Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kunagised teadmised, mis enam ei kehti

Näitan 30 postitust - vahemik 151 kuni 180 (kokku 181 )

Teema: Kunagised teadmised, mis enam ei kehti

Postitas:
paadund perekoolik

22 viimne taks, päras seda olid juba vanatüdruk valmis, kes ei kõlvanud enam kuhugi

Jumala eest, see ei olnud mingi uskumus, seda öeldi naljaga sest läks hästi riimi!

Just! Sellele vastati ju tavaliselt: 26 – lootus uus.

+17
-4
Please wait...

Postitas:
Kalle Kasn

Minu vanaema ütles alati, et supi kõrvale ei tohi vett juua, muidu supp “taheneb kõhus ära”. Mis loogika või vanarahvatarkus seal taga oli, seda ma olengi jäänud mõistatama.

Minu vanaema ütles seda ka, aga mitte kõigi suppide kohta, vaid suppide kohta, mis lambalihaga tehtud. Et siis rasv nn taheneb seal kõhus. Seda ma mäletan küll, et kui peale sellise supi söömist külma vett jõid, siis jäigi suu lakke nagu õhuke rasva kiht.

+11
-5
Please wait...

Postitas:
brill

Supi ja vee asja seletasid mu vanemad mulle nii, et ega ju sooja vett supi kõrvale ei jooks, ikka külma, aga kuuma supi ja külma vee puhul tekitab temperatuurivahe hambavaapa mikropragusid. Äkki isegi tõetera sees?

 

 

 

 

 

+7
0
Please wait...

Postitas:
MrsSmith

Ja sokolaad on koertele eluohtlikult mürgine.

Tegelikult eluohtlikult mürgine on ainult nendele koertele, kellel on kakao vastu allergia.

Olin hirmul kui minu kutsikas, kes kaalus siis 3,5kg sai kätte ja pistis nahka 300g šokolaadi. Helistasin kliinikusse ja räägiti, et tuleb lihtsalt jälgida looma enesetunnet. Ja mitte midagi ei juhtunud temaga. Oli lihtsalt veidi enwrgilisem kui tavaliselt Elab siiani juba 10+ aastat. Ainult, et šokolaadipaberi krõbin ajab elevusse iga kord, kuid enam sellist õnne talle osaks pole saanud, et šokolaadiga maiustada saaks.

+9
-9
Please wait...

Postitas:
temake

Mu naabri koer, kes elas üle 20a ja armastas väga sokolaadi ja naaber toitis teda ühtlasi šokolaadiga iga jumala päev, kiites kuidas koer hävitab seda maiust nagu sõge. Tundus mulle lapspõlves kummaline, aga nii näitas see tegelikku elu omal kujul, et absoluutset tõde pole olemas, seda enam kuivikust pedagoogide targutusi kuulata

+8
-10
Please wait...

Postitas:
piret005

Tegelikult eluohtlikult mürgine on ainult nendele koertele, kellel on kakao vastu allergia.

Mina lugesin kunagi, et allergiaga pole tegu, vaid šokolaad sisaldab teobromiini, mis tekitab koerale mürgistust. Aga näiteks piimašokolaadis on seda väga vähe ja valges šokolaadis üldse mitte. Seega ohtlik kogus väikesele 10 kg koerale on 450 gr piimašokolaadi ja 60 gr tumedat või küpsetusšokolaadi. Piimašokolaadi puhul on see ju ülisuur kogus, mida on väga raske kätte saada ja ka väike amps tumedat šokolaadi ei tee tegelikult koerale midagi. Samas muidugi pole ka šokolaadis sisalduv suhkur samuti koerale hea, aga ära ta sellest just ei sure. Mul kunagi oli väike koer, kellele vanaema söötis ikka igasugu jubedusi sisse, batoonikesi ja šokolaadi kogu aeg, aga koer oli terve ja elas kõrge vanuseni. Aga krantsid olidki tugevama tervisega kui praeguse aja tõukoerad.

+9
-4
Please wait...

Postitas:
Nojah90

Et normaalne ongi, et elu kannatuste jada ja raske.

Et päris töö on ikka füüsiline töö, mitte kuskil arvuti taga.

Jnejnejnejne.

+11
-3
Please wait...

Postitas:
Nojah90

Aga krantsid olidki tugevama tervisega kui praeguse aja tõukoerad.

