Silmapõletikuga kummelikompressi teha!
Esileht › Ajaviite- ja muud jutud › Kunagised teadmised, mis enam ei kehti
Teema: Kunagised teadmised, mis enam ei kehti

Mul on tuttav, kes absoluutselt iga nohu ja köha korral pöördub arstile. Ja absoluutselt alati kirjutatakse talle AB-d välja. Minu jaoks arusaamatu, sest miks on tavalise, väikese nohu ja köha pärast vaja minna arstile? Veel arusaamatum, miks nohu ja köhaga peaks AB-sid tarvitama?
Arvatavasti on ka arstidel oma “püsikliendid”, kellest kiiremaks vabanemiseks neile lihtsalt järgi antakse. Läheb Mari Maasikas arsti juurde, ütleb, et on nohu ja tahab X ravimit ja arst kirjutabki, kuna varasem kogemus on näidanud, et muidu see Mari Maasikas hakkab mitu korda päevas meilima ja helistama, üritab päeva pärast jälle vastuvõtule pääseda ja lõpuks esitab veel haigekassale ja Terviseametile kaebuse ka.

Mul on tuttav, kes absoluutselt iga nohu ja köha korral pöördub arstile. Ja absoluutselt alati kirjutatakse talle AB-d välja. Minu jaoks arusaamatu, sest miks on tavalise, väikese nohu ja köha pärast vaja minna arstile? Veel arusaamatum, miks nohu ja köhaga peaks AB-sid tarvitama?
Arvatavasti on ka arstidel oma “püsikliendid”, kellest kiiremaks vabanemiseks neile lihtsalt järgi antakse. Läheb Mari Maasikas arsti juurde, ütleb, et on nohu ja tahab X ravimit ja arst kirjutabki, kuna varasem kogemus on näidanud, et muidu see Mari Maasikas hakkab mitu korda päevas meilima ja helistama, üritab päeva pärast jälle vastuvõtule pääseda ja lõpuks esitab veel haigekassale ja Terviseametile kaebuse ka.
Teate, ma esitan siia juurde ka teise seisukoha. Paljudel inimestel on mingil põhjusel organismil mingi nõrk koht.
Minul on selleks näiteks põskkoopad. Seega, mind kohe vihastab, kui keegi tuleb praalima, et pffff, mis nohu, see pole ju mingi haigus! On küll ja kusjuures veel väga tõsine. Jah, tänapäeval on palju häid ravimeid, millega on võimalik leevendada ja ennetada, kuid iga kord ei ole sellest siiski abi. Seega, kui nohu on vindunud pikemalt ja ei möödu ja sa tunned, et see hakkab põskkoopasse lööma (jah, kogenud nohutaja tunneb selle ise ära), siis kahjuks polegi muud, kui pöörduda arstile, kellel ei jää ka tegelikult muud üle, kui välja kirjutada AB, sest nohu on muutunud bakteriaalseks põletikuks põskkoobastes. Ja pealtnäha tuttavate jaoks on ilmselt ka mul ju mingi tavaline suvaline nohu, sest ravimitega suudan siiski püsti püsida, normaalselt funktsioneerida, palavikku ka pole jne. Et mis ma igavene simulant sinna arstile ronin, eksju!
Aga kunagistest väärteadmistest – tuttavad vanemad naised on rääkinud, mis õudus toimus sünnitusmajas nõukaajal naistega, nt ei tohtinud enda hügieenisidemeid kaasas olla (korjati kokku, asemele mingi flanell-lapp), kõigile tehti klistiiri enne sünnitust, pesema ei tohtinud minna, lapsed eraldati peale sündi emadest ja toodi ainult söömise ajaks, isad ei saanud üldse lähedale ega sisse. Ja seda kõike peeti meditsiiniliseks pühaks tõeks!
Umbes sama teema on ka vaimuhaiguste raviga – meetodid, mida arvati mõjuvat, olid pigem piinamise valda kuuluvad ja ilmselgelt mitte sugugi tõhusad.
Veel tuli meelde vist maailmas üks levinumaid väärarusaamu – maakera on lapik 🙂

