Olen kindel, et probleem on sinu peas-kui ma serveeriks sulle lahtise leti marinaadi-liha enda tehtu pähe, ei teeks sa iial vahet. Muidu sa teaksid, et poelihad ei vedele vees. Asi on peenutsemises. Ilmselt sama inimene, kelle jaoks 300g liha söömine on arutu õgimine.
Tihtipeale rumal inimene ongi oma veendumustes kindel. Olen kogenud.
Kust ma tean, et poelihad on vee sees?
No vaatan neid ämbreid (nii poes kui ka neid, mida keegi on siiski otsustanud mullegi koju tuua, “kplakostiks”), loen koostist ja tean omast käest, et kui kuivmarinaadi teha, ei tule iial selline kogus vedelikku. Lihas, sibulas, paprikas (+ õli, hapuaine jne) on piisavalt vett, et seda enam mitte juurde lisada. Selleks, et liha marineeruks märjad keskkonnas, tuleb seda üpris kaua mudida, mida suurtööstused arusaadavatel põhjustel ei tee. Kallatakse valmismarinaad lihatükkidele otsa ja nii see seisabki. Nii ei marineeru liha korralikult läbi (soovitan sul proovida mõni järjekordne “läsitsi lõigatud” ent väga ebaühtlase suurusega tükk pooleks ja veenduda, et see on seest täiesti roosa).
Lihast + eelpool nimetatud osistest eraldub piisavalt nestet, et kogu kupatus vajutise all ja jahedas päevi marineerudes (mina hoian vähemalt 48h) kattuks vedelikuga ja see kõik imbuks tagasi lihasse, kuid siis juba maitsestatud kujul.
Loomulikult tuleb liha ka seismise ajal aeg-ajalt läbi masseerida. Samuti tuleb see tund-poolteist enne küpsetamist toasooja võtta, mitte kohe külmast grillile visata. Sellisel juhul toimub tagurpidi protsess ja lihast voolab kõik hea-parem välja.
Oluline on ka liha ja söe omavaheline kõrgus, süte kuumus, välistemperatuur, tuul jm.
Ma räägin siinkohal šašlõkist.
Kas pean tõesti sulle grillimise A-d ja B-d tutvustama? Saan aru, et sina heidad kohe poesttoodud ämbritäie grillile ja “naudid uusi põnevaud maitseid”. Jah, saab ka nii, aga minule nii ei maitse. Ja jäta nüüd kord meelde, et see kõik eelnev käib minu kohta. Mida teised söövad või mulle paluvad, mida ostavad või grillivad, ei huvita mind.
Väide, et ma ei tee poelihal või enda omal vahet, on narrus. See ongi see rumala inimese iseteadlik veendumus.
Kuna sa küsimustele vastata ei osanud/ei julgenud, siis on meid mõtet edasi vestelda? Sinu jaoks olen ma ju loll, kes poeliha ei söö, ärritud selle peale ja muutud ründavaks. Miks?-küsimust ma ei esita enam, sest sa ei oska nagunii vastata, argumenteerimisest rääkimata.