Mille põhjal seda väidad? Krantsid olidki maakohtades nagu tarbekaup. Kui loom oli haige siis ei hakatud arstile viimagi vaid halastuslask lauda taga. Sellest tulebki väärastunud arusaam ja statistika, et krants on tervem, sest neid ja nende tervist ei uurita nii põhjalikult kui tõukoeri.

Samamoodi, koer võib NÄILISELT terve ollagi omaniku arvates kui ta lihtsalt hingab ja kõnnib, aga üldjuhul ei hakatagi tasuta saadud koerale tegema mingeid põhjalikke terviseuuringuid, et seda ka kinnitada.

Mul ka ühel maakohas elaval sugulasel on koer, kes sööb Darlingu toitu ja kalpsab ringi, aga ega ta ei käi temaga loomaarstil ka kui loomal otseselt mingit silmnähtavat probleemi pole. Minul on näiteks tõukoer, kellel on teada, et võib esineda tõule iseloomulikke haigusi nt südamehaigused jms ja käime juba ainuüksi sellepärast uuringutel. Asümptomaatilisus ei tähenda, et loom on terve. Siin tulebki vahe sisse.

+2
-25
Please wait...

Postitas:
piret005

Mille põhjal seda väidad? Krantsid olidki maakohtades nagu tarbekaup. Kui loom oli haige siis ei hakatud arstile viimagi vaid halastuslask lauda taga. Sellest tulebki väärastunud arusaam ja statistika, et krants on tervem, sest neid ja nende tervist ei uurita nii põhjalikult kui tõukoeri.

Väidan oma kogemuse põhjal. Loomapidamine on aastate jooksul väga palju muutunud ja praegusel ajal käiakse krantsidega samamoodi arsti juures kui iga teise koeraga. Aga nõuka ajal oli koerapidamine teistsugune ja sellele vaatamata said krantsid sellise eluga hakkama, tänapäeva tõukoerad ei peaks sellist elu vastu. Minu lapsepõlves olid koerad, kellest hooliti küll, aga arsti juures tõesti ei käidud, sest polnudki seal sellist arsti. Kohalik loomaarst tegeles ainult farmiloomadega ja koeri pani magama, kui vaja oli, see oli kõik. Meil oli pisike krants, kellel oli kae, aga operatsioonile teda ei viidud, sest polnudki sellist kohta, kuhu viia. Toideti ka suvalise sodiga. Mina ei tea kedagi, kes oleks koerale kuuli pähe lasknud ja asi vask, koerad olid armastatud ja hoitud, aga teadmised ei olnud tänapäevased. Nüüd on mul tõukoer, kes on allergiline, veel sada häda, tema ülevalpidamine maksab terve varanduse. Tuttavate koertel on ka palju probleeme, küll kõhuprobleemid, kõrvapõletik, kogu aeg on midagi, kuigi toidetakse väga kalli spetsiaaltoiduga. Krantsid tõesti sellist erikohtlemist ei vajanud, aga elasid rõõmsalt ikka kõvasti üle kümne aasta.

+22
0
Please wait...

Postitas:
Nojah90

Mille põhjal seda väidad? Krantsid olidki maakohtades nagu tarbekaup. Kui loom oli haige siis ei hakatud arstile viimagi vaid halastuslask lauda taga. Sellest tulebki väärastunud arusaam ja statistika, et krants on tervem, sest neid ja nende tervist ei uurita nii põhjalikult kui tõukoeri.

Väidan oma kogemuse põhjal. Loomapidamine on aastate jooksul väga palju muutunud ja praegusel ajal käiakse krantsidega samamoodi arsti juures kui iga teise koeraga. Aga nõuka ajal oli koerapidamine teistsugune ja sellele vaatamata said krantsid sellise eluga hakkama, tänapäeva tõukoerad ei peaks sellist elu vastu. Minu lapsepõlves olid koerad, kellest hooliti küll, aga arsti juures tõesti ei käidud, sest polnudki seal sellist arsti. Kohalik loomaarst tegeles ainult farmiloomadega ja koeri pani magama, kui vaja oli, see oli kõik. Meil oli pisike krants, kellel oli kae, aga operatsioonile teda ei viidud, sest polnudki sellist kohta, kuhu viia. Toideti ka suvalise sodiga. Mina ei tea kedagi, kes oleks koerale kuuli pähe lasknud ja asi vask, koerad olid armastatud ja hoitud, aga teadmised ei olnud tänapäevased. Nüüd on mul tõukoer, kes on allergiline, veel sada häda, tema ülevalpidamine maksab terve varanduse. Tuttavate koertel on ka palju probleeme, küll kõhuprobleemid, kõrvapõletik, kogu aeg on midagi, kuigi toidetakse väga kalli spetsiaaltoiduga. Krantsid tõesti sellist erikohtlemist ei vajanud, aga elasid rõõmsalt ikka kõvasti üle kümne aasta.