Umbes sama teema on ka vaimuhaiguste raviga – meetodid, mida arvati mõjuvat, olid pigem piinamise valda kuuluvad ja ilmselgelt mitte sugugi tõhusad.
Vähemalt püüti, aga ilmselt ei olnud siis paremaid teadmisi, ravimeid.
Väga kole lugu on hoopis tänapäeval kui arst arvamise, oletamise, ükskõiksuse ja koonerdamisega inimese tervise rikub. Haige peab olema julge ja arstist targem, et analüüse ja ravi välja nõuda
Kas perearstidel üldse mingit vastutust ei ole, keegi nende tööd ei kontrolli?
Umbes sama teema on ka vaimuhaiguste raviga – meetodid, mida arvati mõjuvat, olid pigem piinamise valda kuuluvad ja ilmselgelt mitte sugugi tõhusad.
Vähemalt püüti, aga ilmselt ei olnud siis paremaid teadmisi, ravimeid.
Väga kole lugu on hoopis tänapäeval kui arst arvamise, oletamise, ükskõiksuse ja koonerdamisega inimese tervise rikub. Haige peab olema julge ja arstist targem, et analüüse ja ravi välja nõuda
Kas perearstidel üldse mingit vastutust ei ole, keegi nende tööd ei kontrolli?
Siin on ilmselgelt mingi ringkaitse. Mitte ei taha uskuda, et inimesed ei näe isegi siis kui nende nina sisse topitakse 😀

Et rasvast ei tohi süüa, kui tahad saledaks saada/saledaks jääda – tuleb süüa lahjat, light jogurtid, muna (vähemalt munakollast) ära söö, sest see on rasvane jne.
Tänapäeval soovitatakse, et rasvast ei tasu karta, aga süsivesikuid tuleb vähendada.
Muna kollane siis ei olegi rasvane? Miks need kulturistid selle munakollase ära viskavad ja ainult munavalget söövad, eks nad on lollid ja ei käi perekoolis.
Kõiki neid rumalusi levitategi te ise ja siis imestate.
Need lollid, kes munakollase ära viskavad, on tõesti üsna lollid.

Kas perearstidel üldse mingit vastutust ei ole, keegi nende tööd ei kontrolli? Siin on ilmselgelt mingi ringkaitse. Mitte ei taha uskuda, et inimesed ei näe isegi siis kui nende nina sisse topitakse 😀
Mina küll ei saa karmide tagajärgedeta maksuametile teatada, et ma ei viitsinud ennast uute seadustega kursis hoida, ei taibanud, ei märganud. Nii nagu minu perearst (mitte mingi suvaline, vaid suur-uhke perearstikeskus on lausa tema nimeline) teatas mulle, et D-vitamiin on nüüd tähtsaks kuulutatud, varem sellele tähelepanu ei pööratud. Ei lisanudki seda vereanalüüsi.
Paar korda olen haiglas olnud ja sealsed arstid tundusid tõesti olema sellised kes ikka teavad ka mida teevad ja hoolivad haigest.

Meditsiin (sealhulgas ja esikohal muidugi ravimitööstus) on maailma suurim äri.
Ei ole. Maailma suurim tööstus on relvatööstus, mitte ravimitööstus.

Milline maailm küll oleks kui relvastuse tootmisele ei raisataks, kas piisaks ühest tööpäevast nädalas?

Silmapõletikuga kummelikompressi teha!
Nõustun.
Tänapäeval peetakse kummelit siiski üsna tugevaks allergeeniks. Eriti lastel.
Mu oma poisil ajas kummel silmad veel hullemaks. Teadsin ka vanast ajast, et see nagu peaks aitama. Mul lapsel oli pisarakanali ummistus beebina. Niiet lõpuks ikka läks vaja AB tilkasid.

