Tõsi, see kaisus magamine ei ole meil teemaks. Ja ei saa ka kunagi olema. Mulle ei meeldiks, kui minu laps/lapsed magaksid oma isa juures olles tema ja tema uue kaaslasega samas voodis. See oleks rohkem kui kohatu. Ja ma olen väga kindel, et ka mehe laste emale ei meeldiks selline asi.
Ma küsin, aga mida sa teeksid, kui su eksmehe juures oleks selline olukord, kus lihtsalt ei ole ruumi lapse voodi jaoks. Kas sa siis saadaks ikkagi lapse mehe juurde, teades, et uus naine magab lapsega ühes voodis? Mina olen sellises olukorras olnud (õigemini olen), kus mul tõesti ei olnud ruumi voodit kuhugi panna. Mees tuli minu juurde elama. Ma olin ka tõeliselt häritud sellisest olukorrast ja palusin korduvalt, et ta peab ka suuremasse elamisse rahaliselt panustama. Tol hetkel ei olnud see aga võimalik, kuna ta maksis elatist ja lisaks oma eelmises perekonnas võetud laenu.
Tagant järgi mõtlen, et oleks pidanud mehele ütlema, et minu juurde sa elama ei tule. Meie kohtumise ajal elas mees ema juures,aga seal ta ka olla ei tahtnud eriti. Loll ja armunud olin. Kokkuvõtteks hakkas see olukord mulle tervisele, ma ei saanud öösiti ennast välja magada, ei olnud kohta, kus saan ilma lapse pilkudeta riideid vahetada. Ma muutusin nii närvilseks ja ütlesin mehele, et ta peab midagi välja mõtlema, rääkigu oma eksiga, mingu sinna last vaatama või koligu välja, ma ei ole enam nõus sellises olukorras olema.
Mõne jaoks olen ma nüüd muidugi õel ja vastik uus naine, kuna ei tahtnud last.
Tegelikult see nii ei olnud, mul lihtsalt ei olnud ruumi mehe lapse jaoks.
Kuna rahaliselt mehe olukord ei muutnud, siis ma ei olnud enam nõus, et laps ööseks jääb. Päeval võib külas käia. Kui mees on oma eelmise perekonna laenu tagasi maksnud ja ka enam elatist ei maksa, siis saab ehk laenu võtta ja suuremasse korterisse panustada. Aga selleks ajaks on paraku laps suur ja mehele ka juba vanust omajagu, et ei tea, kas enam laenu üldse saab.
Kehv lugu…
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.12 10:39; 23.12 17:15;