Esiteks, vaadake, targad prouad, kalapüük ei käi 365 päeva aastas. See on hooajaline tegevus. Sõltub ilmastikust, jääoludest, kalade elutsüklist ja (ka nõukogude ajal olemas olnud) keeluaegadest. Aasta jooksul esineb päris pikki perioode, kus kala püüda ei saa või ei ole teda mõtet söögiks püüda
Ei ole sellist aastaaega ega perioodi, kus kõigi kalade püük on keelatud. See käib periooditi ja liigiti, alati on mingid kalad, mida võib püüda.
Keegi siin mainis vatitikuga kõrvad puhastamist.
Mina olen seda terve elu teinud. Pärast duši all käimist krutin kohe vatitikuga kõrvad üle.
Kasutan vatitikke igapäevaselt ja vahel ka 2x päevas. Teadlikult juba vähemalt 45 aastat.
Ka tänased tarkused ja teadmised on tõenäoliselt 15-aasta pärast pahupidi. Ma ootan, millal see vee joomise propageerimine vääraks tunnistatakse.
Esiteks, vaadake, targad prouad, kalapüük ei käi 365 päeva aastas. See on hooajaline tegevus. Sõltub ilmastikust, jääoludest, kalade elutsüklist ja (ka nõukogude ajal olemas olnud) keeluaegadest. Aasta jooksul esineb päris pikki perioode, kus kala püüda ei saa või ei ole teda mõtet söögiks püüda
Ei ole sellist aastaaega ega perioodi, kus kõigi kalade püük on keelatud. See käib periooditi ja liigiti, alati on mingid kalad, mida võib püüda.
Ma pole seda öelnudki, aitäh. Muidugi on keeluajad sõltuvalt kalade liikidest erinevad. Küll aga esineb jääolusid ja ilmastikutingimusi, kui kala ei saa püüda ja need perioodid võivad küllaltki pikad olla. Nii ehk naa, nõukogude ajal ilmselt ei olnud kellegi elatusallikaks ja perekonna (või kassi) toitmise peamiseks viisiks õngepüük mingist siseveekogust. Värske eestimaine kala oli nõukogude ajal ja on ka praegu küllaltki eksklusiivne toiduaine, mitte mingi igapäevane kõhutäide.
Ka praegusel ajal on hulk libateadmisi, mis juba lähitulevikus ümber lükatakse.
Uus on hästi unustatud vana
Nõuka ajal jagati piima töökohal, kui töötasid mürgises keskkonnas, ju siis aitas puhastada organismi mürgist.
Piim on vastunäidustatud laktoositalumatuse korral, aga kui probleemi pole, siis näitab elu ja ajalugu, mitte teadus, see on tuulelipuna muutlik süsteem- et need kes jõid piima kogu elu vältel on tugev luustik ja korras hambumus.
Mingi aeg rääkisid teadlased, et tomat on mürgine, siis et kaitseb vähi eest-teadus?! my ass!
looduslik geel.
Mis see on?
Koolides oli lausa kalapäev, sest kala oli rämedalt käes, liha aga rändas suuresti Võhmast Venemaale.
Nõukaajal oligi neljapäev kalapäev enamjaolt kõigis sööklates, muud oli ka, aga praetud kala valge kastme ja kartuliga oli alati neljapäeviti ja see maitses hästi. Koolisööklates oli kalakaste ja kalasupp.
et katkised sukkpüksid tuli alles hoida ja sukasilmade ülesvõtmise punkti viia (paari päeva pärast sai parandatuna tagasi) – olen kunagi keskkooliklassides ja tudengina 1980ndatel seda teenust kasutanud
Kehtivust pole kaotanud mitte teadmine, vaid kadunud on sukasilmade ülesvõtmise punktid. Ilmselt on veel niisuguseid teenuseid, mis kunagi olid ja enam mitte. Minu vanemad veel 80. aastate alguses kasutasid pesumaja teenust – see on tänapäeval küll olemas, aga ma ei tea kedagi, kes oma voodipesu pesumajja pesta viiks. Elasime paneelmajas, pesumasin oli olemas, aga selline, et ainult pesi, loputama pidi käsitsi, ja pesu kuivatasime rõdul. Selge, et voodipesu oli sellise süsteemiga ebamugav pesta, ja pesumaja teenus oli üliodav. Aga need on pigem (teenuse)tarbimisharjumuste muutused, mitte kehtivuse kaotanud teadmised. Teadmine, et asju tuleks püüda parandada nende kasutusea pikendamiseks, on tänapäeval siiski jälle levimas.