Mul on tuttav, kes absoluutselt iga nohu ja köha korral pöördub arstile. Ja absoluutselt alati kirjutatakse talle AB-d välja. Minu jaoks arusaamatu, sest miks on tavalise, väikese nohu ja köha pärast vaja minna arstile? Veel arusaamatum, miks nohu ja köhaga peaks AB-sid tarvitama?
Arvatavasti on ka arstidel oma “püsikliendid”, kellest kiiremaks vabanemiseks neile lihtsalt järgi antakse. Läheb Mari Maasikas arsti juurde, ütleb, et on nohu ja tahab X ravimit ja arst kirjutabki, kuna varasem kogemus on näidanud, et muidu see Mari Maasikas hakkab mitu korda päevas meilima ja helistama, üritab päeva pärast jälle vastuvõtule pääseda ja lõpuks esitab veel haigekassale ja Terviseametile kaebuse ka.
Teate, ma esitan siia juurde ka teise seisukoha. Paljudel inimestel on mingil põhjusel organismil mingi nõrk koht.
Minul on selleks näiteks põskkoopad. Seega, mind kohe vihastab, kui keegi tuleb praalima, et pffff, mis nohu, see pole ju mingi haigus! On küll ja kusjuures veel väga tõsine. Jah, tänapäeval on palju häid ravimeid, millega on võimalik leevendada ja ennetada, kuid iga kord ei ole sellest siiski abi. Seega, kui nohu on vindunud pikemalt ja ei möödu ja sa tunned, et see hakkab põskkoopasse lööma (jah, kogenud nohutaja tunneb selle ise ära), siis kahjuks polegi muud, kui pöörduda arstile, kellel ei jää ka tegelikult muud üle, kui välja kirjutada AB, sest nohu on muutunud bakteriaalseks põletikuks põskkoobastes. Ja pealtnäha tuttavate jaoks on ilmselt ka mul ju mingi tavaline suvaline nohu, sest ravimitega suudan siiski püsti püsida, normaalselt funktsioneerida, palavikku ka pole jne. Et mis ma igavene simulant sinna arstile ronin, eksju!
Aga kunagistest väärteadmistest – tuttavad vanemad naised on rääkinud, mis õudus toimus sünnitusmajas nõukaajal naistega, nt ei tohtinud enda hügieenisidemeid kaasas olla (korjati kokku, asemele mingi flanell-lapp), kõigile tehti klistiiri enne sünnitust, pesema ei tohtinud minna, lapsed eraldati peale sündi emadest ja toodi ainult söömise ajaks, isad ei saanud üldse lähedale ega sisse. Ja seda kõike peeti meditsiiniliseks pühaks tõeks!
Umbes sama teema on ka vaimuhaiguste raviga – meetodid, mida arvati mõjuvat, olid pigem piinamise valda kuuluvad ja ilmselgelt mitte sugugi tõhusad.
Veel tuli meelde vist maailmas üks levinumaid väärarusaamu – maakera on lapik 🙂
Ühte kirjutisse on pandud niii palju erinevaid “teadmisi”…

kõigile tehti klistiiri enne sünnitust, pesema ei tohtinud minna, lapsed eraldati peale sündi emadest ja toodi ainult söömise ajaks, isad ei saanud üldse lähedale ega sisse. Ja seda kõike peeti meditsiiniliseks pühaks tõeks!
Minu mäletamist mööda soovitati ka emadel kodus oma vastsündinud beebiga tegeledes marlimaski kanda.

Et vaktsineerituna ei nakatu.
Midagi sellist pole keegi kunagi arvanud. Kogu aeg on räägitud, et vaktsineerimine vähendab nakatumist ja kergendab haiguse kulgu.
No n-ö vana kooli vaktsiinide kohta öeldi seda küll ja kehtis ka. Ei olnud ikka inimesed aeg-ajalt kergelt lastehalvatuses või teetanuses.

Et homosid saab ravida elektrišokiga. Näidati meeste pilte ja anti šokilöök. Et siis hiljem mehi vaadates tuleb valu meelde ja ei tahagi meest enam. Täielik mõttetu piinamine lihtsalt nagu aastaid hiljem siiski selgus.

Et vaktsineerituna ei nakatu.
Midagi sellist pole keegi kunagi arvanud. Kogu aeg on räägitud, et vaktsineerimine vähendab nakatumist ja kergendab haiguse kulgu.
No n-ö vana kooli vaktsiinide kohta öeldi seda küll ja kehtis ka. Ei olnud ikka inimesed aeg-ajalt kergelt lastehalvatuses või teetanuses.
Need on ka hoopis teistsugused haigused kui koroona või gripp, mis on hooajalised nn külmetushaigused.

Meenus veel:
* Konte peeti koerale sobivaks toiduks.
* Siilile anti piima juua.
* Valutavasse kõrva kallati tilku. Musti kõrvu puhastati vatitikuga.
* Ninaverejooksuga kallutati pea taha.
* Beebipuudrit peeti kasulikuks/vajalikuks (tegelikult sellega lapse ümber “puhvides” on see tittede hingamisteedele kahjulik).