Eks see halastuslask oli ikkagi piltlikult öeldes, sest vanasti oli ju maakohtades normaalne nt ka kassipoegasid merekooli saata jms. Kui loom osutus haigeks siis see oligi “looduse valik” ja “tugevam jääb ellu”, nüüd aidatakse neid ühe silmaga kassipoegi ja kolme jalaga koerasid annetajate raha eest elule. Tundub, et kahjuks pole lemmikute pidamise kultuur Loomapäästegrupi sotsiaalmeedia lehte jälgides endiselt paljudesse kohtadesse jõudnud, nt alles eile oli uudis õudustemajast Lõuna-Eestis, õõvastav.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
piret005

Eks see halastuslask oli ikkagi piltlikult öeldes, sest vanasti oli ju maakohtades normaalne nt ka kassipoegasid merekooli saata jms. Kui loom osutus haigeks siis see oligi “looduse valik” ja “tugevam jääb ellu”, nüüd aidatakse neid ühe silmaga kassipoegi ja kolme jalaga koerasid annetajate raha eest elule. Tundub, et kahjuks pole lemmikute pidamise kultuur Loomapäästegrupi sotsiaalmeedia lehte jälgides endiselt paljudesse kohtadesse jõudnud, nt alles eile oli uudis õudustemajast Lõuna-Eestis, õõvastav.

Neid jubedaid loomapiinajaid on alati olnud, oli siis ja oli nüüd. Mina lihtsalt vaidlesin selle vastu, et siis ei hoolitud koertest üldse. Suurem osa inimesi ikka hoolis küll. Aga loomulikult on selge see, et mida arenenum riik, seda rohkem hoolitakse ka loomadest, aga meil on sinna veel pikk maa minna. Samas eks oleneb, millega võrrelda. Mul on tuttav Aafrikast ja tema ütles mulle, et olen hull, kui ma ütlesin, et mu koer käib koolis ja juuksuris. Tema arust ei ole see päris normaalse inimese käitumine.

+10
-2
Please wait...

Postitas:
Nojah90

Mul on tuttav Aafrikast ja tema ütles mulle, et olen hull, kui ma ütlesin, et mu koer käib koolis ja juuksuris. Tema arust ei ole see päris normaalse inimese käitumine.

Mul on sõbrad Inglismaalt, kellel pole lapsi ja on paar väikest koera. Neil on koerte jaoks lapsevanker, ostavad neile riideid (a la kleidikesi jms, ilu pärast, mitte praktilises mõttes), jms. Koertekool ja juuksur peaks olema kaasaegses maailmas suht primitiivsed asjad, eriti kui on riike, kus loomakesed on paljudel noortel juba justkui lapse eest ja viltu ei vaadata. 😀

+2
-3
Please wait...

Postitas:
piret005

Mul on sõbrad Inglismaalt, kellel pole lapsi ja on paar väikest koera. Neil on koerte jaoks lapsevanker, ostavad neile riideid (a la kleidikesi jms, ilu pärast, mitte praktilises mõttes), jms. Koertekool ja juuksur peaks olema kaasaegses maailmas suht primitiivsed asjad, eriti kui on riike, kus loomakesed on paljudel noortel juba justkui lapse eest ja viltu ei vaadata. 😀

Teise äärmusesse ka ei maksa laskuda ja oma rahuldamata instinkte ja hoolitsusvajadust koera peale üle kanda. Koer pole laps ja selline kohtlemine teeb talle ainult halba. Koera peab ikkagi kohtlema tema liigile vastavalt, mitte nagu inimest.

+17
-4
Please wait...

