see kuupäev kindlasti ikka ei sobi ja teine kord. Siis kutsutakse jälle mõni aeg hiljem, samamoodi saime valesti aru. Halb tunne on sellepärast, et me ise ei ole peale käinud nende kuupäevadega, vaid alati on kutsutud konkreetselt ja öeldud, mis kuupäev sobiks ja nii minul, kui emal on päev vabaks tehtud selle jaoks. Kui ei taha külla, siis võiks ju kutsumata jätta, see tundub lollitamise või niisama narritamise moodi, mitte miski, mida viisakusest tehakse. Käisime ükskord isegi Nordbabys turvatooli lapsele ostmas, kui hällis sõitmise aeg hakkas täis saama ja õde kurtis, et turvatooli oleks hirmsasti vaja, aga ei jõua uuena osta, kasutatult jälle ei julge. Ostsime emaga tooli kahepeale päev enne kutsudes pakutud kuupäeva, et ei lähe tühjade kätega, aga nagu selgus, saime valesti aru ja küllakutsujaid ei ole isegi kodus. Ütlesin, et ei ole hullu, kui ükskord peaksid kodus olema, siis tuleme ja toome turvatooli. Ülejärgmisel päeval sõitis õemees hoopis teise Eesti otsa turvatooli järele. Uksest sisse ka ei tulnud, küsis turvatooli ja läks minema. Viimased 3 kuud ei olegi enam nende kutsetega kaasa läinud, oleme viisakalt öelnud, et eks ükskord jah tuleme, peame kunagi arutama ja jätame selle jutu sinnapaika. Üsna rumal tunne on, kui selle kirjapandu nüüd üle lugesin, sest niimoodi saab iga loll aru, et külla tegelikult ei taheta, aga mul võttis kuidagi liiga kaua aega. Nii et see reegel ka ei pea alati paika, et tõsiselt mõeldud kutse taga on kuupäev, niisama suusoojaks kutsudes mitte 😀

Oled sa kindel, et selles peres koik korras on? Mina oleks oe parast mures, ja laheks ette teatamata vaatama, mis seal lahti on.

Teine variant on see, et oled ode ja ta peret solvanud varem, ja teid ei taheta selleparast kylla.

Eks sa ise tead, kumb oige on.

Nad käivad üsna palju ise külas nii minu perel kui ema juures ja käisid veel rohkem enne, kui kaugele ära kolisid. Ainuke külaskäik, millest asja ei saa, on nende juurde külla minemine. Kinkide vastu ei ole ka vist midagi, kuigi vahepeal mõtlesin, et ehk tundub see pidev millegi pakkumine tüütu surumisena, aga olen uurinud enne eeldatavat külla sõitmise aega, et mille üle hea meel oleks, kui näpu otsas oleks tulles ja olen selliseid asju ka varunud enne minekut (mähkmed, lapid, püreed, tudukombed). Külla minek on küll ära jäänud, aga iga kord satuvad nad õige pea ise siiapoole ja tulevad külla ja kingid seisma ei jää. Katsikule kutsuti ja ei öeldud, et saime kuupäevast valesti aru, aga see oli täpselt enne kolimist, üürikorteris. Otse küsinud olen ka, aga õde kinnitab, et loomulikult oleme oodatud, lihtsalt arusaamatus kuupäevaga, aga kui iga kord selline arusaamatus juhtub, siis ei tundu enam arusaamatuse moodi. Ega see maja tegelikult nii väga ei huvitagi, et nui neljaks pean ennast sinna külla pressima, aga see korduv ninapidi vedamine ajas pikalt segadusse.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna mind ennast alati väga hea ridade vahelt lugemise oskusega õnnistatud ei ole, siis ei meeldi ka niisama suusoojaks ütlemised või kutsumised. Ise ka suusoojaks ettepanekuid ei tee, kui kutsun, siis mõtlen tõsiselt. Noorem õde ostis oma kaaslasega umbes aasta tagasi maja ja ka niimoodi sõnakõlksuks on vist umbes 15 korda kutsunud soolaleivale, aga väga palju läks aega, enne kui kohale jõudis, et omapoolseid minekuplaane mõttetu teha. Kutsumine tundub ka alati nii siiras ja kuupäevi pakutakse ka agaralt, seega mitu korda on kindel käik kokku ka lepitud, aga kokkulepitud päeval või päev varem tuleb mingi hämamine, et me saime kuidagi valesti aru vist ja see kuupäev kindlasti ikka ei sobi ja teine kord. Siis kutsutakse jälle mõni aeg hiljem, samamoodi saime valesti aru. Halb tunne on sellepärast, et me ise ei ole peale käinud nende kuupäevadega, vaid alati on kutsutud konkreetselt ja öeldud, mis kuupäev sobiks ja nii minul, kui emal on päev vabaks tehtud selle jaoks. Kui ei taha külla, siis võiks ju kutsumata jätta, see tundub lollitamise või niisama narritamise moodi, mitte miski, mida viisakusest tehakse. Käisime ükskord isegi Nordbabys turvatooli lapsele ostmas, kui hällis sõitmise aeg hakkas täis saama ja õde kurtis, et turvatooli oleks hirmsasti vaja, aga ei jõua uuena osta, kasutatult jälle ei julge. Ostsime emaga tooli kahepeale päev enne kutsudes pakutud kuupäeva, et ei lähe tühjade kätega, aga nagu selgus, saime valesti aru ja küllakutsujaid ei ole isegi kodus. Ütlesin, et ei ole hullu, kui ükskord peaksid kodus olema, siis tuleme ja toome turvatooli. Ülejärgmisel päeval sõitis õemees hoopis teise Eesti otsa turvatooli järele. Uksest sisse ka ei tulnud, küsis turvatooli ja läks minema. Viimased 3 kuud ei olegi enam nende kutsetega kaasa läinud, oleme viisakalt öelnud, et eks ükskord jah tuleme, peame kunagi arutama ja jätame selle jutu sinnapaika. Üsna rumal tunne on, kui selle kirjapandu nüüd üle lugesin, sest niimoodi saab iga loll aru, et külla tegelikult ei taheta, aga mul võttis kuidagi liiga kaua aega. Nii et see reegel ka ei pea alati paika, et tõsiselt mõeldud kutse taga on kuupäev, niisama suusoojaks kutsudes mitte 😀