Minu vanaema ütles alati, et supi kõrvale ei tohi vett juua, muidu supp “taheneb kõhus ära”. Mis loogika või vanarahvatarkus seal taga oli, seda ma olengi jäänud mõistatama.
Supp oli vanasti ikka korralikult rasvane, keedeti pekiga ju. Ja mis juhtub rasvaga, kui külma vette panna? Õige, taheneb. Eks seal see loogika oli. Mitte, et ma arvaks, et need protsessid nii lihtsad ongi kõhus.

Aga
Meditsiin (sealhulgas ja esikohal muidugi ravimitööstus) on maailma suurim äri. Mida rohkem haigeid, seda suuremad kasumid. Edasi mõtleb juba igaüks ise.
Nojah, aga enne meditsiini ja tööstust olid paljud haigused surmaotsus, mis tänapäeval on väljaravitavad (sealhulgas nende paljukirutud AB-dega) või kontrolli all hoitavad. Ikka ei olnud nii, et enne ravimitööstust inimesed haigustesse lihtsalt ei jäänud või et loodusravi oleks aidanud kõige vastu.
Iseasi on küsimus, et kas ravimite tootmist saaks kuidagi teistmoodi (kasumit mittetaotlevalt) korraldada. Praegu, jah, saab keegi sellest kasu. Aga see ei tähenda, et ravimid poleks vajalikud. Toit on ka vajalik, aga kellegi jaoks tähendab toit kasumit jne.
Aga et arste ja ravimite tootmist lihtsalt ei oleks… Seda küll ei tasu tahta.
Aga seda ma ju oma postituses ütlesingi. Süsteem on üdini mäda.
Kui selline asi nagu inimeste tervis ja elu on orienteeritud ainult kasumile (k.a. arstid, kes iga välja kirjutatud ravimi eest protsenti saavad, samal ajal kui iga uuring nende taskust raha röövib), siis on ikka väga raske seda kõike usaldada.
Eriti levinud ongi see just esimese lüli, ehk perearstide hulgas. Mõelge, kui lihtne on saada saatekirja mõnele analüüsile või uuringule ja kui kiiresti teile tavaliselt mõni ravim välja kirjutatakse? Kusjuures see kõige lihtlabasem vereproov, mida kõige tihedamalt siiski tegema saadetakse, ei näita peale põletiku mitte midagi.
Aga kahjuks liiga paljud inimesed ei tea seda kõike. Mina ka ei teadnud. Lihtsalt usaldasin pimesi, kuni selle usalduse tagajärgi omal nahal väga valusalt tunda sain. Kahjuks pöördumatult.
Eks arstiteaduses ongi need kõige targemad, kes ise pole päevagi anatoomiat või veel vähem meditsiini õppinud.
Arstid õpivad terve elu ja on oma töö eest ka korraliku tasu ära teeninud. Teadlased, kes ravimeid välja töötavad, on ka korraliku teenistuse välja teeninud. Või mismoodi neid teisiti motiveerida uusi ravimeid välja mõtlema? Kui see sinu arvates nii lihtne ja tulus bisness on, siis hakka aga ise ravimitootjaks.
- Arstiks peaks õppima inimene eelkõige missioonitundest, mitte rahatähed silme ees.
See ongi ääretult vastutusrikas töö, sest arsti otsustest sõltuvad inimeste elu ja tervis.
Miks näiteks meie riigis on kogu see süsteem selline, mis lausa soodustab arstil normaalse palga saamiseks tegema nii halbu valikuid, mis inimeste tervise hävitavad, mina tõesti ei tea, Selge on ka see, et inimene on raha ori, kunagi pole seda piisavalt ja kui siis antakse võimalus nii lihtsal moel lisa teenida, langeb väga palju arste selle ohvriks. Hea näide oli perearstide sotsvõistlus lisaks korralikule boonusele iga süsti eest, mida nad tegid. See on lihtsalt ebainimlik ja eetikavastane! Rääkimata arstivande rikkumisest, mis on lausa kuritegu!
Aga ilmselgelt olen ma täiesti vales seltskonnas, et seda siin räägin. Kui inimene tahab vales elada, siis ei saa seda talle vägisi keelata.
Huvitav muidugi, mis alusel minu postitustest teavitatakse?
Vaatasin ka huviga järgi, mis need põhjused siin on ja ei näinud ühtegi, mille alla minu omad saaks liigitada. Aga tõe väljaütlemine on tänapäeval kuritegu, sellest olen selle viimase kahe aasta jooksul tõesti aru saanud. Ja pealekaebamine on IN.
Kena päeva!
Poe kassapidaja peaks ka missioonitundest töötama. Saad näidata eeskuju ja ilma palgata 12h päevas Maxima kassas istuda ning ühiskonna heaolusse panustada. Isegi õppida pole eriti vaja.

