Esimese lapse sünnitasin ITK-s ja noh, ei olnud just meeldiv, kuid ei juhtunud ka midagi õudsat. Seega mälestused neutraalsed (v.a nähvamised jms).
Ise siiski ootaksin, et sünnitus oleks meeldivalt intiimne kogemus, kus Sinu ümber inimesed, kes hoolivad (minu poolest kasvõi näiliselt, peaasi, et ma uskuma jääks).
Kus soovitate sünnitada ja kus mitte? Miks?
Tänan abi eest.
isiklik järjekord on selline:
1.kodu
2.fertilitas
3.pelgu
4.keskhaigla
mis kahte viimasesse puutub, siis viimastel aastatel on pelgu suhtumise ja personali osas väidetavat suure hüppe paremuse poole teinud.
Minu unistus on nö kodussünnitus haiglas. St olen haiglas, ämmakas jälgib ja keegi ei puutu mind, kui just konkreetset vajadust pole. Lapse võtaks ka hea meelega ise vastu.
Esimese rasedusega sain peaaegu sellise sünnituse Tartus (siis veel Toomel). Võtsin tasulise ämmaka, kellega leppisin oma soovid kokku. Sünnitustuppa kedagi (teist ämmakat, arsti) ei kutsuta. Va juhul, kui see on meditsiiniliselt vältimatu. Lapse jälgimiseks teeme sünnitusmajja jõudmisel KTG, aga rohkem KTG-d ei tee (va kui peaks selguma, et tõesti selleks on konkreetne vajadus, mitte 2h tagant rutiinselt), vaid jälgib doppleriga.
Reaalselt peaaegu nii läkski. Kuna looteveed olid kergelt rohelised, siis tegime siiski KTG-d ka teise korra u 2h pärast haiglasse jõudmist. Laps sündis veidi vähem kui 4h pärast haiglasse jõudmist. Presside ajal KTG-d ei pandud, ämmakas kuulas iga pressi järel doppleriga. Lapse võttis küll ämmakas vastu, aga sel hetkel mulle nii sobis ja selle kohta ma polnud ka eelnevalt midagi öelnud esimesega. Asendeid sain ise valida ja ka presside ajal vahetada.
Ainus neg kogemus oli see, et minuga kaasas olnud mees sai sõimata (no ikka kärinal). Nimelt jooksin sünnituse ajal pidevalt WC vahet. Selgus, et olin läinud personali WC-sse. Käisin seal ikka oma 4-5 korda ja viimasel korral kui WC-s olin, sai mees ukse taga sõimata, et miks ma vales WC-s olen. Mul ei olnud prille ees, olen lühinägelik ja tõesti enne ei teadnud, et see vaid personalile. Istusin siis vetsus kuni kuri arst/ämmakas/sanitar (ei tea, kes see oli) minema oli läinud ja siis julgesin välja tulla.
Kahjuks mulle tundub, et seekord ma nii sünnitada ei saa. Kaalun seepärast tõsiselt kodussünnitust. Samas kodussünnitus oleks minu puhul veidi loll, sest just võimalike riskide tõttu sel sünnitusel pole ämmakas ilma arsti ja pideva jälgimiseta sünnitusega nõus. Eks aeg näitab, hetkel veel aega on.
no fertilitases saad nö kodussünnituse. olen kaks last vannis sünnitanud ja mõlema sünnitusega väga rahule jäänud. kohe alguses ütlesime, et tahame omaette olla, ämmakas käis ainult aeg ajalt vaatamas ja lapse südametööd kontrollimas, seda sai edukalt teha ka vees. väljutuse ajaks tuli ainult ämmaemad appi ja seda oli vaja ka muidugi.aga ei käinud mingeid arste ega muud personali. aga ma vajasin peale sünnitust kiiresti operatsiooni ja see tehti sealsamas sünnitustoas.
Esimese lapse sünnitasin ITK-s ja sellest ainult halvad mälestused.
Teise lapse sünnitasin Fertilitas erahaiglas ja jäin kõigega väga rahule.