Oled sa kindel, et selles peres koik korras on? Mina oleks oe parast mures, ja laheks ette teatamata vaatama, mis seal lahti on.

Teine variant on see, et oled ode ja ta peret solvanud varem, ja teid ei taheta selleparast kylla.

Eks sa ise tead, kumb oige on.

Nad käivad üsna palju ise külas nii minu perel kui ema juures ja käisid veel rohkem enne, kui kaugele ära kolisid. Ainuke külaskäik, millest asja ei saa, on nende juurde külla minemine. Kinkide vastu ei ole ka vist midagi, kuigi vahepeal mõtlesin, et ehk tundub see pidev millegi pakkumine tüütu surumisena, aga olen uurinud enne eeldatavat külla sõitmise aega, et mille üle hea meel oleks, kui näpu otsas oleks tulles ja olen selliseid asju ka varunud enne minekut (mähkmed, lapid, püreed, tudukombed). Külla minek on küll ära jäänud, aga iga kord satuvad nad õige pea ise siiapoole ja tulevad külla ja kingid seisma ei jää. Katsikule kutsuti ja ei öeldud, et saime kuupäevast valesti aru, aga see oli täpselt enne kolimist, üürikorteris. Otse küsinud olen ka, aga õde kinnitab, et loomulikult oleme oodatud, lihtsalt arusaamatus kuupäevaga, aga kui iga kord selline arusaamatus juhtub, siis ei tundu enam arusaamatuse moodi. Ega see maja tegelikult nii väga ei huvitagi, et nui neljaks pean ennast sinna külla pressima, aga see korduv ninapidi vedamine ajas pikalt segadusse.

Äkki vassivad ja ei elagi tegelikult majas?

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oma õele läheks küll iga kell niisama külla. See poleks isegi mingi “küllaminek”, astuksin lihtsalt läbi ja ajaksin juttu. Mis sellest, et elab kaugel – kui kaugel siis? Oma õde ju! Elu aeg koos kasvanud ja olnud. Pelgad teda või, et küsida ei saa, mis tegelikult probleemiks on?

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oled sa kindel, et selles peres koik korras on? Mina oleks oe parast mures, ja laheks ette teatamata vaatama, mis seal lahti on.

Minu silmadele näib see nii, et nad kas tarvitavad narkootikume või joovad. Raske pohmakaga või täis peaga nad lihtsalt ei ava ust või teatavad, et siiski täna ei sobi.