Et imikutel tuleb lasta karjuda.
Väikelast võis üksi koju jätta.
Jalgrattaga sõites polnud kiivrit vaja.
27 aastane sünnitaja oli vanuse tõttu riskirase.

Ma ei ole kindel, et saab öelda, et enam ei kehti, aga tahaks loota küll, et järjest rohkem inimesi ei pea vajalikuks piima/piimatooteid nii massiliselt ja igapäevaselt tarbida. Tegelt ka, ei ole vaja. Ja saab ka nii, et üldse ei tarbi. Mu vanim laps keeldus juba väikelapse eas nt mistahes piimatoodetest. Mitte mingi väevõimuga ei saanud teda neid ei maitsma ega sööma. Ei, ka jäätist mitte. On alati olnud parema tervise juures kui tema õde-vend, kes söövad valimatult kõike. Arst kehitas vaid õlgu, et ju lapsele nii sobib. Aga nagu kas ta ei peaks juba olema rängas kaltsiumi defitsiidis või kannatama luuhõrenemise all?
Siin mainitud ainult kasse ja siile, samas kui tegelikult ühelegi loomale ei sobi toiduks piim, sest kõik nad võõrduvad emapiimast ning neil kujuneb laktoositalumatus. Muidugi kui antakse, siis söövad, sest maitseb. Aga selle võrra söövad nad vähem loomuomast toitu ja pikalt nii toitudes võib tekkida vitamiinide ja toitainete defitsiit. See on muide ka inimestel nii!
Inimesed ise ka võõrduvad liigiomasest piimast. Miskipärast on pähe võetud, et kogu ülejäänud elu on kuidagi hea ja tervislik tarbida vasikale mõeldud piima, täis kasvuhormoone ja mida kõike…..
Õnneks õppeasutused on nüüdseks kõvasti vähendanud piimatoodete osakaalu oma menüüdes. Kunagi lasteaia menüüdel silma peal hoidsin, siis muud ei olnudki kui piim ees ja taga, hommikuks ja lõunaks ja õhtuooteks. Millal see organism siis seda vähest rauda toidust omastada saab?
Kaltsiumist rääkides.. On keegi mõelnud, miks on üldse osteoporoos nii sage haigus? Sellise rohke piimatoodete tarbimise juures!??? Rohke piima (ja liha) tarbimine tegelikult ise tekitabki luude hõrenemist, sest nad on väga valgurikkad toidud ja nende seedimine nõuab väga palju aluselisi mineraale. Kui seedetraktist neid võtta pole, võetakse Ca, Mg ja K ära luudest. Ülla-ülla. Meie igapäevane luuhõrenemine anna meile igapäev! Farmaatsiatööstus jälle rõõmustab.
Ja igasugused soovitused haiguse ajal sooja piima meega jms jälkus. Piim peaks olema esimene asi, mis haigestudes ära jätta, kuna tekitab organismis ainult lima juurde, mis omakorda ei aita mitte kuidagi tervenemisele kaasa.

