Mõtlesin, et kirjutan siia mis tragöödia juhtus meie perel eile. Alustan juttu algusest.
Neljapäeva hommikul oli vaja sõita minul, mu mehel ja sõbrannal koos mehega linna tähtsale koosolekule. Aga last sinna kaasa võtta ei saanud. Jätsin lapse vanavanemate juurde hoiule. Hommikul viisime lapse kohale, vanavanemad võtsid poisi hea meelega vastu. Päev läks mööda, koosolekul sai ära käidud. Peale koosolekut oli vaja ka ühele tuttavale linna lähedale appi minna. Sinna sai jõutud läbi suurte raskuste, kuna auto hakkas streikima. Olime abis ära, hakkasime kodu poole tagasi sõitma. Aga auto no ei liigu. Sureb välja. Oli selge, et see õhtu koju ei jõua. Aga sõbrannal oli vaja tingimata koju saada- tal oli laps haigeks jäänud. Saime talle ja ta mehele kuidagi transpordi organiseeritud- kellaaeg oli hiline, umbes 23:00. Busse enam ei liikunud.
Mina ja mu mees jäime ise linna, et hommikul kodu poole liikuda. Mul oli vaja veel reede hommikul proovipäevale minna, et tööle saaks. Igaks juhuks kontrollisime autot ja mis ime- masin hakkas ideaalselt tööle. Polnud märkigi õhtusest jukerdamisest. Saime siis jõutud kohale, teise linna. Ja siis tuli telefoni kõne mehe isalt- talle oldi tuletõrjest helistatud, et nende kodu on maatasa põlenud. Mul esimene asi- issand, ega kedagi kodus ei olnud, ma viisin ju lapse nende juurde.
Õnneks otsustasid mehe vanemad minna linna (maja siis maakohas) oma korterit kütma. Sõitma hakati neljapäeva lõuna paiku. Aga tulekahju sai alguse umbes keskkööl.
Mina nüüd siin mõtlen- mis asi juhatas vanavanemad koos mu lapsega kodunt ööseks ära minema. Oleks nad kodus olnud, sellisel ajal nad tavaliselt magasid juba, oleksid kõik sisse põlenud. Mõte, et oleksin lapsest peaaegu ilma jäänud, on tõesti õudne.
Majast mitte midagi järgi ei jäänud. Alles hommikul mööda sõitev koolilaste bussijuht avastas, et on tulekahju. Päeva jooksul selgus, et kell kaks öösel oli kaugemal olnud naaber tule kuma näinud, aga arvas et tehakse lõket. Kus on mõistus- talvel keset ööd tehakse nii suurt lõket, et on kahe kilomeetri kaugusele näha.
Ja miks auto streikis meil- kas me pidimegi linna jääma, et mu mees poleks paanitsedes leekides majja hüpanud. Ta ütles, et oleksime me öösel koju jõudnud, oleks ta kindlasti üritanud midagi päästa. Aga siis oleks hilja juba olnud.
Maja põles täiesti maha, püsti jäi ainult need osad, mis on kivist. Ja needki ääri-veeri seisavad praegu.
Olen õnnelik, et keegi viga ei saanud. Kuid peas vasardab mõte, et oleksin oma lapsest peaaegu ilma jäänud.
Millest küll tulekahju alguse sai, ei kujuta ette. Pererahvas läks juba lõuna paiku kodunt ära. Ei ahju ega pliiti too päev ei köetud.
Teema: Kurb ja rõõmus korraga- tragöödia eile
[small]kerstin21 kirjutas:[/small]
[tsitaat]Oleks nad kodus olnud, sellisel ajal nad tavaliselt magasid juba, oleksid kõik sisse põlenud. [/tsitaat]
Teisest küljest- kui pere oleks kodus olnud, siis suitsuandurid oleks kindlasti tulekahjust märku andnud ja ehk oleks majagi veel alles.
Kas te telefoni teel terve selle aja kordagi ei suhelnud?
Aga jah, õnn, et kõik ellu jäid.
Mõelge jah parem nii, et õnnelik õnnetus, tagantjärgi ei ole mõtet hakata ennast kiusama, et ehk oleks õnnestunud midagi päästa jne. Tuleõnnetused on liiga tõsised, inimesed on kõige tähtsamad. Ja ehk tõesti keegi kusagilt pisut suunas seda asjade käiku…:).
