olen 38-aastane naine. mul pole kunagi mingeid günekoloogilisi probleeme olnud, seened ja põletikudki on täiesti tundmatu mure olnud. elu jooksul on mul olnud 3 sekspartnerit, viimasega neist olen abielus olnud 10 aastat ja selle aja jooksul pole mul teisi partnereid olnud, pole põhjust kahtlustada, et ka mehel oleks.
olen korralikult igal aastal käinud günekoloogilises kontrollis, pap-proov on alati korras olnud. viimasel korral venis vahe pisut pikemaks – läksin kontrolli pooleteise aasta pärast. ja korraga sain vastuseks, et pap-proov oli korrast ära! poole aasta pärast kutsuti uut proovi tegema. käisingi nüüd aprillis uuesti arstil – pap-proov endiselt korrast ära. seega järgmisena saadeti kolposkoopiasse ja võeti biopsia. ning nüüd sain üleeile biopsia vastuse: rasked rakumuutused emakakaelal ja pean minema konistatsioonile:(
tuju on nii kurb ja hirm on ka. ma ei mõista, kuidas said nii lühikese ajaga tekkida rasked rakumuutused, 2010. a suvel oli ju pap veel täiesti korras! ja siis veel öeldakse, et muutused emakakaelal ei toimu kiirelt, vaid võtavad aastaid. pealegi polnud mul mingeid kaebusi, menstruatsioon käib normaalselt, vahepeal ei määri, kõht ei valuta. ainus asi, et mulle tundus, et pisut vererohkemaks on mu päevad läinud, aga perearst ütles selle peale alati, et eks aastatega menstruatsioon ikka muutub. igatahes nagu välk selgest taevast!
nüüd kardan rohkem kui protseduuri ennast seda, et äkki polegi vaid rasked rakumuutused, vaid juba vähk. mine tea, kui täpselt see biopsia siis näitabki…
ah jaa, viimsed aastad olen iiveldusega kimpus olnud, ehkki magu on täiesti korras olnud uuringute põhjal. kas keegi teab, kas rakumuutustega võib iiveldust esineda?
vabandan pika hala pärast, ei taha mehele pidevalt kurta, mis tema ikka teha saab. naised saavad sest probleemist ka enam aru…