Postitas:
Nojah90

Mul on sõbrad Inglismaalt, kellel pole lapsi ja on paar väikest koera. Neil on koerte jaoks lapsevanker, ostavad neile riideid (a la kleidikesi jms, ilu pärast, mitte praktilises mõttes), jms. Koertekool ja juuksur peaks olema kaasaegses maailmas suht primitiivsed asjad, eriti kui on riike, kus loomakesed on paljudel noortel juba justkui lapse eest ja viltu ei vaadata. 😀

Teise äärmusesse ka ei maksa laskuda ja oma rahuldamata instinkte ja hoolitsusvajadust koera peale üle kanda. Koer pole laps ja selline kohtlemine teeb talle ainult halba. Koera peab ikkagi kohtlema tema liigile vastavalt, mitte nagu inimest.

Sellega täiesti nõus, paraku paljudes väga liberaalsetes riikides muutub aina normaalsemaks see lemmik=laps.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
PiretTP

Mille põhjal seda väidad? Krantsid olidki maakohtades nagu tarbekaup. Kui loom oli haige siis ei hakatud arstile viimagi vaid halastuslask lauda taga. Sellest tulebki väärastunud arusaam ja statistika, et krants on tervem, sest neid ja nende tervist ei uurita nii põhjalikult kui tõukoeri.

Väidan oma kogemuse põhjal. Loomapidamine on aastate jooksul väga palju muutunud ja praegusel ajal käiakse krantsidega samamoodi arsti juures kui iga teise koeraga. Aga nõuka ajal oli koerapidamine teistsugune ja sellele vaatamata said krantsid sellise eluga hakkama, tänapäeva tõukoerad ei peaks sellist elu vastu. Minu lapsepõlves olid koerad, kellest hooliti küll, aga arsti juures tõesti ei käidud, sest polnudki seal sellist arsti. Kohalik loomaarst tegeles ainult farmiloomadega ja koeri pani magama, kui vaja oli, see oli kõik. Meil oli pisike krants, kellel oli kae, aga operatsioonile teda ei viidud, sest polnudki sellist kohta, kuhu viia. Toideti ka suvalise sodiga. Mina ei tea kedagi, kes oleks koerale kuuli pähe lasknud ja asi vask, koerad olid armastatud ja hoitud, aga teadmised ei olnud tänapäevased. Nüüd on mul tõukoer, kes on allergiline, veel sada häda, tema ülevalpidamine maksab terve varanduse. Tuttavate koertel on ka palju probleeme, küll kõhuprobleemid, kõrvapõletik, kogu aeg on midagi, kuigi toidetakse väga kalli spetsiaaltoiduga. Krantsid tõesti sellist erikohtlemist ei vajanud, aga elasid rõõmsalt ikka kõvasti üle kümne aasta.

Vaidlen vastu, oli küll väikeloomadele loomaarstid, meie perekonna tuttvad olid mees farmiloomade jaoks ja naine oli väikeloomade jaoks. Samuti Tallinnas käisime loomaarsti juures oma koeraga.

Kuna olin laps siis ei tea mis aadressil oli aga tegeleti küll, tehti kaitsesüste, oppe, meie teisel koeral oli emakavähk, seda opereeriti ka. Meie juures käis isegi koertejuuksur kodus, koertekool oli jne. Seda ikka nõuka ajal kõik.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
ninja

Mul on sõbrad Inglismaalt, kellel pole lapsi ja on paar väikest koera. Neil on koerte jaoks lapsevanker, ostavad neile riideid (a la kleidikesi jms, ilu pärast, mitte praktilises mõttes), jms. Koertekool ja juuksur peaks olema kaasaegses maailmas suht primitiivsed asjad, eriti kui on riike, kus loomakesed on paljudel noortel juba justkui lapse eest ja viltu ei vaadata. 😀

Teise äärmusesse ka ei maksa laskuda ja oma rahuldamata instinkte ja hoolitsusvajadust koera peale üle kanda. Koer pole laps ja selline kohtlemine teeb talle ainult halba. Koera peab ikkagi kohtlema tema liigile vastavalt, mitte nagu inimest.

Sellega täiesti nõus, paraku paljudes väga liberaalsetes riikides muutub aina normaalsemaks see lemmik=laps.

aga mis siis, kui inimene on rahul ja koer ka ilmselt ei pahanda, kui tal hea elu on?