Teine võimalus on, et mees annab õele regulaarselt peksa ja sinise silmaga õde ise häbeneb vastu võtta või mees ei luba uksele minna. See siiski on minu meelest väiksem võimalus, sest peksa saamine ei saa ALATI langeda küllakutse päevale.

Küll aga narkar või alkohoolik võib kutse ajal näida/olla kaine, aga tarvitada võib siiski iga päev.

Solvatud inimesed pigem ei hakkagi kutsuma.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oled sa kindel, et selles peres koik korras on? Mina oleks oe parast mures, ja laheks ette teatamata vaatama, mis seal lahti on.

Minu silmadele näib see nii, et nad kas tarvitavad narkootikume või joovad. Raske pohmakaga või täis peaga nad lihtsalt ei ava ust või teatavad, et siiski täna ei sobi.

Teine võimalus on, et mees annab õele regulaarselt peksa ja sinise silmaga õde ise häbeneb vastu võtta või mees ei luba uksele minna. See siiski on minu meelest väiksem võimalus, sest peksa saamine ei saa ALATI langeda küllakutse päevale.

Küll aga narkar või alkohoolik võib kutse ajal näida/olla kaine, aga tarvitada võib siiski iga päev.

Solvatud inimesed pigem ei hakkagi kutsuma.

Kuule, ära dramatiseeri. See õde ja mees ei ela kusagil tsivilisatsioonist eemal metsavahel, vaid inimeste keskel ja sellist elustiili harrastavad lapsevanemad, kes üksteist peksavad ja tarvitavad aineid, oleks politsei ja lastekaitse juba ammu üles korjanud.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna mind ennast alati väga hea ridade vahelt lugemise oskusega õnnistatud ei ole, siis ei meeldi ka niisama suusoojaks ütlemised või kutsumised. Ise ka suusoojaks ettepanekuid ei tee, kui kutsun, siis mõtlen tõsiselt. Noorem õde ostis oma kaaslasega umbes aasta tagasi maja ja ka niimoodi sõnakõlksuks on vist umbes 15 korda kutsunud soolaleivale, aga väga palju läks aega, enne kui kohale jõudis, et omapoolseid minekuplaane mõttetu teha. Kutsumine tundub ka alati nii siiras ja kuupäevi pakutakse ka agaralt, seega mitu korda on kindel käik kokku ka lepitud, aga kokkulepitud päeval või päev varem tuleb mingi hämamine, et me saime kuidagi valesti aru vist ja see kuupäev kindlasti ikka ei sobi ja teine kord. Siis kutsutakse jälle mõni aeg hiljem, samamoodi saime valesti aru. Halb tunne on sellepärast, et me ise ei ole peale käinud nende kuupäevadega, vaid alati on kutsutud konkreetselt ja öeldud, mis kuupäev sobiks ja nii minul, kui emal on päev vabaks tehtud selle jaoks. Kui ei taha külla, siis võiks ju kutsumata jätta, see tundub lollitamise või niisama narritamise moodi, mitte miski, mida viisakusest tehakse. Käisime ükskord isegi Nordbabys turvatooli lapsele ostmas, kui hällis sõitmise aeg hakkas täis saama ja õde kurtis, et turvatooli oleks hirmsasti vaja, aga ei jõua uuena osta, kasutatult jälle ei julge. Ostsime emaga tooli kahepeale päev enne kutsudes pakutud kuupäeva, et ei lähe tühjade kätega, aga nagu selgus, saime valesti aru ja küllakutsujaid ei ole isegi kodus. Ütlesin, et ei ole hullu, kui ükskord peaksid kodus olema, siis tuleme ja toome turvatooli. Ülejärgmisel päeval sõitis õemees hoopis teise Eesti otsa turvatooli järele. Uksest sisse ka ei tulnud, küsis turvatooli ja läks minema. Viimased 3 kuud ei olegi enam nende kutsetega kaasa läinud, oleme viisakalt öelnud, et eks ükskord jah tuleme, peame kunagi arutama ja jätame selle jutu sinnapaika. Üsna rumal tunne on, kui selle kirjapandu nüüd üle lugesin, sest niimoodi saab iga loll aru, et külla tegelikult ei taheta, aga mul võttis kuidagi liiga kaua aega. Nii et see reegel ka ei pea alati paika, et tõsiselt mõeldud kutse taga on kuupäev, niisama suusoojaks kutsudes mitte 😀

