Esileht Pereelu ja suhted Kumab läbi, et pidevalt soovitatakse lahutada

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 54 )

Teema: Kumab läbi, et pidevalt soovitatakse lahutada

Postitas:
Kägu

Mulle tundub juba aastaid, et ühiskonnas on hakanud levima soovitus, et probleemide korral peaks lahutama. Ma ei pea silmas abielusid, kus esineb vägivald, alkoholism, narkomaania jne. Pean silmas tavalisi abielusid, kus vahest tekibki tüli. Seda võetakse kui austuse ja armastuse kadumist ja terapeudid ning psühholoogid räägivad osaliselt samuti, kuidas lapsed selle kõige pärast kannatavad ning neile oleks kärgpere parem. Seda kärgpere positiivsust olen ka kuulnud, kuidas see annab lastele pigem kogemusi juurde kui vanemad, kes vahepeal tülitsevad või vaidlevad. Automaatselt on nad inimesed, kes enam kokku ei sobi, peavad lahutama, uue kaaslasega kokku elama ja kärgpere moodustama. Võetakse nagu must-valgelt, kooselavad ja vahest tülitsevad vanemad rikuvad laste elud ja lapsed peavad seda pealt nägema ning tulevikus on nad väidetavalt pahased, et vanemad ei lahutanud, lisaks teavad kõik et armastus on läbi ja hoolivust pole ja õnnetud. Võibolla need inimesed ikkagi ei ole nii õnnetud ja lastel samuti õnnelik lapsepõlv koos ema ja isaga kasvades. Võimalik, et parem kui kärgperes, kus nad õnnetumad, sest uusi naisi ka igasuguseid nagu siitki lugeda võib. Võimalik, et vanemate lahutus just mõjub lastele laastavalt. Lihtsalt üllatavalt paljud seda lahkuminekut propageerivad ja justkui tahavadki, et perekond laguneks. Lahutuste arv Eestis on vägagi suur kahjuks. Võibolla lagunevad ka perekonnad, kus ei olegi suuri probleeme, aga suunatakse lahutama.

+10
-13
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ahah.
Lahuta!

0
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest võtad sina seda must-valgelt. Mitte keegi ei soovita inimestel, kes vahest tülitsevad või vaidlevad, lahku minna. Pigem olen just lugenud artikleid, kus kirjutatakse, et erimeelsused on täiesti normaalne osa suhtest ja isegi õpetatakse, kuidas konstruktiivselt tülitseda. Lahku soovitatakse minna siis, kui tülitseta ei osata, kui erimeelsusi lahendada ei osata ja kumbki pool pole ka huvitatud, et tüli lahendada, kui tülitsetakse juba tülitsemise enda pärast ja kui tülisituatsioon esineb peres rohkem aega, kui normaalse läbisaamise aega.

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kumab läbi, et pidevalt soovitatakse lahutada

Pigem on sul endal peas hakanud midagi kumama.
Ehk tahad sellest rääkida?

Aga et keegi kuskil esimese lahendusena soovitaks lahutada, seda pole olemas. (kui tead, too linke või näiteid, perekooli “lahuta” karjuja ei lähe arvesse…)

Pigem on tekkinud lausa terve ARMEE mingeid suhtenõustajaid ja pereterapeute, kes kõik üritavad katkiseid suhteid lappida aidata ja kuuldavasti väga palju inimesed ja pered neid ka kasutavad.

Ja eks mõned vast saavad isegi abi.

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ilmselt, siis tajun jah ise kuidagi ühepoolselt seda, mis ühiskonnas toimub. Võibolla tõesti on olukord vastupidine, et soovitatakse mitte lahutada. Mõned lingid, mis hetkel meenusid:
https://vikerraadio.err.ee/1075664/peresaade-tanapaeva-uued-peremudelid
https://menu.err.ee/879829/suhtenoustaja-tiina-tiitus-kui-suhe-tahendab-too-tegemist-siis-ei-aitah
https://m.alkeemia.delfi.ee/article.php?id=85082721

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ainus asi, mis kuskilt praegu kumab, on see, et abielu ei peeta enam mingiks “peresiseseks asjaks” millest väljaspool koduseinu rääkida ei tohi.

Enam ei kannatata, hambad ristis, kui suhe on halb, näiteks mees/naine petab, seks ei sobi omavahel üldse, partneril on imelikud voodisoovid jne.