Esimese lapse sünitasin ITK-s koos tasulise ämmakaga ja jäin väga rahule, teise lapse sünnitan samuti seal ja ka tasulise ämmakaga.
Sünnitasin ka ITK-s 2a tagasi tasulise ämmaemandaga ja jäin kõigega väga rahule. Lapse südametööd kontrolliti vees (või noh taheti seda teha aga mul hakkas külm ja ronisin vabatahtlikult välja). KTG-d tehti paar korda ja voodisse selleks ei aetud. Terve sünnituse jooksul jõudsin voodisse esimest korda alles siis, kui laps juba süles. Peale ämmaemanda ja abikaasa oli ruumis küll veel ka arst aga ta istus vaikselt nurgas ja põhimõtteliselt kordagi ei sekkunud protsessi.
Teisega kavatsen ka igal juhul ITK-sse minna. Fertilitas ei meeldi sellepärast, et kui peaks lapsega mingi probleem olema, siis neil ei ole väga mingeid võimalusi seal.
Super kogemus Pelguga poolteist nädalat tagasi. Hakkasin algul nôudma vettesünnitust, kuigi mul oli diabeet – nemad kõigega nõus, kui ktg korras… Olin yllatunud, sest 7a tagasi syhtumine palju jäigem.
Reaalselt suutsin ainult kägaras laual olla, nii intensiivne synnutegevus oli. Anusin epiduraali – sain ja aitas.
Igal juhul soovitan Pelgut.
18a tagasi itk-s väga jubedad kogemused…arst zolotko ( see nõid vist enam pole seal) ja ämmakas keegi ilus Irina 🙂 Ülejäänud lapsed sündisid juba lõuna-eestis ja välismaal.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sünnitasin ka ITK-s 2a tagasi tasulise ämmaemandaga ja jäin kõigega väga rahule. Lapse südametööd kontrolliti vees (või noh taheti seda teha aga mul hakkas külm ja ronisin vabatahtlikult välja). KTG-d tehti paar korda ja voodisse selleks ei aetud. Terve sünnituse jooksul jõudsin voodisse esimest korda alles siis, kui laps juba süles. Peale ämmaemanda ja abikaasa oli ruumis küll veel ka arst aga ta istus vaikselt nurgas ja põhimõtteliselt kordagi ei sekkunud protsessi.
Teisega kavatsen ka igal juhul ITK-sse minna. Fertilitas ei meeldi sellepärast, et kui peaks lapsega mingi probleem olema, siis neil ei ole väga mingeid võimalusi seal.[/tsitaat]
Räägi siis palun, milliseid võimalusi neid seal pole? Sellest ainult kirjutatakse, aga aparatuur on neil siiski olemas.
Lihtsalt, kui lapsega midagi juhtub, siis viiakse lastehaiglasse. pelgus ja itk-s tehakse ju samamoodi.
Ütlen veel kord, sünnitasin seal kuu aega tagasi ja kõik oli super.
Mina olin nõus maksma mugavuse ja suhtumise eest ja seda ma ka sain.
Minul oli esimene tasuline ämmaemand Margit Lokuta ITK-s aga teda enam seal ei ole ja seekord on Annely Kärema.
Ma arvan, et positiivseid ja negatiivseid kogemusi on igalpool. Nii palju kui on inimesi on ka arvamusi. Mis on kellegi jaoks positiivne ja mis negatiivne?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sünnitasin ka ITK-s 2a tagasi tasulise ämmaemandaga ja jäin kõigega väga rahule. Lapse südametööd kontrolliti vees (või noh taheti seda teha aga mul hakkas külm ja ronisin vabatahtlikult välja). KTG-d tehti paar korda ja voodisse selleks ei aetud. Terve sünnituse jooksul jõudsin voodisse esimest korda alles siis, kui laps juba süles. Peale ämmaemanda ja abikaasa oli ruumis küll veel ka arst aga ta istus vaikselt nurgas ja põhimõtteliselt kordagi ei sekkunud protsessi.