+3
-1
Please wait...

Postitas:
piret005

Vaidlen vastu, oli küll väikeloomadele loomaarstid, meie perekonna tuttvad olid mees farmiloomade jaoks ja naine oli väikeloomade jaoks. Samuti Tallinnas käisime loomaarsti juures oma koeraga. Kuna olin laps siis ei tea mis aadressil oli aga tegeleti küll, tehti kaitsesüste, oppe, meie teisel koeral oli emakavähk, seda opereeriti ka. Meie juures käis isegi koertejuuksur kodus, koertekool oli jne. Seda ikka nõuka ajal kõik.

Kindlasti kuskil oli, mina elasin maal, seal eriti ei olnud. Tean, et oli ka siis tõukoeri, minu tuttav oli koerakasvataja, kasvatas saksa lambakoeri ja puudleid. Nendega käis näitustel, tegi puudlile soengut ise.

+4
0
Please wait...

Postitas:
piret005

aga mis siis, kui inimene on rahul ja koer ka ilmselt ei pahanda, kui tal hea elu on?

See tekitab ikka päris palju käitumisprobleeme koeral, kui teda ei kohelda koerale vastavalt, vaid nagu last. Ja tekitab ka ebakindlust, kui tal pole selgeid reegleid, ei kasvatata. Koeral ei ole selliseid tundeid nagu inimesel, tema mõistab asju erinevalt. Tegelikult tema jaoks see pole hea elu.

+8
-6
Please wait...

Postitas:
PiretTP

Vaidlen vastu, oli küll väikeloomadele loomaarstid, meie perekonna tuttvad olid mees farmiloomade jaoks ja naine oli väikeloomade jaoks. Samuti Tallinnas käisime loomaarsti juures oma koeraga. Kuna olin laps siis ei tea mis aadressil oli aga tegeleti küll, tehti kaitsesüste, oppe, meie teisel koeral oli emakavähk, seda opereeriti ka. Meie juures käis isegi koertejuuksur kodus, koertekool oli jne. Seda ikka nõuka ajal kõik.

Kindlasti kuskil oli, mina elasin maal, seal eriti ei olnud. Tean, et oli ka siis tõukoeri, minu tuttav oli koerakasvataja, kasvatas saksa lambakoeri ja puudleid. Nendega käis näitustel, tegi puudlile soengut ise.

No meie perekonnatuttavad elasid ka maal, Pärnumaal, aga ega pead ei anna et igal pool oli aga ei saa väita ka et üldse keegi ei tegelenud ega ravinud.

0
-1
Please wait...

Postitas:
ninja

aga mis siis, kui inimene on rahul ja koer ka ilmselt ei pahanda, kui tal hea elu on?

See tekitab ikka päris palju käitumisprobleeme koeral, kui teda ei kohelda koerale vastavalt, vaid nagu last. Ja tekitab ka ebakindlust, kui tal pole selgeid reegleid, ei kasvatata. Koeral ei ole selliseid tundeid nagu inimesel, tema mõistab asju erinevalt. Tegelikult tema jaoks see pole hea elu.

ma pidasin siiski silmas koera, keda ka õpetatakse. igasuguseid käekotikoeri ma ei poolda. loomal ka oma väärikus ja enesekindlus.

ma lihtsalt ei pea seda halvaks ega valeks, kui inimene hoolib loomast kui lapsest.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
paha siga

Meditsiin (sealhulgas ja esikohal muidugi ravimitööstus) on maailma suurim äri. Mida rohkem haigeid, seda suuremad kasumid. Edasi mõtleb juba igaüks ise.

Nojah, aga enne meditsiini ja tööstust olid paljud haigused surmaotsus, mis tänapäeval on väljaravitavad (sealhulgas nende paljukirutud AB-dega) või kontrolli all hoitavad. Ikka ei olnud nii, et enne ravimitööstust inimesed haigustesse lihtsalt ei jäänud või et loodusravi oleks aidanud kõige vastu.

Iseasi on küsimus, et kas ravimite tootmist saaks kuidagi teistmoodi (kasumit mittetaotlevalt) korraldada. Praegu, jah, saab keegi sellest kasu. Aga see ei tähenda, et ravimid poleks vajalikud. Toit on ka vajalik, aga kellegi jaoks tähendab toit kasumit jne.

