Et muna tõstab kolesterooli taset ja põhjustab südamehaiguseid. Seda usuvad paljud praegugi.
Minule räägiti lapsena, et üle 1 muna päevas ei tohi süüa.
Just, mäletan et 2 muna nädalas lubatus. 70.-80.ndad.
Esileht › Ajaviite- ja muud jutud › Kunagised teadmised, mis enam ei kehti
Et muna tõstab kolesterooli taset ja põhjustab südamehaiguseid. Seda usuvad paljud praegugi.
Minule räägiti lapsena, et üle 1 muna päevas ei tohi süüa.
Just, mäletan et 2 muna nädalas lubatus. 70.-80.ndad.
Suure verejooksu sulgemist žgutiga enam ei soovitata, eelistada tuleks rõhksidet.
Ausalt soovitad seda?
Ei saa aru, ta ju ei soovita midagi. Ja jah, žgut on võimalus ainult siis, kui muud võimalust pole (sisuliselt – jäse on nagunii küljest ära)
Imikute mässimine juba eos paksu baikateki sisse nagu kubujuss või muumia-samuti isade blokeerimine külastastamaks oma vastsündinud last
Et rasvast ei tohi süüa, kui tahad saledaks saada/saledaks jääda – tuleb süüa lahjat, light jogurtid, muna (vähemalt munakollast) ära söö, sest see on rasvane jne.
Tänapäeval soovitatakse, et rasvast ei tasu karta, aga süsivesikuid tuleb vähendada.
Muna kollane siis ei olegi rasvane? Miks need kulturistid selle munakollase ära viskavad ja ainult munavalget söövad, eks nad on lollid ja ei käi perekoolis.
Kõiki neid rumalusi levitategi te ise ja siis imestate.
Kulturist kindlasti kohe ei taha kaalust alla võtta! Ja kindladt pold nad ka kirkamad pliiatsid topsis. Nemad söövad ainult ettenähtud asju – asi pole kollase rasvasuses, vaid, kas kasvatab lihast.
Peale kella kuute söömine. Vaatasin ükskord, kuidas sõbranna jubedal julgal šokolaadiga moonirulle ära hävitas, ise ühe silmaga kella jälgides, et kohe saab kuus. Selgitas, et kõik asjad tuleb enne kella 18 ära süüa, muidu teevad paksuks. Ütlesin, et ega keha ei tunne kella, et täpselt kell 18 teeb mingi rasvahoidla lahti ja hakkab tulema 😃
Kass ei tohi piima juua ja koer ei tohi šokolaadi süüa
Mõlemad olid täiesti õiged siis ja on ka nüüd. Lehmapiim ei sobi ka siilile nt, võib mõne hädisema siili kõhulahtisusega loojakarja saata lausa, ammugi nastikule (mida teeb nastik piimaga, on ta imetaja või? Lihasööjad loomad on täiskasvanuna piimatalumatud). Ja sokolaad on koertele eluohtlikult mürgine.
Suure verejooksu sulgemist žgutiga enam ei soovitata, eelistada tuleks rõhksidet.
Igivanasti olid žgutid isegi autoapteegis sees, nüüd pole näinud neid aastaid (v.a. doonorina verd andes), niiet isegi kui vaja läheb, tuleb nagunii rõhkside teha. žgutid näevad ka hoopis teistmoodi praegu välja kui need endisaegsed kummivoolikud, millega jala/käe kaotamine küll tõenäoline oli.
Sõjaväes on need muide vägagi kasutuses ja rindel vajalikud, sõduri esmaabikomplektis on neid mitu, aga tsiviilelus pigem ei soovitata (sest peab nt kella jälgima, kaua võib peal olla jne, aga samas lihtne paigaldada).
Aga
Meditsiin (sealhulgas ja esikohal muidugi ravimitööstus) on maailma suurim äri. Mida rohkem haigeid, seda suuremad kasumid. Edasi mõtleb juba igaüks ise.
Nojah, aga enne meditsiini ja tööstust olid paljud haigused surmaotsus, mis tänapäeval on väljaravitavad (sealhulgas nende paljukirutud AB-dega) või kontrolli all hoitavad. Ikka ei olnud nii, et enne ravimitööstust inimesed haigustesse lihtsalt ei jäänud või et loodusravi oleks aidanud kõige vastu.