Tõesti, jätaks välja selle ilmse lahutuse põhjuse, et teine on sõltlane või vägivaldne. Suhe saab ka siis lahutamiseni halb olla kui teine ei peksa või mingit verbaalset terrorit ei harrasta.

Vanasti inimesed lihtsalt ei teadnudki seda, et saab ka teisiti, oldi lihtsalt abielus edasi. Oli neidki, kes olid paberi järgi abielus aga kumbki elas nagunii oma elu. Kindlasti oli ja on ka praegu imelisi toredaid, armastusest tulvil abielusid, aga ega see ei ole siiski iga abielu puhul või isegi läbi ajaloo nii. Abielu on ikka rohkem kaalutletud tehing, mitte see muinasjutt, mida sa, teemaalgataja, oma peas ette kujutad. Mu meelest praegu on armastuse abielusid rohkem kui näiteks 150 aastat tagasi. Ja ka muinasjutuabielusid on rohkem, sest inimesed enne lahutamist tõesti pingutavad selle nimel, et asja parandada. Vanasti oldi lappimise asemel lihtsalt sitas abielus edasi.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Abielu on ikka rohkem kaalutletud tehing, mitte see muinasjutt, mida sa, teemaalgataja, oma peas ette kujutad. Mu meelest praegu on armastuse abielusid rohkem kui näiteks 150 aastat tagasi.

Justnimelt.

Seoses sellega mulle tuli meelde tõsiasi, mida ilmselt paljud siiani ei tea – kust on pärit see vajadus ja omakorda traditsioon, et abiellumisel peab pruudil olema loor?
Vanasti oli see loor alati ees, tänapäeval ripub lihtsalt kuskil kuklas.

Kas käod teavad seda, miks see loor abielutraditsioonidesse tekkis?

+1
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Enamasti on nii, et kes siin oma muret kurtma tuleb, see juba on jõudnud sellisesse staadiumisse, kus peale lahutuse muud varianti järel pole. Muidugi on ka neid, kes ennatlikult soovitavad lahku minna, aga siis peabki endal ka kaine mõistus olema.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võibolla lagunevad ka perekonnad, kus ei olegi suuri probleeme, aga suunatakse lahutama.

Need on ju puha nõrgamõistuslikud, keda niimoodi suunata saab. Suhe on ikka tõsine asi, väga väikese mõtlemisvõimega inimene ei suudagi sellega toime tulla. Enamik suhteid laguneb, sest vähemalt üks pool ei ole huvitatud selle hoidmisest. Ja seda huvi vägisi tekitada on ikka väga raske. Ja selleks, et sellist suhel hoida, peab teine pool ikka väga palju pingutama ja nendest pingutustest ei ole siis enamasti ka pikalt kasu või saab mingi zombisuhte ehk siis väliselt nagu oleks suhe, aga seest on tühjus ja külmus ikka.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Normaalne ju. Inimesed on saanud teadlikumaks ja väärtustavad iseennast rohkem, mistõttu pole nõus sitta või mitte midagi andvat kooselu elama. Kui üksinda või kellegi teisega on parem kui abikaasaga, siis tulebki lahutada. Öelge üks tõsiselt võetav põhjus, miks alaline kooselu kellegagi on parem kui üksinda.

+7
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Öelge üks tõsiselt võetav põhjus, miks alaline kooselu kellegagi on parem kui üksinda.

Kui saad viga, helistab kiirabisse. Hoiab last, kui on vaja ära käia, aitab lastega tegeleda. Aitab last korrale kutsuda. Majanduslikult on odavam. Kui üks jääb ajutiselt tööta või pole ajutiselt töövõimeline haigestumise tõttu, pole olukord nii kriitiline. Aitab majapidamises. On seltsiks (mõnele väga oluline). Kõik need põhjendused kehtivad, kui suhtes on kaks normaalset ja vastutustundlikku inimest, võib ka olla, et üks partneritest hoopis tekitab probleeme, selle asemel et mingeid boonuseid tuua või et ta toob ka mingeid boonuseid, aga tema tekitatud miinused on suuremad kui need boonused.

+4
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ainus asi, mis kuskilt praegu kumab, on see, et abielu ei peeta enam mingiks “peresiseseks asjaks” millest väljaspool koduseinu rääkida ei tohi.

