Teema: kuna ja kuidas algas

Kerge valu ja määrimine oli alguses, haiglasse jõudsin pool tundi hiljem. Selgus, et juba korralik avatus ja läheme sünnitama. Siis valud läksid üsna kiiresti suuremaks, eriti püsti olles. Veed tulid alles poole pressimise pealt.

1. Täpselt 40 ndl tuimad valud 20 min vehedega. Vahepeal kadusid täitsa ära, siis jälle tugevamalt. Umb 48 h hiljem muutusid konkreetseks ja regulaarseks. Kui ca 10h  olin sünnitustoas olnud, avati looteveed. Sündis 40+3.

2. 40+4 öösel kell 04 paiku esimene seljavalu (esimesest sünnitusest tundsin ära). Kui umb 1 h jooksul oli 3 valu olnud, hakkasin rohkem jälgima. Kell 7 kadusid valud, kell 10 paiku tagasi umb 20-30 min vahega, kell 13 olid regulaarsed, jalad kadusid alt ja silme eest läks mustaks, kell 15 asusime teele ja 17.30 oli laps käes. Lootevetest ei tea ma midagi, kus ja millal tulid.

3. Esilekutsumine, kõik läks kähku õnneks

1. sünnitus algas vete puhkemisega. Ca 45min hiljem hakkasid tuhud 5min vahedega. 5,5h vete puhkemisest oli beebi käes. Sünnituse hommikul korra kõht tuikas, aga see läks üle. Rohkem harjutusvalusid ei olnud.
2. Hetkel 37 nädal käimas ja harjutusvalusid on juba mitu nädalat olnud. Toonused + päevade moodi tuim valu, aga asjaks ei ole veel läinud 🙂

Sünnitasin detsembris.

Sünnitasin 41+1 rasedusnädalal, laps sündis öösel vastu pühapäeva. Esmaspäeval oleksin pidanud minema haiglasse esilekutsumisele.

Algas kõik reede õhtul, alakõhtu tekkisid päevade laadsed valud, toonuseid ei olnud. Reede õhtul veel seksisime mehega.

Laupäeval käisime linnas ja koju jõudes avastasin, et limakork on hakanud eralduma. Tekkis ka ebaregulaarne emakategevus. Käisin ka laupäeval haiglas kontrollis, saadeti koju tagasi, emakategevus oli jätkuvalt ebaregulaarne ja avatust ainult 1 cm. Laupäeva õhtul kodus muutusid valud tugevamaks, tuhude vahed hakkasid ka muutuma regulaarsemaks. Läksin õhtul voodisse pikali lootuses väheke magada, kuid valud muutusid järjest intensiivsemaks. Lõpuks olid valud sellised, et ei kannatanud olla enam ja sisetunne käskis haiglasse minna. Enne seda läks kodus veel kõht lahti.

Haiglasse jõudsime kuskil kell üks läbi öösel, ooteruumis tehti uuesti KTG ja kontrolliti avatust. Tuhud olid siis juba iga 3 minuti tagant ja avatust 4 cm. KTG kestis kokku u 25-30 minutit. Pikali olekust istukile tõustes tekkis järsku pressitunne. Sealt edasi viidi kiiruga sünnitustuppa, kus laps sündis kell 2 läbi.

Tegu oli esimese sünnitusega. Digiloos kirjas, et sünnituse kestus 3h ja 59 min.

#3933833:

#3932951:

1. Limakork hakkas eemalduma mitu päeva tagasi, tähtaeg oli ammu ületatud. Sünnituse südaöösel kell 00.00 oli paberil verd kui WCs käisin, läksime hommikul kontrolli, kus arst ütles et kõik on toores veel. Enne kella 15.00i hakkas alakõht valutama õrnalt nagu päevad hakkaksid, aga see oli ka kõik. Paari tunni pärast olid valud suuremad, tuhud käisid tihedalt, kõhu lõi lahti, otsustasime haiglasse sõita. Kell 18 oli avatust 4cm, laps sündis 20.29.

2. Jällegi südaöösel kell 00.00 teel WC-sse voolas natukene vett mööda jalga alla ja hakkasid õrnad päevadelaadsed valud pihta. Sõitsime minu ema juurde, aga teel sinna valud pigem kadusid ja tujude vahed pikenesid. Kell 7 hommikul tundsin, et tuhud on valusad ja vaja hingama hakata. Kõhu lõi lahti ja paberile jäi veresegu. Haiglasse jõudsime kell 8, sünnitustuppa pääsesin kell 9 midagi (ootasime koroonatesti vastuseid üle tunni, alles ooteaja lõpus hakkasid tuhud tulema KTG all, enne oli ainult 1 või 2 tükki). Hingasin tuhkusid ja presse üle püsti, kui järsku ühe pressi ajal läks lootekott katki ja läksin sünnituslauale. Laps sündis 1 minutiga kell 10.45.

Nüüd olen kolmandat korda rase, aga ilmselt hakkab kõik jälle vaikselt pihta südaöösel kell 00.00. 😀

Vabandust aga miks te niimoodi su ema juurde sõidate, kui sünnitus käimas? Oma kodu, haigla, täiskasvanud inimesed?