Iseasi on küsimus, et kas ravimite tootmist saaks kuidagi teistmoodi (kasumit mittetaotlevalt) korraldada. Praegu, jah, saab keegi sellest kasu. Aga see ei tähenda, et ravimid poleks vajalikud. Toit on ka vajalik, aga kellegi jaoks tähendab toit kasumit jne.
Aga et arste ja ravimite tootmist lihtsalt ei oleks… Seda küll ei tasu tahta.
Aga seda ma ju oma postituses ütlesingi. Süsteem on üdini mäda.
Kui selline asi nagu inimeste tervis ja elu on orienteeritud ainult kasumile (k.a. arstid, kes iga välja kirjutatud ravimi eest protsenti saavad, samal ajal kui iga uuring nende taskust raha röövib), siis on ikka väga raske seda kõike usaldada.
Eriti levinud ongi see just esimese lüli, ehk perearstide hulgas. Mõelge, kui lihtne on saada saatekirja mõnele analüüsile või uuringule ja kui kiiresti teile tavaliselt mõni ravim välja kirjutatakse? Kusjuures see kõige lihtlabasem vereproov, mida kõige tihedamalt siiski tegema saadetakse, ei näita peale põletiku mitte midagi.
Aga kahjuks liiga paljud inimesed ei tea seda kõike. Mina ka ei teadnud. Lihtsalt usaldasin pimesi, kuni selle usalduse tagajärgi omal nahal väga valusalt tunda sain. Kahjuks pöördumatult.
Eks arstiteaduses ongi need kõige targemad, kes ise pole päevagi anatoomiat või veel vähem meditsiini õppinud.
Arstid õpivad terve elu ja on oma töö eest ka korraliku tasu ära teeninud. Teadlased, kes ravimeid välja töötavad, on ka korraliku teenistuse välja teeninud. Või mismoodi neid teisiti motiveerida uusi ravimeid välja mõtlema? Kui see sinu arvates nii lihtne ja tulus bisness on, siis hakka aga ise ravimitootjaks.
Kass ei tohi piima juua ja koer ei tohi šokolaadi süüa
Koer ei tohi senini šokolaadi süüa.
Need lugusid, et sinu koer sõi iga päev kaks tahvlit Kalevipoja šokolaadi ning haukas sibulat ja küüslauku (mis on ka koertele keelatud) rohkesti peale ning elas kõbusana 19 aastaseks, vast ei ole vaja lisada.
Valutava kurgu puhul pidi kunagi jooma kuuma piima meega.
Aga see aitas!
Platseebo on ju alati aidanud.
See ravimivastane on ju täitsa naljakas, enne AB suri igast 10 lapsest ca 8 enne täisealiseks saamist, seda aega igatsed tagasi või?
See idealiseeritav “vanasti” oli aeg, kus terve elu oli valu ja vaevaga täidetud, elu lõpul mädanesid paljud elusalt kuude viisi, mõned aastaid, põletiku käes ja sünnitusel karjusid inimesed end surnuks, lihtsaimad põletikud viisid hauda, infarktid tapsid 40ndates valimatult, hambad mädanesid suus ja iga haav võis tähendada surma. Mis jabur jutt meditsiini pahadusest, aru ma ei saa, kas inimesed on heast elust rumalaks läinud et sellist jama suust välja ajavad.
Et ka väikse palavikuga tuleb kohe palavikualandajat võtta.
Minu sünniaeg on 1970 ja ma ei mäleta küll, et kunagi sellist soovitust oleks olnud. Ikka koguaeg on see jutt olnud, et palavikualandajat tuleb võtta siis, kui temperatuur tõuseb juba 38 peale. Ja seda juttu on kohe koguaeg räägitud – nii siis, kui mina olin veel laps kui ka 90ndatel, kui minu lapsed olid väiksed.