Teisega kavatsen ka igal juhul ITK-sse minna. Fertilitas ei meeldi sellepärast, et kui peaks lapsega mingi probleem olema, siis neil ei ole väga mingeid võimalusi seal.[/tsitaat]
mind ka huvitaks, mis võimalusi seal pole? mulle tehti seal kohe peale sünnitust op ja kõik operatsioooniks vajaminev on kohapeal olemas. samuti oli mu lapsel probleeme, oli täiesti lõtv ja lilla kui sündis ning elustamiseks vajalik on kõik kohapeal olemas. kui on väga suur probleem lapsega, siis saadetakse nii ITK kui fertist laps lasehaiglasse hoopis ja selliseid juhtumeid paar korda aastas.
Mina mõlemad lapsed pelgus sünnitanud esilekutsumisega. Jäin rahule nii sünnituseelse, sünnitus, kui ka sünnitusjärgse osakonnaga. Isegi koristajad ja söögitädid olid viisakad ja rõõmsad pidevalt. Teine laps oli 3 päeva intensiivis ja seal olid ka väga toredad arstid. Teise lapse võttis vastu nooruke Ksenia Buts. Jäin temaga väga väga rahule. Kui kunagi peaks veel lapsi tahtma, siis lähen kindlasti jälle sinna sünnitama.
Sünnitasin ITK’s ja arvan, et jäin rahule tänu sellele, et eraämmaemand oli juures (kuidas muudmoodi üldse hakkama saab?). Ta tegi kõik mis vajalik ning oli ka ise supertore, kannatlik ja professionaalne. Soovitan: Siiri Ennika.
Minul kaks sünnitust ITK-s.
Esimesega oli suhteliselt ideaalne va see, et kuna lapsel kahtlustati hüpotroofiat, siis olin nädal aega seal ka niisama jälgimisel ja kui lõpuks tundus, et enam kauem ei julgeta mind hoida ja keha hakkas enam-vähem valmis saama, sisi anti esilekutsumise tablett ja looteveed lahti.
Põhimõtteliselt toimis nagu tavasünnitus, aga ju siis oli kiirem. Ja kuna olin riskirase, siis pressid olid ka mitte vannis vaid kott-tooli otsas.
Jäin rahule. Esimese sünnituse kohta üsna ideaalne. Ei mingeid valuvaigisteid ja segamisi ja laps sündis sünnihindega 9/10.
Järgmine hommik (alla 24 tunni) sain juba koju vaatamata sellele, et olin esmasünnitaja. Lihtsalt kodus olid kiired ajad ja ma olin ka haiglas ootamisest nii väsinud, et tahtsin ära…
Teise raseduse poole pealt kolisin ära Rakverre. Raseduse lõpus sai ühe korra ka kohalikus haiglas jälgimisel oldud. Personal oli ok, aga haigla tingimused kehvad. Kui koju tagasi sain, siis vaid magasin ja magasin ja magasin.
Seetõttu otsustasin ka sünnitada ITK-s, kus mind oldi jälgitud ja teati ka kõiki mu probleeme.
Teine sünnitus oli justnagu kodusünnitus, aga haigla kindlustundega.
Varahommikul võeti sisse, kontrolliti ja saadeti kohe sünnitustuppa. Kui poleks kohe sünnituseks läinud, oleksin ilusti oodanud sünnituseelses.
Esimesel kahel tunnil ämmaemand mind palju ei seganud, aga ma sai ilusti endaga ise hakkama ja ta nägi, et pole vaja. Siis tuli vahetus ja uus ämmaemand oli vaikselt mu juures peaaegu kogu aeg, aga märkamatult.
Sünnitasin seekord lapse ka lõpuks vette. See oli lihtsalt justnagu kodus. Ilma mingi kõrvalise vahelesegamiseta (va see, et ämmaemand pani KTG mulle kahel korral vannis peale).
Ämmaemand oli olemas, aga lasi mul üksi endasse vaadata.
Vette sündinud laps tõsteti kohe mu rinnale ja kaeti saunalinaga. Kui mul külm hakkas, lõikas mees nabanööri lahti ja meid transporditi voodile, kus meid kaeti lihtsalt tekkidega , ja alles 1,5 tundi hiljem tulid ja hakati last mõõtma ja uurima. Senikaua oli laps rinnal.