15 korda on kutsutud ja teie pole seda maja kordagi näinudki, kus see õde elab ja te pole 15 korda ka kohale läinud? Väga imelikud peresuhted, ma ütleks.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda annab ju ometi järgi vaadata, kellele see maja kuulub, kui aadressi tead. Suure uudishimu korral saab ju ka niisama ukse taha minna. Kui on kahtlusi, et kõik pole korras, võib paluda õe elukohajärgsel sotsiaaltöötajal teha kontrollvisiit koju. Saab teavitada kohalikku konstaablit, kõike saab tänapäeval.

Tõenäolisem on see, et see õde ise ei taha mingil põhjusel teid enda juurde lasta. Te olete ju õe sugulased, mitte selle mehe omad ja õde otsustab, keda oma koju lubab, keda mitte. Vahel läheb meel härdaks,  hakkab külla kutsuma, siis tuleb põhjus meelde, miks ei saa kutsuda ja tühistab.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii et see reegel ka ei pea alati paika, et tõsiselt mõeldud kutse taga on kuupäev, niisama suusoojaks kutsudes mitte 😀

No sinu õde on lihtsalt imelik, niimoodi ikka normaalne inimene ei käitu.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuule, ära dramatiseeri. See õde ja mees ei ela kusagil tsivilisatsioonist eemal metsavahel, vaid inimeste keskel ja sellist elustiili harrastavad lapsevanemad, kes üksteist peksavad ja tarvitavad aineid, oleks politsei ja lastekaitse juba ammu üles korjanud.

Naiivne.
Nagu sa ei oleks lugenud neid praktiliselt igakuiseid artikleid, kuidas mõni naine on häbenedes aasta(kümne)id varjanud, et peksa saab. Nagu sa ei oleks lugenud lugusid, kuidas naised pärast pikki aastaid alles saavad vägivaldse mehe eest turvakodusse mindud.

Ja nagu sa ei teaks, kui palju on narkootikumide kuritarvitajaid isegi väga positsioonikate inimeste seas. Või nagu sa ei teaks, et on palju peresid, kus mees ja naine käivad tööl, aga pea igal õhtul panevad tina, nii et maa must. Lihtsalt neil on reegel, et purjuspäi ust ei ava ja poodi ei lähe, sest saladus vajab varjamist. Raske pohmakaga kas haigusleht või hunnik rahusteid ja vitamiine vms sisse, tic-tac põske ja tööle minek.

+3
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naiivne.

Nagu sa ei oleks lugenud neid praktiliselt igakuiseid artikleid, kuidas mõni naine on häbenedes aasta(kümne)id varjanud, et peksa saab. Nagu sa ei oleks lugenud lugusid, kuidas naised pärast pikki aastaid alles saavad vägivaldse mehe eest turvakodusse mindud.

Ja nagu sa ei teaks, kui palju on narkootikumide kuritarvitajaid isegi väga positsioonikate inimeste seas. Või nagu sa ei teaks, et on palju peresid, kus mees ja naine käivad tööl, aga pea igal õhtul panevad tina, nii et maa must. Lihtsalt neil on reegel, et purjuspäi ust ei ava ja poodi ei lähe, sest saladus vajab varjamist. Raske pohmakaga kas haigusleht või hunnik rahusteid ja vitamiine vms sisse, tic-tac põske ja tööle minek.

Ülepingutaja oled. Nagu sa ei teaks, mida teha või kuhu pöörduda, kui sa kahtlustad midagi sellist. Muuseas, kahtlustamiseks peab olema alus, muidu on tegu laimuga ja see alus ei saa olla see, et on ära öeldud küllakutse paar korda.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naiivne.

Nagu sa ei oleks lugenud neid praktiliselt igakuiseid artikleid, kuidas mõni naine on häbenedes aasta(kümne)id varjanud, et peksa saab. Nagu sa ei oleks lugenud lugusid, kuidas naised pärast pikki aastaid alles saavad vägivaldse mehe eest turvakodusse mindud.