Enam ei kannatata, hambad ristis, kui suhe on halb, näiteks mees/naine petab, seks ei sobi omavahel üldse, partneril on imelikud voodisoovid jne.

Tõesti, jätaks välja selle ilmse lahutuse põhjuse, et teine on sõltlane või vägivaldne. Suhe saab ka siis lahutamiseni halb olla kui teine ei peksa või mingit verbaalset terrorit ei harrasta.

Vanasti inimesed lihtsalt ei teadnudki seda, et saab ka teisiti, oldi lihtsalt abielus edasi. Oli neidki, kes olid paberi järgi abielus aga kumbki elas nagunii oma elu. Kindlasti oli ja on ka praegu imelisi toredaid, armastusest tulvil abielusid, aga ega see ei ole siiski iga abielu puhul või isegi läbi ajaloo nii. Abielu on ikka rohkem kaalutletud tehing, mitte see muinasjutt, mida sa, teemaalgataja, oma peas ette kujutad. Mu meelest praegu on armastuse abielusid rohkem kui näiteks 150 aastat tagasi. Ja ka muinasjutuabielusid on rohkem, sest inimesed enne lahutamist tõesti pingutavad selle nimel, et asja parandada. Vanasti oldi lappimise asemel lihtsalt sitas abielus edasi.

Inimsed ei muutu. Ei tasu abielluda, kui teine imelik on. Kui alguses sobis, aga enam mitte, tasub endasse vaadata.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Normaalne ju. Inimesed on saanud teadlikumaks ja väärtustavad iseennast rohkem, mistõttu pole nõus sitta või mitte midagi andvat kooselu elama. Kui üksinda või kellegi teisega on parem kui abikaasaga, siis tulebki lahutada. Öelge üks tõsiselt võetav põhjus, miks alaline kooselu kellegagi on parem kui üksinda.

Lapsed vajavad mõlemat vanemat.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See on tarbimisühiskonna probleem. Pigem võtta uus, kui lahendada vana.

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina imestan (olen imestajakägu), kuhu on kadunud kärgperendus-ajab-mind-oksele-kägu? Ootan ja ootan, aga ei miskit.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

nimsed ei muutu. Ei tasu abielluda, kui teine imelik on. Kui alguses sobis, aga enam mitte, tasub endasse vaadata.

Inimesed muutuvad ikka küll, kui ümbritsevad olud muutuvad. Kes enne oli vaene, aga saab rikkaks, või vastupidi, siis selline inimene võib kardinaalselt muutuda. Sünnivad lapsed, siis on jälle uued olud, mida ei saa 100% ette ennustada, kui ollakse abielludes lastetud. Tabab kedagi mõni ränk haigus või on tööelus/isiklikus elus traumaatilisi sündmusi (avarii, lähedaste surm, tulekahju vms) siis jällegi avaldub inimeses hoopis uus pale, mida varem ei olnud üldse esil. Näiteks peatrauma võib inimese täiesti teiseks inimeseks muuta. On ka neid mehi, kellel katus hakkab sõitma siis kui naine rasedaks jääb.

Aga ega abielluda ei tasu tõesti lihtsalt romantiliste tunnete ajel. Abielul on mõtet siis kui juba mängus lapsed, ühine pangalaen jms teemad.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Öelge üks tõsiselt võetav põhjus, miks alaline kooselu kellegagi on parem kui üksinda.

Kui saad viga, helistab kiirabisse. Hoiab last, kui on vaja ära käia, aitab lastega tegeleda. Aitab last korrale kutsuda. Majanduslikult on odavam. Kui üks jääb ajutiselt tööta või pole ajutiselt töövõimeline haigestumise tõttu, pole olukord nii kriitiline. Aitab majapidamises. On seltsiks (mõnele väga oluline). Kõik need põhjendused kehtivad, kui suhtes on kaks normaalset ja vastutustundlikku inimest, võib ka olla, et üks partneritest hoopis tekitab probleeme, selle asemel et mingeid boonuseid tuua või et ta toob ka mingeid boonuseid, aga tema tekitatud miinused on suuremad kui need boonused.

Sa oled 24/365 abikaasaga ninapidi koos, et tema on ainuke, kes kiirabisse helistab, kui sa viga saad? Uskumatult rumal mõtteviis võtta abikaasa selleks, et oleks keegi, kes pidevalt aitaks. Siit kumab selgelt läbi teadmine, et abikaasat peavad ülioluliseks need saamatud, kes muud moodi elus ei oska hakkama saada.
Mina abielluain siiski armastusest, mitte tervisekindlustuse garantii või koduabilise saamise eesmärgil. Mõtlev inimene suudab need teenused endale ka ilma abikaasata tagada.