Aga et arste ja ravimite tootmist lihtsalt ei oleks… Seda küll ei tasu tahta.

Sellega tuli mulle meelde see jutt, et pärast kiivrite leiutamist suurenes peahaavadega sõdurite arv järsult.

(Ei, kiivrid ei põhjustanud peahaavade teket – lihtsalt sõdurid, kes enne oleksid olnud surnud, olid nüüd haavatud. Seda arvet, kuhu keegi surnu kuuli oli saanud, ju sõjas ei peeta.)

+11
0
Please wait...

Postitas:
Agathe

Sellega tuli mulle meelde see jutt, et pärast kiivrite leiutamist suurenes peahaavadega sõdurite arv järsult.

(Ei, kiivrid ei põhjustanud peahaavade teket – lihtsalt sõdurid, kes enne oleksid olnud surnud, olid nüüd haavatud. Seda arvet, kuhu keegi surnu kuuli oli saanud, ju sõjas ei peeta.)

Kaldun siit korraks teemast veel kaugemale, meenus seda postitust lugedes. Kummikinnastega restoraniköögis töötamisest. Seda on mitmed tippkokad üle maailma öelnud, et nende köökides kummikindaid ei kasutata. Põhjus – see tekitab võltsi hügieenitunde ja tegelikult pestakse kinnastatud käsi palju-palju harvemini kui ilma kinnasteta töötades. Kinnaste vahetamise variant kippuvat üldse ununema. Seega on toiduohutuse reeglite rikkumise risk kinnastatud käsi töötades suurem.

+17
-1
Please wait...

Postitas:
Agathe

Siin vahepeal palju koertejuttu. Seda vaidlust, kas segaverelised koerad on tervemad kui tõukoerad, ei jõua keegi enne maailmalõppu ära vaielda. Loomulikult on palju ülearetatud tõugusid, aga ka täiesti aborigeenseid. Tõukoera ostmisel tuleks uurida sugupuud, uurida tõugu, kohtuda kutsikate ema ja võimalusel isaga. Ämber kolinal sisse astumiseks on kohe nurga taga, kui seda ei tee ja juhindud ainult välimusest või “meeldib”.

Külaelanikuna ja koerteomanikuna siiski ühe aspekti tooksin. Kust saab (vähemalt meie kandi) külas elanik segaverelise kutsika? Ei, ta üldiselt ei sõida risti läbi Eesti seda Saaremaalt või Valgast tooma. Kutsikad (ja kassipojad) võetakse oma- või naaberkülast. Kes neid kutsikaid teevad? Ikka koerad oma- või naaberkülast, kui jooksu saavad või paaritatakse ka sihilikult. Seega on inbriiding juba nii suur, et küll on ühel koeral üks häda, teisel teine. Eluead lühikesed. Maha neid keegi ei lase, loomaarstil käiakse, aga kui kuuled ja mäletad, kelle koer kelle koerale pojad tegi, hakkab hirm. Emad omaenda isaste kutsikatega – isegi seda. Veel sagedamini aga erinevatest pesakondadest samade vanemate õed-vennad. Niiet ma väga ei kelgiks maakoerte segaverelisuse eelistega, kui konkreetne kutsikas tõesti pole kaugelt toodud ja teadaolevate vanematega.

+10
-6
Please wait...

Postitas:
Nojah90

Siin vahepeal palju koertejuttu. Seda vaidlust, kas segaverelised koerad on tervemad kui tõukoerad, ei jõua keegi enne maailmalõppu ära vaielda. Loomulikult on palju ülearetatud tõugusid, aga ka täiesti aborigeenseid. Tõukoera ostmisel tuleks uurida sugupuud, uurida tõugu, kohtuda kutsikate ema ja võimalusel isaga. Ämber kolinal sisse astumiseks on kohe nurga taga, kui seda ei tee ja juhindud ainult välimusest või “meeldib”.