Ja nagu sa ei teaks, kui palju on narkootikumide kuritarvitajaid isegi väga positsioonikate inimeste seas. Või nagu sa ei teaks, et on palju peresid, kus mees ja naine käivad tööl, aga pea igal õhtul panevad tina, nii et maa must. Lihtsalt neil on reegel, et purjuspäi ust ei ava ja poodi ei lähe, sest saladus vajab varjamist. Raske pohmakaga kas haigusleht või hunnik rahusteid ja vitamiine vms sisse, tic-tac põske ja tööle minek.

Detektiivi sinust ei saaks. Sa ju ise näed, et on muu põhjus, miks õde ei taha suhelda. Kui seda põhjust poleks, oleksid nad ammu kohale läinud. Nad ju ei lähe ja on neile teada, miks. Kui nad muretseksid õe käekäigu üle, nad oleks kohale läinud. Nad ei lähe, sest pole põhjust muretseda.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuule, ära dramatiseeri. See õde ja mees ei ela kusagil tsivilisatsioonist eemal metsavahel, vaid inimeste keskel ja sellist elustiili harrastavad lapsevanemad, kes üksteist peksavad ja tarvitavad aineid, oleks politsei ja lastekaitse juba ammu üles korjanud.

Naiivne.

Nagu sa ei oleks lugenud neid praktiliselt igakuiseid artikleid, kuidas mõni naine on häbenedes aasta(kümne)id varjanud, et peksa saab. Nagu sa ei oleks lugenud lugusid, kuidas naised pärast pikki aastaid alles saavad vägivaldse mehe eest turvakodusse mindud.

Ja nagu sa ei teaks, kui palju on narkootikumide kuritarvitajaid isegi väga positsioonikate inimeste seas. Või nagu sa ei teaks, et on palju peresid, kus mees ja naine käivad tööl, aga pea igal õhtul panevad tina, nii et maa must. Lihtsalt neil on reegel, et purjuspäi ust ei ava ja poodi ei lähe, sest saladus vajab varjamist. Raske pohmakaga kas haigusleht või hunnik rahusteid ja vitamiine vms sisse, tic-tac põske ja tööle minek.

Vägisi aitama kippudes saad ise koosa ja igavese õepoolse vihavaenu.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellele, et õde ei taha suhelda, annab kinnitust ka see, et saatis mehe teie kingitud turvatoolile järgi. Kui oleks lähedased suhted, oleks ise tahtnud tulla. Kui tahaks teid külla, ei hüppaks alt ära. Mis nüüd küllakutsesse puutub, siis mis viga kutsuda, kui on teada, et te nagunii ei lähegi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ülepingutaja oled. Nagu sa ei teaks, mida teha või kuhu pöörduda, kui sa kahtlustad midagi sellist. Muuseas, kahtlustamiseks peab olema alus, muidu on tegu laimuga ja see alus ei saa olla see, et on ära öeldud küllakutse paar korda.

Mina teangi, kuhu pöörduda. Aga TA isegi ei kahtlusta seda varianti, ma lihtsalt soovitasin tal müelda ka selle peale.
Muide…ma tean väga hästi, millest räägin. Lehti loen, naiste varjupaigas olen käinud. Funktsioneerivatest alkohoolikutest, aga tööl käivatest vanavanematega ole elanud – mitte keegi peale eelkooliealiste minu ja mu vendade ei teadnud, et nad on igal õhtul maani täis, ka mitte meie vanemad ega ammugi tööandjad või muud sugulased. Narkootikume tarvitavatest inimestest, kes on lausa edukad, aga käivad alati pikkade varrukatega riietes või kaovad aegajalt paariks päevaks, saab ka piisavalt lugeda – ja nende seas on palju lapsevanemaid. Üks mu ülemusi oli exstacy (vaabandust, kui kirjapildis eksin) tarvitaja, me ei saanud 7 aastat midagi aru. Kui oli aasta puhas olnud, siis nö hingepuhastuse raames rääkis ükskord ära, kui üks kolleeg mingi laksu all tööle saabus.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina teangi, kuhu pöörduda. Aga TA isegi ei kahtlusta seda varianti, ma lihtsalt soovitasin tal müelda ka selle peale.