+8
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

..

Lapsed vajavad mõlemat vanemat.[/quote]

Et kuidas täpsemalt lapsed vanemast ilma jäävad, kui vanemad lahutavad? Ma tean üsna mitut näidet, kus isa hakkas pärast lahutust oma lastele oluliselt rohkem aega pühendama, kui lastega koos elades.

+9
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

..

Lapsed vajavad mõlemat vanemat.

Et kuidas täpsemalt lapsed vanemast ilma jäävad, kui vanemad lahutavad? Ma tean üsna mitut näidet, kus isa hakkas pärast lahutust oma lastele oluliselt rohkem aega pühendama, kui lastega koos elades.[/quote]

Neid vastupidiseid näiteid on ka kahjuks terve hulk, eriti kui isa uue pere loob.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

nimsed ei muutu. Ei tasu abielluda, kui teine imelik on. Kui alguses sobis, aga enam mitte, tasub endasse vaadata.

Inimesed muutuvad ikka küll, kui ümbritsevad olud muutuvad. Kes enne oli vaene, aga saab rikkaks, või vastupidi, siis selline inimene võib kardinaalselt muutuda. Sünnivad lapsed, siis on jälle uued olud, mida ei saa 100% ette ennustada, kui ollakse abielludes lastetud. Tabab kedagi mõni ränk haigus või on tööelus/isiklikus elus traumaatilisi sündmusi (avarii, lähedaste surm, tulekahju vms) siis jällegi avaldub inimeses hoopis uus pale, mida varem ei olnud üldse esil. Näiteks peatrauma võib inimese täiesti teiseks inimeseks muuta. On ka neid mehi, kellel katus hakkab sõitma siis kui naine rasedaks jääb.

Aga ega abielluda ei tasu tõesti lihtsalt romantiliste tunnete ajel. Abielul on mõtet siis kui juba mängus lapsed, ühine pangalaen jms teemad.

Peatrauma muidugi, ja rasedus muudab naist ka. See on ette teada ja üleelatav. Aga pikas perspektiivis inimesed ei muut, ka mitte rahaliste võ imuude olude muutudes. Kui mees ei hoolitse naise ja kodu eest enen lapsi, kui tööd on veel vähe, ei hakak ta seda tegema ka siis, kui toimetusi on palju rohkem.
Abielu mõte ei ole ainult heade aegade koosveetmine (nagu nüüdseks paraku kujunenud on), vaid ka ühine raskustega toimetulek.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

..

Lapsed vajavad mõlemat vanemat.

Et kuidas täpsemalt lapsed vanemast ilma jäävad, kui vanemad lahutavad? Ma tean üsna mitut näidet, kus isa hakkas pärast lahutust oma lastele oluliselt rohkem aega pühendama, kui lastega koos elades.[/quote]

Paraku muuutuvat paljude meeste jaoks lapsed ka endisteks. Mehed kipuvad tegelema selle naise lastega, kellega nad parasjagu voodit jagavad. Ei käi loomulikult kõigi meeste kohta.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ainus asi, mis kuskilt praegu kumab, on see, et abielu ei peeta enam mingiks “peresiseseks asjaks” millest väljaspool koduseinu rääkida ei tohi.

Enam ei kannatata, hambad ristis, kui suhe on halb, näiteks mees/naine petab, seks ei sobi omavahel üldse, partneril on imelikud voodisoovid jne.

Tõesti, jätaks välja selle ilmse lahutuse põhjuse, et teine on sõltlane või vägivaldne. Suhe saab ka siis lahutamiseni halb olla kui teine ei peksa või mingit verbaalset terrorit ei harrasta.

Vanasti inimesed lihtsalt ei teadnudki seda, et saab ka teisiti, oldi lihtsalt abielus edasi. Oli neidki, kes olid paberi järgi abielus aga kumbki elas nagunii oma elu. Kindlasti oli ja on ka praegu imelisi toredaid, armastusest tulvil abielusid, aga ega see ei ole siiski iga abielu puhul või isegi läbi ajaloo nii. Abielu on ikka rohkem kaalutletud tehing, mitte see muinasjutt, mida sa, teemaalgataja, oma peas ette kujutad. Mu meelest praegu on armastuse abielusid rohkem kui näiteks 150 aastat tagasi. Ja ka muinasjutuabielusid on rohkem, sest inimesed enne lahutamist tõesti pingutavad selle nimel, et asja parandada. Vanasti oldi lappimise asemel lihtsalt sitas abielus edasi.