Meenus selline “teadmine”, et liiga lähedalt televiisori vaatamine põhjustab lühinägevust. Näiteks sellest, et silmadele on kasulik õues loomulikus valguses viibimine, vanasti ei räägitud.
tomat on mürgine
Roheline tomat ongi mürgine. Solaniin.
aga ma ei tea kedagi, kes oma voodipesu pesumajja pesta viiks.
Tüüpiline. Mina ei tea, järelikult pole olemas.
Mina mäletan lapsepõlvest (ca 35 a tagasi), kuidas treener ei lubanud kohe pärast trenni juua. Käis riietusruumis vaatamas, et me kraani all ainult kaenlaaluseid peseksime ega paneks vahepeal suud alla. Ma ei mäleta, miks see hea pidi olema ja kui kaua joomisega kannatama.
Mis kalasse puutub (nagu et seda oli Eestis saada vaid linnades ja väljaspool linnu kala polnud, keegi kirjutas), siis vaadates Eesti rannajoone pikkust ja veekogude arvu ning teades, kuidas näiteks särje ja räimega vanasti toimetati, maal paljudes kohtades siiski kala kassile anti. Mind ennastki saadeti sügaval vene ajal jõest kassile kala püüdma.
Oled nõukaajal USA-s käinud (ma ei kujuta küll ette millise seltskonnaga see võimalik sai olla kui isegi kuulus Länik sai ainult Kuubale, Indiasse) aga kas sa Saaremaal/Hiiumaal kordagi ei käinud? Ei tea kuidas sinna pääsemini oli? Kuidas sa ei tea, et mereäär oli rahvale suletud, üksikutesse kohtadesse pääses eriloaga. Loe kasvõi kunagise kuulsa Käsmu kaptenite küla ajalugu, et mis sellest tiblade ajal sai.
Minu vanemad käisid mõnikord Mehikoormast kala toomas. Ka seal ei olnud nii, et läksid ja ostsid. Tuli kodustada mõni kalur ja loota, et tema paatkond sai nii palju saaki, et riiginormist üle jääva ära sai osta. Sedagi salaja toimetades.
Mismoodi kala mere äärest suvel Lõuna-Eestisse jõudma oleks pidanud kui külmetusega autosidki ei olnud. Poeski vist külmlette ei olnud? Igatahes Tartu Turuhoone kalaosakond haises rõvedalt, hoiti vist soojas.
Ju sind taheti jalust ära saata, mitte ei loodetud kassile kala saada.
Miks iganes sa püüad mulle ära panna, kui sa vaatad rannajoont, järvi ja oled vanem kui 14, saad ju aru. Proovi vähemalt. Emajõe kaldad suurimas osas polnud kunagi kinni. Ei olnud kinni ja läbisid Eestit või ei? Ei Pedeli ei Mustjõe, Võhandu, Sauniku, Õhne jõgi jne jne? Ega ka polnud meil Peipsi, ega Võrtsjärv, ega Saadjärv ega sadakond muud järve maal saadaval. Saaremaalt vanaisa vend sai päeva ajal kalastada – muidugi mitte öösel. Mis su mure täpsemalt on. Su väide on, et eestlased ei püüdnud kala ja vanad eestlased kunagi ja üldse ei söönud taludes kala või mis? Nalja viskad. Rannarahvas 🙂
Kui on meri hügehall..