Muide…ma tean väga hästi, millest räägin. Lehti loen, naiste varjupaigas olen käinud. Funktsioneerivatest alkohoolikutest, aga tööl käivatest vanavanematega ole elanud – mitte keegi peale eelkooliealiste minu ja mu vendade ei teadnud, et nad on igal õhtul maani täis, ka mitte meie vanemad ega ammugi tööandjad või muud sugulased. Narkootikume tarvitavatest inimestest, kes on lausa edukad, aga käivad alati pikkade varrukatega riietes või kaovad aegajalt paariks päevaks, saab ka piisavalt lugeda – ja nende seas on palju lapsevanemaid. Üks mu ülemusi oli exstacy (vaabandust, kui kirjapildis eksin) tarvitaja, me ei saanud 7 aastat midagi aru. Kui oli aasta puhas olnud, siis nö hingepuhastuse raames rääkis ükskord ära, kui üks kolleeg mingi laksu all tööle saabus.

Sina jälle ei suuda kaaluda varianti, et õde on inimlikult pahane oma õe ja ema peale, sest tema sugulased ei vaevu aitama teda lapsega ja ostavad hoopis turvatooli, ja kui külla kutsub, ei ilmu 15 korda välja. Loomulikult õde teab, et nad ei ilmu välja ja kutsub juba naljaga pooleks neid. Ta ju teab, et nad lapsega appi nagunii ei tule.

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sina jälle ei suuda kaaluda varianti, et õde on inimlikult pahane oma õe ja ema peale, sest tema sugulased ei vaevu aitama teda lapsega ja ostavad hoopis turvatooli, ja kui külla kutsub, ei ilmu 15 korda välja. Loomulikult õde teab, et nad ei ilmu välja ja kutsub juba naljaga pooleks neid. Ta ju teab, et nad lapsega appi nagunii ei tule.

Muidugi suudan! Ma lihtsalt tõin välja omapoolsed variandid. Loomulikult on ka KÕIK teised siintoodud variandid võimalikud. Pole kuskil väitnud, et minu arvamus on absoluutne tõde. See on lihtsalt tähelepanu juhtimine veel paarile võimalikule variandile. Ka pole ma kuskil kirjutanud, et minu mõtted on kõige õigemad ja just nii on. Miks sa ründad mind, kes ma lihtsalt lisan loetellu veel paar võimalikku põhjust teiste võimalike seas? Paha tuju?

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina teangi, kuhu pöörduda. Aga TA isegi ei kahtlusta seda varianti, ma lihtsalt soovitasin tal müelda ka selle peale.

Muide…ma tean väga hästi, millest räägin. Lehti loen, naiste varjupaigas olen käinud. Funktsioneerivatest alkohoolikutest, aga tööl käivatest vanavanematega ole elanud – mitte keegi peale eelkooliealiste minu ja mu vendade ei teadnud, et nad on igal õhtul maani täis, ka mitte meie vanemad ega ammugi tööandjad või muud sugulased. Narkootikume tarvitavatest inimestest, kes on lausa edukad, aga käivad alati pikkade varrukatega riietes või kaovad aegajalt paariks päevaks, saab ka piisavalt lugeda – ja nende seas on palju lapsevanemaid. Üks mu ülemusi oli exstacy (vaabandust, kui kirjapildis eksin) tarvitaja, me ei saanud 7 aastat midagi aru. Kui oli aasta puhas olnud, siis nö hingepuhastuse raames rääkis ükskord ära, kui üks kolleeg mingi laksu all tööle saabus.

Sina jälle ei suuda kaaluda varianti, et õde on inimlikult pahane oma õe ja ema peale, sest tema sugulased ei vaevu aitama teda lapsega ja ostavad hoopis turvatooli, ja kui külla kutsub, ei ilmu 15 korda välja. Loomulikult õde teab, et nad ei ilmu välja ja kutsub juba naljaga pooleks neid. Ta ju teab, et nad lapsega appi nagunii ei tule.

Lapsele appi tulemiseks peaks ema puhkuse võtma, lugesid? Tütar käib samuti tööl. Kes aitab tänapäeval siis neid, kes teises riigis elavad ja kelle vanemad siin Eestis? Ometi tulevad nad vanematele külla ja teevad aastas korra lennupiletigi välja.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naiivne.

Nagu sa ei oleks lugenud neid praktiliselt igakuiseid artikleid, kuidas mõni naine on häbenedes aasta(kümne)id varjanud, et peksa saab. Nagu sa ei oleks lugenud lugusid, kuidas naised pärast pikki aastaid alles saavad vägivaldse mehe eest turvakodusse mindud.