Ma pole kirjutanud, et pean abielu muinasjutuks, vastupidi, kirjutasingi, et kui mõnikord tekivad partneritel vaidlused või erimeelsused, siis see ei peaks olema põhjus kohe lahutamiseks, eriti kui lapsed ka on. Aga seda kiputakse kohe hindama mõnede psühholoogide või teiste psühholoogiliste arvamusliidrite poolt kui armastuse kadumine või hoolivuse kadumine suhtest ja parem oleks lahutada. Siin on samuti kirjeldatud, kuidas suhe võib halb olla ka ilma petmise või vägivallata. Ma ei tea, kas ikka saab väga halb suhe olla. Nendes nn. “hambad risti” suhetes võib ju vabalt ka teineteise mõistmine olemas olla, lihtsalt mõnes asjas erimeelsused. Ega ideaalseid sobivusi pole kusagil, lähen otsin uue ja sellega on ideaalne suhe. Tekivad ka seal probleemid ja tülid, aga siis on juba lahutatud, lapsed lahutusega haavatud ja kärgpere probleemidesse kistud. Ma leian, et kergekäeliselt lahkuminek pole iga kord õigustatud. Seda enam kui lapsed ka on. Ei saa ju ainult iseenda vajadustele keskenduda ja partnereid vahetada kui lapsed olemas. Reeglina on lastel oma vanematega stabiilsem ja rahulikum koos elada kui kärgperedes. Rõhutan, et ilma vägivaldsete või sõltlastest vanemateta, sellistel puhkudel on abielu välistatud ja lahkuminek kohustuslik.
Lihtsalt mõtlen, et igas normaalses suhtes on nii head küljed kui halvad küljed ja nende pisut halvemate pooltega võiks ka leppida kui on otsustatud selle inimesega perekond luua. Justnimelt laste pärast.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ainus asi, mis kuskilt praegu kumab, on see, et abielu ei peeta enam mingiks “peresiseseks asjaks” millest väljaspool koduseinu rääkida ei tohi.

Enam ei kannatata, hambad ristis, kui suhe on halb, näiteks mees/naine petab, seks ei sobi omavahel üldse, partneril on imelikud voodisoovid jne.

Tõesti, jätaks välja selle ilmse lahutuse põhjuse, et teine on sõltlane või vägivaldne. Suhe saab ka siis lahutamiseni halb olla kui teine ei peksa või mingit verbaalset terrorit ei harrasta.

Vanasti inimesed lihtsalt ei teadnudki seda, et saab ka teisiti, oldi lihtsalt abielus edasi. Oli neidki, kes olid paberi järgi abielus aga kumbki elas nagunii oma elu. Kindlasti oli ja on ka praegu imelisi toredaid, armastusest tulvil abielusid, aga ega see ei ole siiski iga abielu puhul või isegi läbi ajaloo nii. Abielu on ikka rohkem kaalutletud tehing, mitte see muinasjutt, mida sa, teemaalgataja, oma peas ette kujutad. Mu meelest praegu on armastuse abielusid rohkem kui näiteks 150 aastat tagasi. Ja ka muinasjutuabielusid on rohkem, sest inimesed enne lahutamist tõesti pingutavad selle nimel, et asja parandada. Vanasti oldi lappimise asemel lihtsalt sitas abielus edasi.