Ilmselt lihtsalt on mingid väheteadlikud inimesed, kes seda ei tea ja neelavad juba 37-ga tablette. Üldine arusaam oli ikka teine nii med töötajatel kui ka teadlikumal osal rahvast.
et katkised sukkpüksid tuli alles hoida ja sukasilmade ülesvõtmise punkti viia (paari päeva pärast sai parandatuna tagasi) – olen kunagi keskkooliklassides ja tudengina 1980ndatel seda teenust kasutanud
Usuti, et lehmapiim on inimesele tervislik. Mõni usub seda siiani.
Kui selline asi nagu inimeste tervis ja elu on orienteeritud ainult kasumile (k.a. arstid, kes iga välja kirjutatud ravimi eest protsenti saavad, samal ajal kui iga uuring nende taskust raha röövib), siis on ikka väga raske seda kõike usaldada.
Ära aja jama, mingit pidevat protsenti nad ei saa. Arstid peavad kirjutama üldse retseptile toimeaine nime, sina ise võid tootja valida. Ükski arst ei saa sellepärast miljonäriks, et sulle AB-sid kogu aeg kirjutavad. AB-sid mõned arstid kirjutavad küll liiga palju välja, sest inimesed ise nõuavad neid. Näiteks kui on koroona, siis nõuavad, et olgu AB, kuigi viiruste vastu ei aita. Aga et iga retsepti pealt mingi protsent jookseks, see on täiesti vale.
Auto tagaistmel ei ole tarvis turvavööd peale panna. Siiani on meeles, kuidas 00 paiku isa sõber mind välja naeris, kui tema autosse istudes tagaistmel turvavöö peale tõmbasin. Olin siis umbes 10-aastane. Tänapäevalgi olen tähele pannud, et paljud 60+ vanuses inimesed ei armasta turvavööd kasutada, mõnega olen pika vaidluse maha pidanud ja just tagaistmel turvavööta sõidu puhul keeldunud edasi sõitmast. Ei ole eriti huvitatud sellest, et keegi mulle selga võib lennata.
Fb-s aeg-ajalt ringlev jutuke, kuidas kõik vanasti tegid igasuguseid tänapäeval ohtlikuks peetavaid asju ja näe siiani elus ja terved, on veel omaette tase. Paljudel ei juhtunudki, kuid need kellel nii hästi ei läinud, nemad täna enam sõna võtta ei saa.
Aga
Meditsiin (sealhulgas ja esikohal muidugi ravimitööstus) on maailma suurim äri. Mida rohkem haigeid, seda suuremad kasumid. Edasi mõtleb juba igaüks ise.
Nojah, aga enne meditsiini ja tööstust olid paljud haigused surmaotsus, mis tänapäeval on väljaravitavad (sealhulgas nende paljukirutud AB-dega) või kontrolli all hoitavad. Ikka ei olnud nii, et enne ravimitööstust inimesed haigustesse lihtsalt ei jäänud või et loodusravi oleks aidanud kõige vastu.
Iseasi on küsimus, et kas ravimite tootmist saaks kuidagi teistmoodi (kasumit mittetaotlevalt) korraldada. Praegu, jah, saab keegi sellest kasu. Aga see ei tähenda, et ravimid poleks vajalikud. Toit on ka vajalik, aga kellegi jaoks tähendab toit kasumit jne.
Aga et arste ja ravimite tootmist lihtsalt ei oleks… Seda küll ei tasu tahta.
Aga seda ma ju oma postituses ütlesingi. Süsteem on üdini mäda.
Kui selline asi nagu inimeste tervis ja elu on orienteeritud ainult kasumile (k.a. arstid, kes iga välja kirjutatud ravimi eest protsenti saavad, samal ajal kui iga uuring nende taskust raha röövib), siis on ikka väga raske seda kõike usaldada.
Eriti levinud ongi see just esimese lüli, ehk perearstide hulgas. Mõelge, kui lihtne on saada saatekirja mõnele analüüsile või uuringule ja kui kiiresti teile tavaliselt mõni ravim välja kirjutatakse? Kusjuures see kõige lihtlabasem vereproov, mida kõige tihedamalt siiski tegema saadetakse, ei näita peale põletiku mitte midagi.
Aga kahjuks liiga paljud inimesed ei tea seda kõike. Mina ka ei teadnud. Lihtsalt usaldasin pimesi, kuni selle usalduse tagajärgi omal nahal väga valusalt tunda sain. Kahjuks pöördumatult.