Kõik nii targad prouad siin koos : )
Rannajoon või mitte, aga Tähesäral on ikkagi õigus. Kala ei olnud nõukogude ajal aastaringselt ja igaühele kättesaadav. Välja arvatud võibolla peipsi tint ja räim tomatikastmes, aga neid konserve kassidele ja koertele ei antud. Ja ega inimesed ise neist kah ei pidanud.
Esiteks, vaadake, targad prouad, kalapüük ei käi 365 päeva aastas. See on hooajaline tegevus. Sõltub ilmastikust, jääoludest, kalade elutsüklist ja (ka nõukogude ajal olemas olnud) keeluaegadest. Aasta jooksul esineb päris pikki perioode, kus kala püüda ei saa või ei ole teda mõtet söögiks püüda.
Teiseks, kui kala püüdsid kutselised kalurid (kalurikolhoosid asusid mere ääres, Peipsi ääres ja Võrtsjärve ääres), siis oli neil kohustus anda kala ära kalapunkti. Kohalik rahvas seda osta ei saanud ja kohalikku poodi see kala müügile ei läinud. Kohalikud said kala osta kutseliste kalurite käest althõlma, kui tutvust oli. Teatud perioodidel, kui kala tuli korraga palju, sai ka otse punktist osta, aga see oli küllaltki ettearvamatu võimalus, mida sai kasutada üksnes mõned korrad aastas. Igal juhul mingi kassi pärast küll keegi keerulist värske kala hankimise operatsiooni ette ei võtnud. Kass sai kala sel juhul, kui peres oli mõni hobikalamees, aga ega keegi mingi kassi toitmise nimel küll kalal ei käinud.
Suuremates linnades olid olemas kalapoed, mis enamasti rõvedalt haisesid, aga kust võis siiski saada üsna hea kvaliteediga kala. Aga maapoodides ja väiksemates keskustes oli värsket kala küll üliharva või üldse mitte. Ja ega inimestel ei olnud ka sellist poodides jõlkumise kommet nagu tänapäeval. Polnud sellist aegagi. Maainimene käis poes korra nädalas ja kogu lugu. Nii et polnud see kala nii kättesaadav midagi, hoolimata kogu rannajoonest. Pere võis ju jõe või järve ääres elada, aga kui peres ei olnud meest, kes oleks kala välja toonud, siis elasid ilma kalata ja kogu lugu.
Nõus. Meie pereliige oli ühes suuremas mere ääres asuvas linnas kalapoe juhataja. Lisaks oli üks sugulane kalalaeva kapten. Kala said inimesed osta jao kaupa, mitte piiramatult. Samuti sõltus see hooajast. Enda peres pereliikme töökoha tõttu tõesti kalapuudust polnud.
Mis kassipoegade uputamisse ja koerte lühikeses ketis pidamisse puutub, siis elades maal saan öelda et see on paljude arvates siiamaani normaalne ja seda tehakse. Ka linnas olen näinud koeri lühikeste kettide otsas hoovides.
Keegi siin mainis vatitikuga kõrvad puhastamist.
Mina olen seda terve elu teinud. Pärast duši all käimist krutin kohe vatitikuga kõrvad üle.
Kasutan vatitikke igapäevaselt ja vahel ka 2x päevas. Teadlikult juba vähemalt 45 aastat.
Ka tänased tarkused ja teadmised on tõenäoliselt 15-aasta pärast pahupidi. Ma ootan, millal see vee joomise propageerimine vääraks tunnistatakse.
See pudeliga ringi käimine ja pidev veekaanimine on loomulikult vale. Joomise jaoks on loodus janu välja mõelnud, siis tulebki juua. On erandjuhud: näiteks raskel suusamatkal külmas kliimas ei pruugi janu olla, aga tuleb juua, samuti pikal lennureisil jms.
Loomad ei ole naisteajakirju lugenud vaid joovad ikka siis, kui janu on.
Liigne joomine on neerudele koormav.
looduslik geel.
Mis see on?
Apteegis müüakse 99% loodusliku aaloe geeli. Holika holika oma näiteks . Tradehouseis on mõni euro odavam.