Umbes sama teema on ka vaimuhaiguste raviga – meetodid, mida arvati mõjuvat, olid pigem piinamise valda kuuluvad ja ilmselgelt mitte sugugi tõhusad.
Vähemalt püüti, aga ilmselt ei olnud siis paremaid teadmisi, ravimeid.
Väga kole lugu on hoopis tänapäeval kui arst arvamise, oletamise, ükskõiksuse ja koonerdamisega inimese tervise rikub. Haige peab olema julge ja arstist targem, et analüüse ja ravi välja nõuda
Kas perearstidel üldse mingit vastutust ei ole, keegi nende tööd ei kontrolli?
Perearstid ei olegi oma sisult mingid õiged arstid, vaid arstide assistendid. Õppeaeg on neil sama, aga kui nt neuroloog ja pediaater õpivad selle aja jooksul süvitsi oma valdkonda tundma, siis peremeditsiinile spetsialiseerunud arstitudeng jaotab oma aja kõigi valdkondade vahel ja lõpuks ei tea ühestki neist väga palju. Ometigi sõltub just perearstist see, kas inimene saab õigetele vereanalüüsidele suunatud, saatekirja õigele spetsialistile, sobivad ravimid jne. Seda kõike veel väga lühikese visiidiaja jooksul. Kogu perearstisüsteem on mäda ka kui päriselt abi vaja saada, siis kogemus on näidanud, et esmalt tuleb end perearstibarjäärist läbi murda.
Näide: lähedane kurtis üle aasta mitmeid kordi oma perearstile, et tal üks lümfisõlm on paistes ja valulik. Perearst muudkui vastas, et külmetusest läinud, tavaline asi ja muretseda pole vaja. Lümfisõlm muudkui suurenes ja muutus järjest valulikumaks. Lõpuks perearst oli suure peale käimise tõttu nõus vereproovid tegema ja avastati hoopis lümfoom. Kahjuks juba IV staadiumis ja tuttav elas vaid mõned kuud hoolimata ravist.

enne AB suri igast 10 lapsest ca 8 enne täisealiseks saamist
Kui see protsent ligilähedaseltki tõsi oleks, oleks inimkond ammu välja surnud.

Et vaktsineerituna ei nakatu.
Midagi sellist pole keegi kunagi arvanud. Kogu aeg on räägitud, et vaktsineerimine vähendab nakatumist ja kergendab haiguse kulgu.
No n-ö vana kooli vaktsiinide kohta öeldi seda küll ja kehtis ka. Ei olnud ikka inimesed aeg-ajalt kergelt lastehalvatuses või teetanuses.
Need on ka hoopis teistsugused haigused kui koroona või gripp, mis on hooajalised nn külmetushaigused.
Mis see siia puutub? Väideti, et keegi pole kunagi arvanud, nagu hoiaksid vaktsiinid haigestumisest. Mis on lihtsalt vale. Vaktsiini definitsioonis oli varem see klausel sees, et hoiab ära nakatumise. Ära muudeti see sõnastus alles seoses koroonavaktsiinide turuletulekuga.

See on muide ka inimestel nii!
Aga inimestel ei ole nii, sest kui peale rinnapiimast võõrutamist pakkuda lapsele piimatooteid ikka edasi, siis tema laktaas ei lakka töötamast (täiskasvanud loomad ju reaalselt mingit piima kuskilt ei saa peale võõrutamist, keegi ei tule neile piima söötma, seega pole seda ensüümi neile enam vaja). Iseasi, kas peab pakkuma, aga kui pakkuda, siis enamusel (põhjamaalastel ja ürgajast saadik piima toiduks tarvitanud rahvastel) ei kujune mingit piimatalumatust. Eestlastest on laktoositalumatud 25% ja ka talumatusel on erinevaid vorme ja raskusastmeid (kes saab süüa hapupiimatooteid, kes mitte neidki jne).
On inimesi, kes ei talu laktoosi, on inimesi, kel tekitab probleeme piimavalk kaseiin (mis seob piimakaltsiumi ja seetõttu on piimas kaltsium tegelikult raskesti omastatav, palju mõttekam on süüa luudega räime nt). On inimesi, kes ei talu või kellele tekitab terviseprobleeme gluteen, aga ei saa ütelda, et gluteen on kõigile kahjulik. Samamoodi piimaga.

Et, kui tahad saledat kõhtu, tuleb kõhulihaseid teha…

Supp oli vanasti ikka korralikult rasvane, keedeti pekiga ju. Ja mis juhtub rasvaga, kui külma vette panna? Õige, taheneb. Eks seal see loogika oli. Mitte, et ma arvaks, et need protsessid nii lihtsad ongi kõhus.
Nüüd mõtle, mis on inimese kehatemperatuur. Sinu sisikond ei ole ju 10-kraadi juures, et midagi saaks su sees ära hanguda.