Beebivõi imendus ise lapse naha sisse. Seda ei puhastatud maha.
Lapse sünnihinne oli ka 9/10. Algselt määrati küll lausa 10/10, aga kuna nabanöör oli sündides ümber kaela, siis muudeti ikka ära.
Ämmaemanda nimi on mehel kirjas. Pole teda veel tänada saanud.
Pole paha öelda ka ülejäänud töötajate kohta.
Kui midagi üldse norida, siis esimene kord soovisime perepalatit, aga saada olid vaid ema-lapse palat. Seekord tahtsime ema-lapse palatit ja saada olid vaid perepalatid.
Minul kaks sünnitust ITK-s.
Esimesega oli suhteliselt ideaalne va see, et kuna lapsel kahtlustati hüpotroofiat, siis olin nädal aega seal ka niisama jälgimisel ja kui lõpuks tundus, et enam kauem ei julgeta mind hoida ja keha hakkas enam-vähem valmis saama, sisi anti esilekutsumise tablett ja looteveed lahti.
Põhimõtteliselt toimis nagu tavasünnitus, aga ju siis oli kiirem. Ja kuna olin riskirase, siis pressid olid ka mitte vannis vaid kott-tooli otsas.
Jäin rahule. Esimese sünnituse kohta üsna ideaalne. Ei mingeid valuvaigisteid ja segamisi ja laps sündis sünnihindega 9/10.
Järgmine hommik (alla 24 tunni) sain juba koju vaatamata sellele, et olin esmasünnitaja. Lihtsalt kodus olid kiired ajad ja ma olin ka haiglas ootamisest nii väsinud, et tahtsin ära…
Teise raseduse poole pealt kolisin ära Rakverre. Raseduse lõpus sai ühe korra ka kohalikus haiglas jälgimisel oldud. Personal oli ok, aga haigla tingimused kehvad. Kui koju tagasi sain, siis vaid magasin ja magasin ja magasin.
Seetõttu otsustasin ka sünnitada ITK-s, kus mind oldi jälgitud ja teati ka kõiki mu probleeme.
Teine sünnitus oli justnagu kodusünnitus, aga haigla kindlustundega.
Varahommikul võeti sisse, kontrolliti ja saadeti kohe sünnitustuppa. Kui poleks kohe sünnituseks läinud, oleksin ilusti oodanud sünnituseelses.
Esimesel kahel tunnil ämmaemand mind palju ei seganud, aga ma sai ilusti endaga ise hakkama ja ta nägi, et pole vaja. Siis tuli vahetus ja uus ämmaemand oli vaikselt mu juures peaaegu kogu aeg, aga märkamatult.
Sünnitasin seekord lapse ka lõpuks vette. See oli lihtsalt justnagu kodus. Ilma mingi kõrvalise vahelesegamiseta (va see, et ämmaemand pani KTG mulle kahel korral vannis peale).
Ämmaemand oli olemas, aga lasi mul üksi endasse vaadata.
Vette sündinud laps tõsteti kohe mu rinnale ja kaeti saunalinaga. Kui mul külm hakkas, lõikas mees nabanööri lahti ja meid transporditi voodile, kus meid kaeti lihtsalt tekkidega , ja alles 1,5 tundi hiljem tulid ja hakati last mõõtma ja uurima. Senikaua oli laps rinnal.
Beebivõi imendus ise lapse naha sisse. Seda ei puhastatud maha.
Lapse sünnihinne oli ka 9/10. Algselt määrati küll lausa 10/10, aga kuna nabanöör oli sündides ümber kaela, siis muudeti ikka ära.
Ei ühtki rebendit, ei midagi muud halba. Peale sünnitust sain vabalt liikuda ja voodist püsti tõusta. Siiani pole probleeme.
Ämmaemanda nimi on mehel kirjas. Pole teda veel tänada saanud.
Pole paha öelda ka ülejäänud töötajate kohta.
Kui midagi üldse norida, siis esimene kord soovisime perepalatit, aga saada olid vaid ema-lapse palat. Seekord tahtsime ema-lapse palatit ja saada olid vaid perepalatid.