Eks arstiteaduses ongi need kõige targemad, kes ise pole päevagi anatoomiat või veel vähem meditsiini õppinud.
Arstid õpivad terve elu ja on oma töö eest ka korraliku tasu ära teeninud. Teadlased, kes ravimeid välja töötavad, on ka korraliku teenistuse välja teeninud. Või mismoodi neid teisiti motiveerida uusi ravimeid välja mõtlema? Kui see sinu arvates nii lihtne ja tulus bisness on, siis hakka aga ise ravimitootjaks.
Arstiks peaks õppima inimene eelkõige missioonitundest, mitte rahatähed silme ees.
See ongi ääretult vastutusrikas töö, sest arsti otsustest sõltuvad inimeste elu ja tervis.
Miks näiteks meie riigis on kogu see süsteem selline, mis lausa soodustab arstil normaalse palga saamiseks tegema nii halbu valikuid, mis inimeste tervise hävitavad, mina tõesti ei tea, Selge on ka see, et inimene on raha ori, kunagi pole seda piisavalt ja kui siis antakse võimalus nii lihtsal moel lisa teenida, langeb väga palju arste selle ohvriks. Hea näide oli perearstide sotsvõistlus lisaks korralikule boonusele iga süsti eest, mida nad tegid. See on lihtsalt ebainimlik ja eetikavastane! Rääkimata arstivande rikkumisest, mis on lausa kuritegu!
Aga ilmselgelt olen ma täiesti vales seltskonnas, et seda siin räägin. Kui inimene tahab vales elada, siis ei saa seda talle vägisi keelata.
Huvitav muidugi, mis alusel minu postitustest teavitatakse?
Vaatasin ka huviga järgi, mis need põhjused siin on ja ei näinud ühtegi, mille alla minu omad saaks liigitada. Aga tõe väljaütlemine on tänapäeval kuritegu, sellest olen selle viimase kahe aasta jooksul tõesti aru saanud. Ja pealekaebamine on IN.
Kena päeva!
Et vaktsineerituna ei nakatu.
Midagi sellist pole keegi kunagi arvanud. Kogu aeg on räägitud, et vaktsineerimine vähendab nakatumist ja kergendab haiguse kulgu.
Et ka väikse palavikuga tuleb kohe palavikualandajat võtta.
Minu sünniaeg on 1970 ja ma ei mäleta küll, et kunagi sellist soovitust oleks olnud. Ikka koguaeg on see jutt olnud, et palavikualandajat tuleb võtta siis, kui temperatuur tõuseb juba 38 peale. Ja seda juttu on kohe koguaeg räägitud – nii siis, kui mina olin veel laps kui ka 90ndatel, kui minu lapsed olid väiksed.
Ilmselt lihtsalt on mingid väheteadlikud inimesed, kes seda ei tea ja neelavad juba 37-ga tablette. Üldine arusaam oli ikka teine nii med töötajatel kui ka teadlikumal osal rahvast.
38-ga pole kindlasti veel vaja palavikualandajat võtta, kui enesetunne just hirmus halb pole.
Minu vanaema ütles alati, et supi kõrvale ei tohi vett juua, muidu supp “taheneb kõhus ära”. Mis loogika või vanarahvatarkus seal taga oli, seda ma olengi jäänud mõistatama.
Mul on tuttav, kes väidab, et šokolaadile ei tohi vett peale juua, sest siis hangub šokolaad kõhus ära ning see on tervisele väga halb.
Minu ema ei lubanud leiba süüa, sest muidu sõingi leivaviilud ära, aga suppi enam ei tahtnud.
Sa muidu oma ema ka vihkad nii nagu teisi naisi?
Usuti, et lehmapiim on inimesele tervislik. Mõni usub seda siiani.
Lehmapiim ja piimatooted on igal juhul tervislikud, sest sisaldavad vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, samuti külmas kliimas vajalikku rasva. Purgist juurde võetavaid toidulisandeid omastab organism palju halvemini. Mitte asjata pole põhjamaade ja mägede rahvad karjakasvatajad.
Kurb on lugeda isehakanud meditsiinitöötajate ja toitumisteadlaste tõekuulutusi.