Ma pole kirjutanud, et pean abielu muinasjutuks, vastupidi, kirjutasingi, et kui mõnikord tekivad partneritel vaidlused või erimeelsused, siis see ei peaks olema põhjus kohe lahutamiseks, eriti kui lapsed ka on. Aga seda kiputakse kohe hindama mõnede psühholoogide või teiste psühholoogiliste arvamusliidrite poolt kui armastuse kadumine või hoolivuse kadumine suhtest ja parem oleks lahutada. Siin on samuti kirjeldatud, kuidas suhe võib halb olla ka ilma petmise või vägivallata. Ma ei tea, kas ikka saab väga halb suhe olla. Nendes nn. “hambad risti” suhetes võib ju vabalt ka teineteise mõistmine olemas olla, lihtsalt mõnes asjas erimeelsused. Ega ideaalseid sobivusi pole kusagil, lähen otsin uue ja sellega on ideaalne suhe. Tekivad ka seal probleemid ja tülid, aga siis on juba lahutatud, lapsed lahutusega haavatud ja kärgpere probleemidesse kistud. Ma leian, et kergekäeliselt lahkuminek pole iga kord õigustatud. Seda enam kui lapsed ka on. Ei saa ju ainult iseenda vajadustele keskenduda ja partnereid vahetada kui lapsed olemas. Reeglina on lastel oma vanematega stabiilsem ja rahulikum koos elada kui kärgperedes. Rõhutan, et ilma vägivaldsete või sõltlastest vanemateta, sellistel puhkudel on abielu välistatud ja lahkuminek kohustuslik.

Lihtsalt mõtlen, et igas normaalses suhtes on nii head küljed kui halvad küljed ja nende pisut halvemate pooltega võiks ka leppida kui on otsustatud selle inimesega perekond luua. Justnimelt laste pärast.

Juba selle eest miinus.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laps armastab oma vanemaid alati. Lahutama peaks siis kui inimesed on suhtes tõeliselt õnnetud ning see mõjutab ka lapsi. Sageli vanemate koostöö puudumise tagajärjel tekivad lapsel käitumisprobleemid.
Koju on vaja austust ja turvalisust. Ka tülid võivad olla turvalised, õigemini peaksidki seda olema.
Kärgpere ei tähenda õnne, aga kui eelmises suhtes on pasr õnnetu, deoressioonis ning pole mahti ka lastega tegeleda, siis uus suhe ja kärgpere mudel võib tuua midagi uut. Samas iga uus suhe on lõpuks vana. Oluline on endaga tööd teha.

Terapeut

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

..

Lapsed vajavad mõlemat vanemat.

Et kuidas täpsemalt lapsed vanemast ilma jäävad, kui vanemad lahutavad? Ma tean üsna mitut näidet, kus isa hakkas pärast lahutust oma lastele oluliselt rohkem aega pühendama, kui lastega koos elades.

Paraku muuutuvat paljude meeste jaoks lapsed ka endisteks. Mehed kipuvad tegelema selle naise lastega, kellega nad parasjagu voodit jagavad. Ei käi loomulikult kõigi meeste kohta.[/quote]

Ja kooselu sellise mehega, kelle jaoks lapsed pärast lahutust endisteks muutuvad, on sinu arvates OK või? Sellistest hoolimatutest jopakolladest just tulebki lahutada.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

..

Lapsed vajavad mõlemat vanemat.

Et kuidas täpsemalt lapsed vanemast ilma jäävad, kui vanemad lahutavad? Ma tean üsna mitut näidet, kus isa hakkas pärast lahutust oma lastele oluliselt rohkem aega pühendama, kui lastega koos elades.

Neid vastupidiseid näiteid on ka kahjuks terve hulk, eriti kui isa uue pere loob.[/quote]

Ja sellise mehega peaks koos elama või? Nii see ikka ei ole, et mees on kooselus nii hea, nii hea ja pärast lahutust muutub erakordeks seaks. Sellest me siin ju räägimegi, et on normaalne, et mõttetutest meestest lahutatakse.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina imestan (olen imestajakägu), kuhu on kadunud kärgperendus-ajab-mind-oksele-kägu? Ootan ja ootan, aga ei miskit.

Ju ta saab aru, et igasse teemasse see hüüatus ei sobi. Näiteks siia. (Ma muidu kiidaks, olen nimelt kärgperendus-ajab-mind-oksele-käo-kiitja-kägu.)

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ega ideaalseid sobivusi pole kusagil, lähen otsin uue ja sellega on ideaalne suhe. Lihtsalt mõtlen, et igas normaalses suhtes on nii head küljed kui halvad küljed ja nende pisut halvemate pooltega võiks ka leppida kui on otsustatud selle inimesega perekond luua. Justnimelt laste pärast.

Halbade külgedega lepitakse varem, mitte pärast pereloomist, nagu siit välja loen. Vähemalt nii peaks olema. Ja absoluutselt peab kokku proovima jääda, kui on lapsed saadud.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Öelge üks tõsiselt võetav põhjus, miks alaline kooselu kellegagi on parem kui üksinda.