Ära muudeti see sõnastus alles seoses koroonavaktsiinide turuletulekuga.
Mis jutt see on, gripivaktsiiniga on alati nii olnud, et ei hoia ära nakatumist, vaid vähendab raskeid juhtumeid ja igal aastal on vaja uuesti süstida. Täpselt koroonavaktsiiniga sarnane.

See on muide ka inimestel nii!
Aga inimestel ei ole nii, sest kui peale rinnapiimast võõrutamist pakkuda lapsele piimatooteid ikka edasi, siis tema laktaas ei lakka töötamast (täiskasvanud loomad ju reaalselt mingit piima kuskilt ei saa eale võõrutamist, keegi ei tule neile piima söötma, seega pole seda ensüümi neile enam vaja). Iseasi, kas peab pakkuma, aga kui pakkuda, siis enamusel (põhjamaalastel ja ürgajast saadik piima toiduks tarvitanud rahvastel) ei kujune mingit piimatalumatust. Eestlastest on laktoositalumatud 25% ja ka talumatusel on erinevaid vorme ja raskusastmeid (kes saab süüa hapupiimatooteid, kes mitte neidki jne).
On inimesi, kes ei talu laktoosi, on inimesi, kel tekitab probleeme piimavalk kaseiin (mis seob piimakaltsiumi ja seetõttu on piimas kaltsium tegelikult raskesti omastatav, palju mõttekam on süüa luudega räime nt). On inimesi, kes ei talu või kellele tekitab terviseprobleeme gluteen, aga ei saa ütelda, et gluteen on kõigile kahjulik. Samamoodi piimaga.
Jah, kui piima muudkui edasi anda, siis ei kujune talumatust (vähemalt mitte kohe, hiljem elus võib ikka tekkida). Pidasin silmas vitamiinipuudust. See tekib ka inimesel, kui piim on toidulaual nii A ja O nagu ta on. Ehk on see muutumas…

See on muide ka inimestel nii!
Aga inimestel ei ole nii, sest kui peale rinnapiimast võõrutamist pakkuda lapsele piimatooteid ikka edasi, siis tema laktaas ei lakka töötamast (täiskasvanud loomad ju reaalselt mingit piima kuskilt ei saa eale võõrutamist, keegi ei tule neile piima söötma, seega pole seda ensüümi neile enam vaja). Iseasi, kas peab pakkuma, aga kui pakkuda, siis enamusel (põhjamaalastel ja ürgajast saadik piima toiduks tarvitanud rahvastel) ei kujune mingit piimatalumatust. Eestlastest on laktoositalumatud 25% ja ka talumatusel on erinevaid vorme ja raskusastmeid (kes saab süüa hapupiimatooteid, kes mitte neidki jne).
On inimesi, kes ei talu laktoosi, on inimesi, kel tekitab probleeme piimavalk kaseiin (mis seob piimakaltsiumi ja seetõttu on piimas kaltsium tegelikult raskesti omastatav, palju mõttekam on süüa luudega räime nt). On inimesi, kes ei talu või kellele tekitab terviseprobleeme gluteen, aga ei saa ütelda, et gluteen on kõigile kahjulik. Samamoodi piimaga.
Jah, kui piima muudkui edasi anda, siis ei kujune talumatust (vähemalt mitte kohe, hiljem elus võib ikka tekkida). Pidasin silmas vitamiinipuudust. See tekib ka inimesel, kui piim on toidulaual nii A ja O nagu ta on. Ehk on see muutumas…
vitamiinipuudus piima joomisest?

Teadsin ja uskusin siiralt, et arstid ja meditsiin on inimeste hüvanguks. See teadmine hakkas kaduma peale seda, kui nägin, millise kergusega arstid ravimeid, et eriti AB-d välja kirjutavad, ilma, et üldse süveneks, milles on probleem. Kahjuks peidetakse nii tehes vaid sümptomeid ja probleem vaid süveneb. Peale seda kui olin teinud ühele perearstide oü-le raamatupidamist, süvenes see teadmine veelgi.
Meditsiin (sealhulgas ja esikohal muidugi ravimitööstus) on maailma suurim äri. Mida rohkem haigeid, seda suuremad kasumid.
Edasi mõtleb juba igaüks ise.
Aga Amwayd ikka usud veel?

Esileht › Ajaviite- ja muud jutud › Kunagised teadmised, mis enam ei kehti