Et toidulisandid asendavad päris toitu. Liha, piim, muna jms on kahjulikud, aga purgivitamiinid ja mineraalid, samuti kaugelt kohale toodud (eksootiline) taimetoit on kasulikud.
Et ka väikse palavikuga tuleb kohe palavikualandajat võtta.
Minu sünniaeg on 1970 ja ma ei mäleta küll, et kunagi sellist soovitust oleks olnud. Ikka koguaeg on see jutt olnud, et palavikualandajat tuleb võtta siis, kui temperatuur tõuseb juba 38 peale. Ja seda juttu on kohe koguaeg räägitud – nii siis, kui mina olin veel laps kui ka 90ndatel, kui minu lapsed olid väiksed.
Ilmselt lihtsalt on mingid väheteadlikud inimesed, kes seda ei tea ja neelavad juba 37-ga tablette. Üldine arusaam oli ikka teine nii med töötajatel kui ka teadlikumal osal rahvast.
38-ga pole kindlasti veel vaja palavikualandajat võtta, kui enesetunne just hirmus halb pole.
Olen nõus sinuga. 38-ga peaks ka ainult siis võtma, kui enesetunne on väga kehv. Aga tavaliselt kõrge palavikuga ei olegi eriti kehv olla. Siis on õigem magama keerata ja tavaliselt juba sellega palavik taandub.
AB kasutamine on mõnel juhul möödapääsmatu. Siiski, lihtsamate haigestumiste puhul tuleks säilitada ka oma mõtlemisvõime.
Mul on tuttav, kes absoluutselt iga nohu ja köha korral pöördub arstile. Ja absoluutselt alati kirjutatakse talle AB-d välja. Minu jaoks arusaamatu, sest miks on tavalise, väikese nohu ja köha pärast vaja minna arstile? Veel arusaamatum, miks nohu ja köhaga peaks AB-sid tarvitama? Ka juhul, kui arst need sulle sel puhul välja kirjutab, võiks siiski oma mõtlemine säilida ja loobuda sellest soovitusest.
See tuttav on muide üle kuu köhas ja nohus ning mina seostan seda otseselt liig kergekäeliselt AB-de tarbimisega. Organism on tänu sellele nõrgestatud ja keha tasakaal rikutud.
AB kasutamine on mõnel juhul möödapääsmatu. Siiski, lihtsamate haigestumiste puhul tuleks säilitada ka oma mõtlemisvõime.
Mul on tuttav, kes absoluutselt iga nohu ja köha korral pöördub arstile. Ja absoluutselt alati kirjutatakse talle AB-d välja. Minu jaoks arusaamatu, sest miks on tavalise, väikese nohu ja köha pärast vaja minna arstile? Veel arusaamatum, miks nohu ja köhaga peaks AB-sid tarvitama? Ka juhul, kui arst need sulle sel puhul välja kirjutab, võiks siiski oma mõtlemine säilida ja loobuda sellest soovitusest.
See tuttav on muide üle kuu köhas ja nohus ning mina seostan seda otseselt liig kergekäeliselt AB-de tarbimisega. Organism on tänu sellele nõrgestatud ja keha tasakaal rikutud.
Aga miks see arst talle kirjutab iga köha ja nohu korral AB?
See peaks olema siiski äärmine abinõu, peale vastavate analüüside tegemist ja ka siis ennekõike üritada leida kergemaid ja organismi vähem koormavaid võimalusi. Aga jsut sellest ma oma jutus rääkisingi ja see ei ole mingi erand.
Et ka väikse palavikuga tuleb kohe palavikualandajat võtta.
Minu sünniaeg on 1970 ja ma ei mäleta küll, et kunagi sellist soovitust oleks olnud. Ikka koguaeg on see jutt olnud, et palavikualandajat tuleb võtta siis, kui temperatuur tõuseb juba 38 peale. Ja seda juttu on kohe koguaeg räägitud – nii siis, kui mina olin veel laps kui ka 90ndatel, kui minu lapsed olid väiksed.
Ilmselt lihtsalt on mingid väheteadlikud inimesed, kes seda ei tea ja neelavad juba 37-ga tablette. Üldine arusaam oli ikka teine nii med töötajatel kui ka teadlikumal osal rahvast.