Majast on muidugi väga kahju, loodetavasti oli kindlustatud? No ja eks see suitsuandurite töökorras olek on ka täiesti oma vastutus… Kirjutan häbiga, sest endal juba paar nädalat lahti ühendatud, kuna patareid vaja vahetada, teen kohe ära ka.
Mina alati mõtlen nii, et kui näiteks ei jõua busiile või mida iganes, siis ju mul ei olnud ette nähtud sinna jõuda ja äkki oleks midagi halba juhtunud. Iga halb asi on millekski hea.
Endale vastu ei räägi vähe w? Ise kirjutasid loos et kui kuulsid siis mõtlesid kohe, et kas keegi sisse ei põlenud, et sa viisid just lapse sinna. Ja nüüd vastasid et päeval nad ütlesid et läksid linna.
No igatahes…puhas juhus et juhtusid linna minema, ei ole miin mingit kürgemat jõudu. Õnnelik juhus ja hea et kõik terved. Kahju majast, eks tuleb nüüd palju tegemist, aga vähemalt on vist kuskil olla nagu ma saan aru et linnas ka korter.
Tõesti õnnelik õnnetus, et inimesi majas polnud. Ja lohutus ju seegi, et maja kindlustatud oli, loodame, et kindlustus ka kõik hüvitab.
Tubli naine, sorid mehe pükste taskus…Häbi ei ole või?
Mulle ei olegi vaja enam osta 😉
Mina küll lasen mehel endal taskud läbi vaadata…Tavaliselt on need tal tühjad kuna ta ei pane püksitaskutesse asju, aga siiski…Ja nagu ka siit loost selgub, siis kui peaks olema midagi mulle sela taskus, siis ei taha küll et üllatust ära rikuks oma sobramisega 🙂
Mu mees on pealegi nii tark et paneb ise oma püksid pessu, mitte ma ei tea taga käima et need pestud saaks;)
Kade ei ole mul millegi peale olla..Minu mees soovis mind naiseks juba siis kui meil lapsi ei olnud…Mitte ei oodanud teist rasedust selleks et naiseks paluda 🙂
Eks ta lapse saamise pärast palubki…nagu ikka kombeks..Sai naine paksuks pandud, siis vaja ära ka kosida, mis seal enam oodata…põhjus ka nagu olemas, varem ju ei olnud põhjust naiseks paluda:D Haledad mehed ikka kes teevad ettepaneku alles siis kui naine rase on…Ja veel nõmedam on abiellumine lapse pärast…Nüüd hakkas järsku kiire jah:D
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Eks ta lapse saamise pärast palubki…nagu ikka kombeks..Sai naine paksuks pandud, siis vaja ära ka kosida, mis seal enam oodata…põhjus ka nagu olemas, varem ju ei olnud põhjust naiseks paluda:D Haledad mehed ikka kes teevad ettepaneku alles siis kui naine rase on…Ja veel nõmedam on abiellumine lapse pärast…Nüüd hakkas järsku kiire jah:D[/tsitaat]
Mulle tundubd hoopis Sina hale. Räägid siin, kuidas Sinule pole vaja kihlasõrmust osta ja kuidas Sul juba kõik olemas on.. aga mõistus? Kuhu Sa küll selle pannud oled?
Sulle samad sõnad kerstin 🙂
Nii ta ongi, et alati on liiga vara, aga kui naine rasedaks jäääb, siis juba liiga kiire:) ET teil siis hästi ei läheks 🙂
ükski endast lugupidav ja haritud naine ei tohiks nii kirjutada nagu kerstini viimased postitused. Kahju et seda teemat lugema hakkasin
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ükski endast lugupidav ja haritud naine ei tohiks nii kirjutada nagu kerstini viimased postitused. Kahju et seda teemat lugema hakkasin[/tsitaat]
täpselt samad mõtted….inimene peaks ikka viisakaks jääma….
Sorry, aga selline mulje ju jäi….Mina naisena küll mõtleks siis et umbes beebi tulekul,nüüd järsku abieluga kiire…Varem ju sai beebi planeeritud, oleks võind siis juba enne titeplaane pulmaplaanid ära teha…ju ei olnud põhjust.
Eks sa tead paremini mitu sinikat mul on…Õnneks ei ole minu mees vägivaldne ega terroriseeri kodus mind ega meie lapsi 🙂 Vahel võivad ka täiesti normaalse pereeluga inimesed julmalt öelda 😉
Oot, aga kuidas teema algatus lapse ootamisega seostub? Et kui oled rase, siis arvad, et kõik teemad lapse ootuse alla peab toppima? See ikka vaba aja jutt!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