Mina olen ITKs kolm korda sünnitanud tasulise ämmaemandaga ja kogemused olid head juba esimesel korral. Teisel korral veel paremad ja kolmandal kõige paremad.
Ämmaemandad olid Kairi Rohtmets, Margit Lokuta ja Irena Bartels.
Mina sünnitasin 4,5 kuud tagasi Pelgus ja jäin väga rahule nii ämmakaga kui kogu personali suhtumisega. Sünnitus oli mul kiire ja kõik kulges ladusalt.
Sünnitasin 2011 suvel Pelgus. Väga rahul. Ämmakas oli väga toetav ja soovitas erinevaid asendeid, arst oli ka lõpupoole juures, sama soe ja sõbralik. Sünnitusjärgsest osakonnast on samuti väga head mälestused.
Kolm last sünnitanud ITK.
Kaks esimest olid ebameeldivad kogemused. Kolmas – laps suri sünnitusel.
Neljas sündis pelgus ja ainult head sõnad.
Viies ja viimane tuleb ka Pelgus. Kahetsen siiralt, et kohe esimesest lapsest alates Pelgus ei käinud. Oleksin ilmselt säästnud nii enda närve, kui ka kõik lapsed oleksid õnnelikult elus.
Kui sa oma meiliaadressi annad võin sulle kirjutada, kellega mul oli halb kogemus Fertilitases. Siia ei kirjuta, muidu kaevatakse veel laimamise eest kohtusse.
Sünnitasin kaks aastat tagasi ITK-s. Väga positiivne oli kõik. Ämmakas oli Anneli Kärema, arsti nime ei mäeleta. Tasulist ämmakat ei olnud. Keegi ei sõimanud kordagi. Väga abivalmis ja lahked olid kõik. Sünnitustoas oli sees du¨¨iruum ja wc, samas toas oli ka kaal ja kõik mõõtmised tehti kohe minu juures. Laps pandi peale sündi kohe kõhule, tekk pandi peale ja ukerdas seal tissi otsas siis. Mõne tunni pärast kaaluti sealsamas. Vahepeal tuli platsenta ka ja natuke õmmeldi. Laps kogu aeg mul rinna peal. Olime seal sünnituspalatis mehe ja lapsega lõunani, siis saime perepalati.
Sünnituse ajal olime põhiliselt mehega kahekesi seal palatis, korra käis arst vaatamas ja kaks korda õde (KTG-d panemas ja ära võtmas ja mingit tuimestust pakkumas, mida ma ei tahtnud/ei vajanud). Alles väljutuse ajal tulid arst ja ämmakas palatisse ja aitasid, pakkusid erinevad asendeid.
Teise lapse plaanin ka ITK-s sünnitada. Tundsin end väga turvaliselt ja koduselt, arvan, et kodus tunneksin ebakindlalt. Palat oli ju sünnituseks kohaldatud, du¨¨, wc, voodi, järi, arstid – kõik käe-jala juures ja mõnusalt hämar ja rahulik – ei tundnud millestki puudust. Perepalat oli ka väga mõnus, koridoris käisin ainult ühe korra (teisel päeval lapst arsti kabinetti viies), muidu pikutasin voodis ja nautisin abikaasa ja lapse seltsi. Väga positiivsed mälestused. Võibolla, kui sünnitus oleks väga pikk ja raske olnud, siis oleks rohkem tundlikum olnud ja oleks leidnud millegi üle viriseda. Aa, toit oli küll selline, et hapukapsas ja kartul ja liha ja kreemisaiad – lasin mehel poest banaani ja mahla tuua. Ei olnud hapukapsa ja kreemisaiade isu peale sünnitust:P
Kui elaksin Pelgule lähemal, siis vist läheksin sinna, ei usu, et nüüd mingid suured erinevaused on. Arvan, et vast sõltub rohkem sünnituse raskusest see positiivsus või negatiivsus pärast. Ja ilmselt on igas haiglas kasvõi mõni koristajatädi või söögitooja, kes su peale poriseda võib.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