38-ga pole kindlasti veel vaja palavikualandajat võtta, kui enesetunne just hirmus halb pole.
Olen nõus sinuga. 38-ga peaks ka ainult siis võtma, kui enesetunne on väga kehv. Aga tavaliselt kõrge palavikuga ei olegi eriti kehv olla. Siis on õigem magama keerata ja tavaliselt juba sellega palavik taandub.
Just. Lisaks haigustekitajate hävitamisele on ka palavikuga kaasneval jõetusel ja muidu kehval olekul eesmärk – aeg maha võtta ja puhata. Kunstlikult hea enesetunde tekitamisel hakatakse tegutsema ja ei anta kehale aega ja jõudu end parandada. Eriti käib see laste kohta – palavik all, ensetunne hea, hakkavadki möllama.
Muidugi on erandjuhte – tuleb näiteks matkal sihtpunkti jõuda vms.
Aga jsut sellest ma oma jutus rääkisingi ja see ei ole mingi erand.
Sina räägid ikka sellest, kuidas arstid selle AB kirjutamisega hirmsasti raha teenivad, protsent voolab kohe taskusse ja sinu arust see on põhiprobleem, mis on täielik jamps. Et meil on vananenud vaadetega perearste, kes liiga kergekäeliselt AB-sid kirjutavad, sest patsiendid nõuavad ja ei jää rahule, kui AB-d ei saa, on täiesti teine teema. Aga noh, mis ma sellise “tõekuulutajaga”, kelleks sina ennast pead, ikka vaidlen. Kujutan ette, et sul see suur võitlus meditsiini vastu sai alguse koroonast, oled mingi vaktsiinivastane ja koroonaeitaja, kes põimib oma suurde võitlusesse ka kõik muud teemad kenasti sisse. Edu selle pudru ja kapsastega.
Te oleks nagu tõsiuskline kommunistide järeltulijad, et kõike nii siiralt usute. Ei vähimatki kahtlust lugedes, et kes kirjutab, miks kirjutab, kas saab sellest kasu või liigutab näppe kuulsusejanu, kas tal vastavaid teadmisi ka on või ei ole haridustki eriti jne.
Auto tagaistmel ei ole tarvis turvavööd peale panna. Siiani on meeles, kuidas 00 paiku isa sõber mind välja naeris, kui tema autosse istudes tagaistmel turvavöö peale tõmbasin. Olin siis umbes 10-aastane. Tänapäevalgi olen tähele pannud, et paljud 60+ vanuses inimesed ei armasta turvavööd kasutada, mõnega olen pika vaidluse maha pidanud ja just tagaistmel turvavööta sõidu puhul keeldunud edasi sõitmast. Ei ole eriti huvitatud sellest, et keegi mulle selga võib lennata.
Fb-s aeg-ajalt ringlev jutuke, kuidas kõik vanasti tegid igasuguseid tänapäeval ohtlikuks peetavaid asju ja näe siiani elus ja terved, on veel omaette tase. Paljudel ei juhtunudki, kuid need kellel nii hästi ei läinud, nemad täna enam sõna võtta ei saa.
Täpselt! Minu õudusunenägu ka. See, et auto ja turvavööd tagaistmel. Õnneks lähedastega pole midagi juhtunud, aga manitsen omigi lapsi. Õnneks edukalt. Viimati siis, kui kassi viidi kliinikusse ravile ja siis pandi kassi plastist transpordikast kinnitamata tagaistmele. Ma ei taha mõeldagi, mis kiirusega see 7 kilo kassi + puur kast tagant ette lendab vastu kukalt või pealage või esiklaasi, kui äkkpidurdus või kokkupõrge on. Mis se’st loomast siis kliinikusse ravile viia, kui on niikuinii tema elust kama. Ah, kui saab transpordil surma ja halvemal juhul mõne inimesse eesistmelt kaasa võtab, siis saab, vahet pole.
Samast seeriast on ka see väljend, et ega load ei sõida, mees sõidab.
Esileht › Ajaviite- ja muud jutud › Kunagised teadmised, mis enam ei kehti