Ja nagu sa ei teaks, kui palju on narkootikumide kuritarvitajaid isegi väga positsioonikate inimeste seas. Või nagu sa ei teaks, et on palju peresid, kus mees ja naine käivad tööl, aga pea igal õhtul panevad tina, nii et maa must. Lihtsalt neil on reegel, et purjuspäi ust ei ava ja poodi ei lähe, sest saladus vajab varjamist. Raske pohmakaga kas haigusleht või hunnik rahusteid ja vitamiine vms sisse, tic-tac põske ja tööle minek.

Detektiivi sinust ei saaks. Sa ju ise näed, et on muu põhjus, miks õde ei taha suhelda. Kui seda põhjust poleks, oleksid nad ammu kohale läinud. Nad ju ei lähe ja on neile teada, miks. Kui nad muretseksid õe käekäigu üle, nad oleks kohale läinud. Nad ei lähe, sest pole põhjust muretseda.

Voi siis on p…i. Tahaks lihtsalt naha, kuidas teised elavad, muud midagi.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina teangi, kuhu pöörduda. Aga TA isegi ei kahtlusta seda varianti, ma lihtsalt soovitasin tal müelda ka selle peale.

Muide…ma tean väga hästi, millest räägin. Lehti loen, naiste varjupaigas olen käinud. Funktsioneerivatest alkohoolikutest, aga tööl käivatest vanavanematega ole elanud – mitte keegi peale eelkooliealiste minu ja mu vendade ei teadnud, et nad on igal õhtul maani täis, ka mitte meie vanemad ega ammugi tööandjad või muud sugulased. Narkootikume tarvitavatest inimestest, kes on lausa edukad, aga käivad alati pikkade varrukatega riietes või kaovad aegajalt paariks päevaks, saab ka piisavalt lugeda – ja nende seas on palju lapsevanemaid. Üks mu ülemusi oli exstacy (vaabandust, kui kirjapildis eksin) tarvitaja, me ei saanud 7 aastat midagi aru. Kui oli aasta puhas olnud, siis nö hingepuhastuse raames rääkis ükskord ära, kui üks kolleeg mingi laksu all tööle saabus.

Sina jälle ei suuda kaaluda varianti, et õde on inimlikult pahane oma õe ja ema peale, sest tema sugulased ei vaevu aitama teda lapsega ja ostavad hoopis turvatooli, ja kui külla kutsub, ei ilmu 15 korda välja. Loomulikult õde teab, et nad ei ilmu välja ja kutsub juba naljaga pooleks neid. Ta ju teab, et nad lapsega appi nagunii ei tule.

