Samuti ei ole meil senini veel mingit näljast hundikarja kodus käinud, kes eo kannataks grillimist ära oodata. Ja nagunii peab ootama, sest see tegevus võtabki aega. Senikaua lobisetakse, aidatakse kaasatoodud kraam lauale panna, kes soovib, alustab salati vm laualoleva söömisega, kes tahab, jalutab ja vaatab aega, joob kokteili või istub niisama. Intelligentsete inimeste asi. Aga proovin mõista, et on teistsuguseid seltskondi, kus tullaksegi kokku näljasena ja prioriteet sel üritusel on kiiresti süüa saada. Ma muide olen sattunud taolisele koosviibimisele ja see oli tõesti väga veider kogemus. Oli vist kursakokkutulek ca 6-7 aastat tagadi ehk ajal, kui nälg ja vaesus veel nii domineerivad polnud. Oligi täpselt nii, et kokkutulnud sisuliselt jooksid grillvanni poole võidu, grillijaid oli paar-kolm, lihad-kanad-vorstid kallati kõik ühte patta ja see kadus juba sisuluselt enne kui lauani jõudis. Väga-väga imelik koosviibimine oli.
Täitsa imelik asi siis, et ühelt ja samalt kursuselt nii totaalselt erineva intelligentsusastmega inimesed on saanud. Ometi ju ühised õpingud samadel aastatel samade kaaslaste seas, ained samad jne. Aga vot, ühed tormavad nagu marutõbised loomad grillvanni pikali ja sõtkuvad üksteist poolsurnuks, teised aga nii pheenelt jalutavad aias, nuusutavad lillekesi ja jälgivad silmanurgast pardifilee küpsemist.