Kui saad viga, helistab kiirabisse. Hoiab last, kui on vaja ära käia, aitab lastega tegeleda. Aitab last korrale kutsuda. Majanduslikult on odavam. Kui üks jääb ajutiselt tööta või pole ajutiselt töövõimeline haigestumise tõttu, pole olukord nii kriitiline. Aitab majapidamises. On seltsiks (mõnele väga oluline). Kõik need põhjendused kehtivad, kui suhtes on kaks normaalset ja vastutustundlikku inimest, võib ka olla, et üks partneritest hoopis tekitab probleeme, selle asemel et mingeid boonuseid tuua või et ta toob ka mingeid boonuseid, aga tema tekitatud miinused on suuremad kui need boonused.

Sa oled 24/365 abikaasaga ninapidi koos, et tema on ainuke, kes kiirabisse helistab, kui sa viga saad? Uskumatult rumal mõtteviis võtta abikaasa selleks, et oleks keegi, kes pidevalt aitaks. Siit kumab selgelt läbi teadmine, et abikaasat peavad ülioluliseks need saamatud, kes muud moodi elus ei oska hakkama saada.

Mina abielluain siiski armastusest, mitte tervisekindlustuse garantii või koduabilise saamise eesmärgil. Mõtlev inimene suudab need teenused endale ka ilma abikaasata tagada.

Kas teise inimese aitamine ei olegi armastus? Mina olen jällegi kohanud suhtumist, et igaüks peab ise hakkama saama. Jah loomulikult, aga abielu mõtte ju ongi olla üksteisele toeks, sest niiviisi on palju turvalisem ja rõõmsam elada. Tegelikult võib elus tulla ette igasuguseid olukordi ja me sõltume teistest ikka väga palju. Noorena ja tervena me seda väga ei adu. Aga näiteks rase ja väikelapse ema vajab juba palju kõrvaliste inimeste toetust.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Öelge üks tõsiselt võetav põhjus, miks alaline kooselu kellegagi on parem kui üksinda.

Kui saad viga, helistab kiirabisse. Hoiab last, kui on vaja ära käia, aitab lastega tegeleda. Aitab last korrale kutsuda. Majanduslikult on odavam. Kui üks jääb ajutiselt tööta või pole ajutiselt töövõimeline haigestumise tõttu, pole olukord nii kriitiline. Aitab majapidamises. On seltsiks (mõnele väga oluline). Kõik need põhjendused kehtivad, kui suhtes on kaks normaalset ja vastutustundlikku inimest, võib ka olla, et üks partneritest hoopis tekitab probleeme, selle asemel et mingeid boonuseid tuua või et ta toob ka mingeid boonuseid, aga tema tekitatud miinused on suuremad kui need boonused.

Sa oled 24/365 abikaasaga ninapidi koos, et tema on ainuke, kes kiirabisse helistab, kui sa viga saad? Uskumatult rumal mõtteviis võtta abikaasa selleks, et oleks keegi, kes pidevalt aitaks. Siit kumab selgelt läbi teadmine, et abikaasat peavad ülioluliseks need saamatud, kes muud moodi elus ei oska hakkama saada.

Mina abielluain siiski armastusest, mitte tervisekindlustuse garantii või koduabilise saamise eesmärgil. Mõtlev inimene suudab need teenused endale ka ilma abikaasata tagada.

Kas teise inimese aitamine ei olegi armastus? Mina olen jällegi kohanud suhtumist, et igaüks peab ise hakkama saama. Jah loomulikult, aga abielu mõtte ju ongi olla üksteisele toeks, sest niiviisi on palju turvalisem ja rõõmsam elada. Tegelikult võib elus tulla ette igasuguseid olukordi ja me sõltume teistest ikka väga palju. Noorena ja tervena me seda väga ei adu. Aga näiteks rase ja väikelapse ema vajab juba palju kõrvaliste inimeste toetust.

Täpselt!
Mina saan muidu ise ka alati hakkama, aga teisepoolega on turvalisem. On alati kellele toetuda, nii minu, kui ka tal.
On kellega oma rõõme ja kurbust jagada.
Ja kindlasti ka lastekasvatamisel on mõlemat poolt tarvis.
Minu arust see kõik kokku ongi armastus.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 54 )


Esileht Pereelu ja suhted Kumab läbi, et pidevalt soovitatakse lahutada