See kindlasti ei vasta tõele, nagu me ei läheks appi lapsega toimetama, ta teab, et oleksime alati valmis tulema ja on mõned korrad lapse toonud nädalavahetuseks hoida, kui näiteks mehega spa-nädalavahetus on olnud. Kui olen küsinud, kas kuidagi aidata saaksin, siis turvatool oligi see asi, mis õel endal kõige rohkem hinge peal oli. Külla minekuga või õigemini sinna jõudmisega on küll nii, et kui antakse teada, et ärge tegelikult ikka tulge ja mõtlesin hoopis järgmist pühapäeva, siis tõesti ei hakka sõitma, sest väga nõme oleks vägisi ennast kohale suruda, kui on öeldud, et tõepoolest ei sobi. Mul on endal sattunud ka külalisi ikka meeletult halval ajal ootamatult ukse taha, kui kuskile minek on või kui remont on pooleli olnud, seega ma ise mingeid spontaanseid ukse taha ilmumisi ei harrasta. Õde ega tema mees kumbki kindlasti ei ole joodikud ega narkomaanid. Tülis olime viimati teismelistena ja suhtleme iga päev, messengeris, helistame vaheldumisi. Külas käivad ise tihti, samamoodi saab kokku lepitud, millisel päeval kõik vabad on, siis annavad kokkulepitud päeval teada, et varsti hakkavad liikuma ja vastan, et ootame rõõmuga. Ainult, et kui teistpidi on, et meie teada anname, et liikuma hakkame, siis järsku see kuupäev ikka ei sobi, vabandust et nii viimasel minutil. Muidugi tekkis lõpuks see mõte, et olen neid kuidagi solvanud või pahandanud millegagi ja küsisin õe käest ka, et täitsa ausalt, milles asi võiks olla, aga õde kinnitas, et ma mõtlen lihtsalt üle ja mingit probleemi ei ole, päris-täiesti ausalt ja kui oleks, siis ta ju oleks ammu öelnud ja ei kutsuks ka kuskile. Aasta on tõesti pikk aeg ja kui ma ei oleks õde terve aasta näinud, siis loomulikult oleksin mures, aga näeme üksteist korra-kaks kuus ja suhtleme nii palju, et kindlasti ei arva, et ta kodus kuidagi ohus oleks. Maja on päriselt olemas ja pilte sellest olen ka näinud, täiesti mõeldamatu, et nad valetaksid, et majas elavad. Külla kutsutud ühised sõbrannad ei ole ka samamoodi sinna jõudnud, kutsutakse, aga siis öeldakse, et arusaamatus kokkulepitud ajaga. Üks sõbranna jõudis ukse taha ka, sest ei andnud teada, et sinnapoole liigub, aga kedagi ei olnud kodus. Kogemata läks meelest ära, et plaanid muutusid. Aga ei ole ka nendega tülli mindud, sest sõbrannade juures külas käib hea meelega, nagu ka minu juures ja ema juures. Milles siis asi on, ei kujuta ette. Võib-olla ei ole remont veel täiesti valmis ja külalised jääksid jalgu, aga viisakusest öelda seda ei taha, samas siis ei peaks ju ka kutsuma. Kuna kutsuja on alati õde ise, mitte õde koos oma mehega, siis võib ka nii olla, et õemees ei soovi külalisi ja kui kuuleb, et keegi on tulemas ja temal päev hoopis muudeks asjadeks planeeritud, siis ütleb õele, et ei sobi.  Varasem üürikorter oli õe oma ja siis ei saanud ehk ettekirjutusi teha, kes keda kutsuda võib, aga mulle tundub see mees muidu igati normaalne ja ei ole ka temaga tülli läinud. Võib-olla on neil korteris elades kleptomaan käinud ja ei tea, keda süüdistada ja kõige ohutum kõiki külalisi vältida. Igasuguseid (vahest pööraseid) teooriaid on pähe tulnud, miks kutsutakse, aga iga kord ära öeldakse, aga ainuke, kes vastata oskab, on õde ja tema ütleb, et probleemi ei ole, on palju kokkusattumusi.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui õde oleks solvunud millegi peale, ei saadetaks meest turvatooli järgi. Lihtsalt puudub jaks, et võõrustada ja koristada imiku kõrvalt.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No seda õpetati minule juba algkoolis inglise keele tunnis. Et kui keegi ütleb, et peaksid külla tulema, siis on suusoojaks, aga kui räägib konkreetsetest kuupäevadest, et näiteks järgmine nädal kolmapäeval, siis on tõsine kutse. Sina küsi, et jaa, võiks, millal sulle sobib? Kui hakkab mingi üldine keerutamine, et mõtleme, võtame ühendust, vaatame, kuidas mul tööl järgmine kuu on, siis ilmselt ei mõtle tõsiselt. Aga kui sealt edasi mingi konkreetne jutt läheb, siis ilmselt on tõsine jutt.

Mina aga ei saa aru, milleks on üldse vaja sellist asja suusoojaks öelda? Ja siis teine peab hakkama mingeid mänge mängima aru saamaks, kas mõeldakse tõsiselt või mitte. Ja kui selgubki, et teine ei mõtle seda tõsiselt, siis on minul küll isiklikult olnud suur hämmaing, et aga… milleks see eelnev?

Eriti puudutas see mind ühe sugulase puhul, kellega olime lapsepõlves väga head sõbrad. Nüüd kohtume aegaajalt kuskil pika laua taga. No ja nii kui see naisterahvas pokaali veini ära joob, on ta praktiliselt mul kaelas, et me peame ikka kokku saama, tule mulle külla jne. On jäänud kokkulepe, et helistame järgnevate päevade jooksul, et täpsemalt kokku leppida. See kokkuleppimine on ca 3 korda lõppenud mingi hämamisega, mis on pannudki mind mõistma, et see kõik on olnud mingi mõttetu mäng. Ja ma tunnen end täiesti petetuna!  Kokkuvõttes ei soovi ma selle inimesega nüüd enam üldse tegemist teha. Või noh, olen mõelnud järgmine kord öelda talle, et lõpetagu ära see mäng.

 

+4
-2
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 76 )


Esileht Pereelu ja suhted Küllakutse