Müüakse tavakaubanduses aalo nime all geele/kreeme, mis sisaldavad tegelikult aaloet ise väga vähe.
Meenus selline “teadmine”, et liiga lähedalt televiisori vaatamine põhjustab lühinägevust. Näiteks sellest, et silmadele on kasulik õues loomulikus valguses viibimine, vanasti ei räägitud.
Sellest polnud rääkida vajagi, sest inimesed viibisid niigi väga palju õues. Isegi linnainimesed. Ja eriti lapsed.
Sellest polnud rääkida vajagi, sest inimesed viibisid niigi väga palju õues. Isegi linnainimesed. Ja eriti lapsed.
Mõnel puudub arusaam, et enne nn tema aega on ka elu olnud. Sellest ka paljud vaidlused pk-s.
Margariin on kasulikum kui või. Asi vastupidi.
Šokolaad on tervislik. Teadusartikkel, mis seda tõestas oli meelega nii tehtud ja tulemusi moonutati, et näidata et valeinfot on võimalik teadusartiklis avaldada tõe pähe ja inimesed jäävad seda uskuma. Kakaos on hoopis raskmetalle toksiine ja eriti tume šokolaad ja kakao on seetõttu just kahjulikumad.
Nõukaajal müüdi toorest räime ja turska poes, Peipsi äärest toodi rääbist, mere äärest tehti suitsulesta. Jutt või asi, et nõuka ajal kala ei olnud. Maal kassid jõid lüpsisooja piima ja elasid kõrge vanuseni.
Aga huvitava tarkuse leidsin siit – piim ei tohi juua, see tekitab lima. Millist lima ja kus? See on ammu kummutatud müüt.
Appi, jäätegi nüüd kaladest jaurama või?
aga ma ei tea kedagi, kes oma voodipesu pesumajja pesta viiks.
Tüüpiline. Mina ei tea, järelikult pole olemas.
Ei, ausalt ma ei arva, et üldse keegi ei vii oma voodipesu pesumajja – pesumajad on ju olemas, ju keegi neid ikka kasutab siis. Aga ma arvan, et suuremalt jaolt on need majutusasutused jmt, sest minu tutvusringkonnas ühtegi sellist eraisikut ei ole, järelikult neid väga massiliselt olla ei saa. Siin Perekooliski on pigem arutlused selle üle, kes kus oma pesu kuivatab või on tal hoopis kuivati.
Aga huvitava tarkuse leidsin siit – piim ei tohi juua, see tekitab lima. Millist lima ja kus? See on ammu kummutatud müüt.
Tekitab küll, eriti kui tarbid õhtuti mingit piimatoodet, on hommikul suu eriti paks ja “päkapikune”. Aga see sõltub ilmselt suuresti kehatüübist, need pitta ja vatta ja mis see kolmas oli – ühel rohkem, teisel vähem. Mulle on sattunud just see totakas variant, aga kui sulle teine, siis on sul vedanud 🙂
Teadsin ja uskusin siiralt, et arstid ja meditsiin on inimeste hüvanguks.
Meditsiin (sealhulgas ja esikohal muidugi ravimitööstus) on maailma suurim äri. Mida rohkem haigeid, seda suuremad kasumid.Edasi mõtleb juba igaüks ise.
Meditsiinis kehtivad samasugused ärireeglid nagu muude äride puhul, sh konkurents. Kõige kasumlikum äritegevuse viis on haige inimene terveks ravida, sest selline ravimine omab kõigi teiste ravimiste ees suurt konkurentsieelist. Kui sinu ravimifirma pakub inimest tervendavat ravimit, siis miks peaks haige tarbima konkureeriva firma tooteid, mis vaid sümptomeid alla surub, aga terveks ei tee?
Seda, et haigetest puudus tuleb, küll karta ei ole. Ei jää küll kellelgi kasum sellest saamata, et haigeid ei ole.
Margariin on kasulikum kui või. Asi vastupidi.