No kui punkt 1. oli laps nr 1 ja punkt 2. teise lapse sünd, kus enne ema juurde sõideti, siis mulle tunduks loogiline, et justkui viidi laps ema juurde sünnitamise ajaks? Järsku emal pole lube, jäi täpselt teepeale vmt.

Sünnitasin 10.sept 2021. Esimene laps ning sündis 37+3. Sünnitähtajaks oli sept lõpp aga tuli hoopis sept alguses. Mõned kuud enne sünnitust hakkasin öösiti mitu korda käima vetsus, põis sai väga kiiresti täis. Samuti siis 9.sept varahommikul kella 5 ajal tundsin, et on vaja minna. Tõusin püsti voodist ning siis oleks nagu põrandale pissinud. Läksin siis kiiresti vetsu, “pissi” rada järgi. Ise mõtlesin, et no ei saa olla juba veed, veidi vara. Aga siis natuke istusin ja mõtlesin/rahunesin ja jõudsin järeldusele, et need oli veed, mis just ära tulid. Tulin siis vetsust ära, püksi panin saunalina kuna vett ikka tilkus, ja kuivatasin põranda ära ning viskasin voodisse ja proovisin veel magada. Valusid ei olnud ega tulnud ka.

Kella 8 ajal helistasin valvetuppa, et mida teha. (Elan sünnitusmajast 40km ning ei tahtnud kohale sõita ilmaasjata) sealt öeldi, et kui õhtul kella 17ks pole ikka tuhud alanud siis tuleks kohale. Mees läks hommikul tööle nagu ikka (töötab 20min kaugusel ja sai kohe koju tulla kui vaja). Mehega sai kokkulepitud, et tuleb kella 16ks koju, et siis haiglasse minna. Olime 15-20 min sõitnud kui tundsin esimesi kergeid valusid. Haiglasse jõudsime 16:30 umbes ja siis mõõdeti ja vaadati üle ja võeti sünnitus eelsesse sisse. Rääkisime seal ämmaemandaga juttu(tuttav oli) ja arst oli valmis mulle juba mingit geeli panema, et esile kutsuda kuna kella 18ks polnud tuhud tugevad. Just sel hetkel pidi arst minema erakorralisele keisrile ja ma pidin ootama jääma. Kell oli umbes 19 kui mu tujude vahe oli 2-3min aga avatust ainult 2,5cm. Sünnitustoas tehti epiduraal, mis kohe mõjus ja avatust oli piisavalt. Ja lõpuks kell 01:31 sündis meie pisike printsess. Täiesti terve ja tubli. 🙂

Mul on üks laps ainult ja võin rääkida sellest ühest sünnituskogemusest. Mitte ühtegi märki ei olnud, mis annaks aimu, et sünnitus peagi saabub (s.t ei mingit limakorki, kahtlast voolust, vete puhkemist jne) Läksin õhtul magama, kusjuures päris hilja (kuskil enne 12) ja nii kui pikali heitsin, tulid kõhtu justkui tugevad gaasivalud. Esialgu arvasin, et kõht jamab, käisin wc-s, aga siis kui voodis jälle hakkas valu, tõmbas kuidagi kõhu kõvaks, sain aru, et ohoo, sünnitegevus vist algas (39+4). Valud algasidki umbes 10 min vahedega, magasin nende vahel. Kui paari h möödudes oli 7 min vahed, läksin pesema ja valmistuma haiglasse minekuks. 5 min vahedega hakkasime sõitma haigla poole. Kell oli siis kuskil 3-4 öösel/hommikul. Avatust 4 cm. Pool 6 hommikul täisavatus. Oodati natuke, tehti veed ise lahti. Algasid pressid. Need kahjuks kestsid kuskil 5h, anti oksütotsiini juurde, lõpuks sündis laps ise 10.37 hommikul.

Avanemise valud läksid küll ajaga aina raskemaks, pressid olid lihtsalt ääretud ebamugavad ja väsitavad, aga ei läinud minu jaoks niiviisi eskaleeruvalt valusamaks, pigem muudkui samas taktis.

Neli korda sünnitanud, kõik korrad läksid üsna sarnaselt- näiteks kunagi pole veed enne ära tulnud, alati siis, kui laps juba sündis. Umbes nädal enne sünnitust olid tugevamad libavalud, samuti tulid öösel, paar tundi enne sünnitust läks kõht lahti, kõik sünnitused algasid öösel ja olid üsna kiired (1,5-3,5h tuntavaid valusid). Kahel korral jõudsime üsna napilt haiglasse, kuigi minekuga ei viivitanud, aga viimane kord (mis oligi kõige rahulikum sünnitus) sai ikka paar tundi oodata ka.

Minu jaoks oligi vetsuralli kindel märk, et pole enam mingid libavalud, vaid läheb varsti asjaks.

1. Valud hakkasid öösel kell 3 läbi une. Ebaregulaarselt ja muutusid aina valulikumaks. Lõunal tekkis kõhulahtisus, vahed muutusid aina lühemaks (regulaarseks ei muutunud) ja järgmisel ööl oli beebi käes.

2. Veed tulid ära, kohe regulaarsed valud järgi