Külaelanikuna ja koerteomanikuna siiski ühe aspekti tooksin. Kust saab (vähemalt meie kandi) külas elanik segaverelise kutsika? Ei, ta üldiselt ei sõida risti läbi Eesti seda Saaremaalt või Valgast tooma. Kutsikad (ja kassipojad) võetakse oma- või naaberkülast. Kes neid kutsikaid teevad? Ikka koerad oma- või naaberkülast, kui jooksu saavad või paaritatakse ka sihilikult. Seega on inbriiding juba nii suur, et küll on ühel koeral üks häda, teisel teine. Eluead lühikesed. Maha neid keegi ei lase, loomaarstil käiakse, aga kui kuuled ja mäletad, kelle koer kelle koerale pojad tegi, hakkab hirm. Emad omaenda isaste kutsikatega – isegi seda. Veel sagedamini aga erinevatest pesakondadest samade vanemate õed-vennad. Niiet ma väga ei kelgiks maakoerte segaverelisuse eelistega, kui konkreetne kustikas tõesti pole kaugelt toodud ja teadaolevate vanematega.

Täiesti nõus!

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Noobel Soobel

Mul kunagi oli väike koer, kellele vanaema söötis ikka igasugu jubedusi sisse, batoonikesi ja šokolaadi kogu aeg, aga koer oli terve ja elas kõrge vanuseni. Aga krantsid olidki tugevama tervisega kui praeguse aja tõukoerad.

Mul on maal elavad tuttavad, kes on oma lambale ja seale õlut jootnud. Ka ei juhtunud midagi. Eriti just lambale olevat õlu hästi maitsnud.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Alfa

Kutsikad (ja kassipojad) võetakse oma- või naaberkülast. Kes neid kutsikaid teevad? Ikka koerad oma- või naaberkülast,

Miks sa ‘oma’ järele sidekriipsu paned, mingi omaette mäng või veidrus? Kas sinu arvates on see sõna ‘omaküla’?

+13
-14
Please wait...

Postitas:
JennyBro

Nüüd on mul tõukoer, kes on allergiline, veel sada häda, tema ülevalpidamine maksab terve varanduse.

Mul on olnud 30 a tõukoerad ja allergiline pole neist ükski olnud. Ja enamik on elanud normaalse pika elu, viimased lahkusid vanuses 13 ja 14 aastat, elu jooksul olime arsti juures käinud vaid paaril korral (kui vaktsineerimised välja jätta), on tulnud klaasikildude (poolik pudel) tõttu saadud haavade õmblemist jms, aga ei midagi kroonilist.

Tean allergilisi jm krooniliste hädadega segaverelisi – ei jookse see piir tõu ja tõuta looma vahet. Eriti kui need tõuta koerad on omavahel sugulased, nagu siin üks eelpool kirjutanu kinnitas.

+3
-9
Please wait...

Postitas:
Varviline

looduslik geel.

Mis see on?

Täiesti loodusliku nafta baasil toodetud geel 😛 (olen loodusliku geeli koostisest lugenud).

+4
-2
Please wait...

Postitas:
linnuvaatleja

Masturbeerides lähevad käed karvaseks või noku kukub küljest ära (põhiliselt usklikud inimesed rääkisid seda). Kui tahad last saada, ei tohi mees masturbeerida ja peab seemet hoidma.

Naiste puhul – neitsist naisel peab olema neitsinahk puutumata, kui pole, siis on seksinud. Nüüd teatakse, et see võib ka näiteks spordi käigus puruneda.

Ameerika ja Lääne-Euroopa on paradiis ja kõik on seal rikkad.

Olen kuulnud, et nõuka ajal kasutati koduaias vabalt taimekaitsevahendeid, mõtlemata kahjulikele mõjudele. Liiga noor, et ise mäletada.

Enda lapsepõlvest mäletan, et rasvavabadus läks moodi, transrasvadega margariini peeti tervislikuks. Kommidele oli peale kirjutatud “fat free”, pidasin seda juba siis naljakaks. Samas oli teine äärmus suhtumine, kus vett ei jooda ja maltsa ei sööda.

Blondiine peeti rumalateks ja samas ilusateks. Naljakas on vaadata vanu saateid, kus sõna “blondiin” kasutati ilusa naise ja “brünett” ilmetu naise tähenduses. Enam ei räägi nii keegi.

Kunagi peeti suitsetamist tervislikuks, arstid soovitasid. Seda küll Ameerikas.

 

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Jaagular

Kunagi arvati, et kõrgkooli saamiseks peab oskama lugeda ja kirjutada.

+5
-5
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 151 kuni 180 (kokku 181 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kunagised teadmised, mis enam ei kehti