Šokolaad on tervislik. Teadusartikkel, mis seda tõestas oli meelega nii tehtud ja tulemusi moonutati, et näidata et valeinfot on võimalik teadusartiklis avaldada tõe pähe ja inimesed jäävad seda uskuma. Kakaos on hoopis raskmetalle toksiine ja eriti tume šokolaad ja kakao on seetõttu just kahjulikumad.
See on õige, et või on palju kasulikum. Ülde on igasugune päristoit kasulikum kui millegi vaba, vähendatud rasva- ja suhkrusisaldusega, mingite asendajatega jne. Iseasi on muidugi arsti diagnoositud talumatused. Ja ikka päris arsti, mitte mingi kahtlase firma tasuline test.
Küll on aga olulised kogused, kui palju midagi süüakse.
Nõuka ajal jagati piima töökohal, kui töötasid mürgises keskkonnas, ju siis aitas puhastada organismi mürgist.
Vot SEE on üks jälle näide vananenud, iganenud ja valest arvamusest. Piim ei aita mitte kuidagi asbesti, keemiatööstuse jääkide, kaevandustolmu jms vastu, mis sisse hingatakse, naha kaudu mürgitab vms, mis kõik tervistkahjustavad tööd olid. Ainuke, kus piim VÕIB olla kasuliku mõjuga, on siis, kui alla neelatud on söövitavat ainet, siis võib piim esiteks ainet lahjendada ja teiseks piimarasva sisaldusega kaitsta mingil määral söögitoru-maoseinu söövituse eest. Muudel juhtudel on piim täiesti kasutu ja kui pole täpselt teada, mida alla neelati, ei tohi ka igaks juhuks piima juua, sest teistel juhtudel suurendab piim mürgistust. Muud, millest ka abi oleks olnud, neil lihtsalt polnud nii jagada.
Ahh, mu ämm leierdab igasuguseid toredaid “tarkusi”- juuste lõikamine lapsel teeb paksemad ja tihedamad juuksed, nina nokkimine muudab ninakuju, õun läheb pruuniks, järelikult on selles palju rauda (nagu õun roostetaks, kuigi tegelikult on need ensüümid, mis õhuga reageerivad) jnejne, ma ammu enam ei pööra neile õpetustele tähelepanu, las inimene räägib, ega ma teda enam ümber ei veena.
Olen kindel, et ka praegu tehakse samasuguseid vigu. Mida siis kunagi valeks tunnistatakse. Õnneks jääb praegu enamasti jälg maha, et aru nõuda. Vee sissekaanimise kohta liitrite viisi – see on siiski uue aja soovitus. Üldiselt kui inimene ei ole täiesti kindel asja õigsuses, siis ta ei peaks tänapäeval avalikult ei kirjutama ega rääkima, kui on oht, et see võib valeks osutuda. Enne jätku ütlemata.
Piim ei aita mitte kuidagi asbesti, keemiatööstuse jääkide, kaevandustolmu jms vastu, mis sisse hingatakse, naha kaudu mürgitab vms, mis kõik tervistkahjustavad tööd olid.
Nii ta oli, Tolmuses keskkonnas tööd tehes mingeid kaitsevahendeid tihti polnud, aga see eest said päevas pool liitrit tasuta piima tehase sööklast. Kas see aitas, pagan seda teab. Võib olla oli sel selline psühholoogiline mõju, näe riik vähemalt hoolib sinust:)
Raseerimine-nõuka ajal käisid enamik naisi karvastena ringi, sest igal pool rõhutati, nagu raseerid, nii on iga kasvav karv tihedam, tumedam, jämedam-nüüdseks teame, kui absurdne oli see jutt
22 viimne taks, päras seda olid juba vanatüdruk valmis, kes ei kõlvanud enam kuhugi
22 viimne taks, päras seda olid juba vanatüdruk valmis, kes ei kõlvanud enam kuhugi
Jumala eest, see ei olnud mingi uskumus, seda öeldi naljaga sest läks hästi riimi!
