Tere!
Ehk on kellegil olnud sama olukord nagu minul. Kuidas talitasite? Ma ei hakka oma juttu pikalt panema kirja, vähemalt üritan mitte panna.
Olen 30 aastane ja kunagi 20 ndates oli üks noormees,kellega olin suhtes,kuid see suhe sai ootamatu löpu, ei millegist. Jäime selle noormehega edasi suhtlema ja kohtusime edasi, kuid paar me ei olnud enam. NIi jätkus see kuskil 3 aastat. Meie omavaheline kirg ja tömme oli nii suur, et kumbki ei suutnud seda asja päriselt löpetada ja eluga edasi minna. Ühel päeval see aga juhtus, ma leidsin omale uue noormehe, kuid ka tema ei olnud see öige inimene.
Tänaseks päevaks olen ma kahe lapse ema ja oma lasteisast lahus elanud möned aastad.
Eelmise aasta löpus ilmus mu ellu see inimene,kellega oli mul tol nooruseajal suured tunded ja kirg, tömme jne. Ma ei olnud temaga suhelnud üle seitsme aasta. Kuid siis ma nägin, et ta kirjutas mulle. Samal ajal tegin köögis süüa ja lihtsalt mul kukkus klaas käest, kui nägin tema pilti oma telefoni ekraanil. Minust käis läbi selline värin..
Ta uuris kuidas mul on läinud jne, tegin sama.
Suhtlesime edasi vaikselt, mitte igapäevaselt. Ta tunnistas, et sooviks saada minuga kokku. Suhtlesime edasi.. ja siis hakkasin tundma, et mul on ikka tema vastu tömmet, seda kirge. Me mölemad teadsime, kuidas see kohtumine vöib löppeda. Sydames ma ju seda tegelikult oleksin soovinudki, löpetada temaga taas linade vahel. Mul ei ole kellegi vastu midagi sellist varem olnud, ei olnud ka oma laste isa vastu. Nyyd ta teatas,et ei julge minuga kokku saada, sest kardab et see asi läheb käest ära. Ta ei peaks seda ju kartma, kui me ei ole näinud aastaid ja kui tundeid ei ole. MIks selline asi yldse on? Mida selline tömme näitab? Mida teha edasi?
Samuti on ta tunnistanud, et käitus valesti kui ilma pöhjuseta mu maha jättis ja et ta ei osanud mind tolajal hinnata.
