Esileht Koroonaviirus COVID-19 Küsi nõu vaimse tervise mure osas!

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )

Teema: Küsi nõu vaimse tervise mure osas!

Postitas:
Perekooli moderaator

COVID-19 pandeemia võib mõjuda kurnavalt Sinu vaimsele tervisele ja heaolule – võib esineda stressi, pingeid, ärevust, kurnatust, üksildustunnet ja uneprobleeme. Kui ka Sinu või mõne Su lähedase igapäevaelu ja toimetulek on häiritud, võid oma mure siia kirja panna!


Abi võivad küsida kõik, kelle elus on pingeid ja raskusi ning, kes tunnevad vajadust sellest kellegagi rääkida. Võid oma loo julgelt siia kirjutada. Meie nõustajad aitavad ja suunavad vajadusel sobiva spetsialisti juurde. Nõustamine ei asenda arstiabi ega teraapiat.

Kampaania jooksul vastab Sotsiaalkindlustusameti vaimse tervise nõustaja küsimustele, mis on seotud vaimse tervise ning igapäevaeluliste pingete ja muredega. Nõustaja vastab küsimustele ajavahemikul kl. 9-18.

Ükski mure pole liiga väike!

Oma murest saad ka rääkida vaimse tervise abiliinile 66 04 500 (10-24.00), kriisitelefonil 116 006 (24h) või vaata http://www.palunabi.ee/vaimnetervis

Rohkem infot leiab ka https://www.kriis.ee/et/vaimne-tervis-koroonakriisi-ajal ja https://peaasi.ee/

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

mul on mure, et mind käsitletakse nagu teisejärgulist inimest ühiskonnas, sest ma olen vaktsineerimata. tekib tunne nagu neeger oleks, toidukohas valgete inimestega koos süüa ei saa ja pean häbenedes toitu kaasa ostma. lisaks on kõik inimesed ümberringi häälekalt minusuguste vastu ja mõnitavad. see kõik tekitab kohutavat stressi, depressiooni ja üksildust.

lisaks on mul suur hirm, et võin sattuda situatsiooni, kus vaktsineerimine on mitte vaba valik. nt mingil töökohal. et ei vallandataks. see tekitab minus hirmu. ma ei soovi vaktsiini oma kehasse.

+33
-20
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ära pane nedi inimesi tähele…Mul oli algul täpselt sama tunne,aga lõpuks ma sain aru ,et iga inimene elab oma elu nii nagu ta tahab ja teeb neid valikuid mis tahab.Ma ei saa teiste heaks elada. Jah, vaktsineerimata inimesi survestatakse ,aga kõige hullem oleks see ,et sa vaktsineeriks ennast ,et mitte survestatud olla! Kannata nautukene, küll see 70 protsenti täis saab ,siis rahunetakse maha. 🙂

+15
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

mul on mure, et mind käsitletakse nagu teisejärgulist inimest ühiskonnas, sest ma olen vaktsineerimata. tekib tunne nagu neeger oleks, toidukohas valgete inimestega koos süüa ei saa ja pean häbenedes toitu kaasa ostma. lisaks on kõik inimesed ümberringi häälekalt minusuguste vastu ja mõnitavad. see kõik tekitab kohutavat stressi, depressiooni ja üksildust.

lisaks on mul suur hirm, et võin sattuda situatsiooni, kus vaktsineerimine on mitte vaba valik. nt mingil töökohal. et ei vallandataks. see tekitab minus hirmu. ma ei soovi vaktsiini oma kehasse.

Neegreid vaktsineeritakse samamoodi nagu “valgeid”, ära seda juttu siin arenda, paluks.

Vaktsineerimine on sinu vaba tahe ja sinu isiklik valik.

Keegi sind ei mõnita ega alanda.

Lõpeta kõigepealt ISE enese alandamine ning ISE enda asetamine teistest madalamale.

See avab Su silmad ja Sa hindad olukordi enda ümber hoopis uue, adekvaatsema nurga alt.

Keegi ei sunni Sind vaktsineerima, kui Sul on selle ees suur hirm.

Aga hirmudel ongi suured silmad.

Palun ära alahinda end automaatselt teistmoodi ning ärapõlatud inimeseks.

Ka mina olen muideks vaktsineerimata.

Iga nimese tahe ning sõna on vabad.

Mu enesehinnang on aga Sinuga võrreldes paigas ning ma ei kohta mitte mingisugust diskrimineerimist, alandamist ega mõnitamist.

Minu vastuses Sulle pole samuti kübetki tigedust ega ülbet.

Elu koosnebki olukordade ahelast ning inimeste võimest neid olukordi adekvaatselt mõista ja lahendada.

Kõike head.

+12
-17
Please wait...

Postitas:
Kägu

Neegreid vaktsineeritakse samamoodi nagu “valgeid”, ära seda juttu siin arenda, paluks.

Vaktsineerimine on sinu vaba tahe ja sinu isiklik valik.

Keegi sind ei mõnita ega alanda.

Lõpeta kõigepealt ISE enese alandamine ning ISE enda asetamine teistest madalamale.

See avab Su silmad ja Sa hindad olukordi enda ümber hoopis uue, adekvaatsema nurga alt.

Keegi ei sunni Sind vaktsineerima, kui Sul on selle ees suur hirm.

Aga hirmudel ongi suured silmad.

Palun ära alahinda end automaatselt teistmoodi ning ärapõlatud inimeseks.

Ka mina olen muideks vaktsineerimata.

Iga nimese tahe ning sõna on vabad.

Mu enesehinnang on aga Sinuga võrreldes paigas ning ma ei kohta mitte mingisugust diskrimineerimist, alandamist ega mõnitamist.

Minu vastuses Sulle pole samuti kübetki tigedust ega ülbet.

Elu koosnebki olukordade ahelast ning inimeste võimest neid olukordi adekvaatselt mõista ja lahendada.

Kõike head.

Klassika.

https://et.wikipedia.org/wiki/Ohvris%C3%BC%C3%BCdistamine

+9
0
Please wait...

Postitas:
Nõustajana

mul on mure, et mind käsitletakse nagu teisejärgulist inimest ühiskonnas, sest ma olen vaktsineerimata. tekib tunne nagu neeger oleks, toidukohas valgete inimestega koos süüa ei saa ja pean häbenedes toitu kaasa ostma. lisaks on kõik inimesed ümberringi häälekalt minusuguste vastu ja mõnitavad. see kõik tekitab kohutavat stressi, depressiooni ja üksildust.

lisaks on mul suur hirm, et võin sattuda situatsiooni, kus vaktsineerimine on mitte vaba valik. nt mingil töökohal. et ei vallandataks. see tekitab minus hirmu. ma ei soovi vaktsiini oma kehasse.

Aitäh, et oma muret jagad. Igal inimesel on õigus oma valikutele ja veendumustele. Sealjuures aga on hea korra järele mõelda, millel need veendumused ja valikud põhinevad ja kas nad meil aitavad pigem lihtsamini elust läbi viia või on kujunenud omaette takistuseks. Kui neist johtub pigem depressiooni, stressi ja üksildust, on see pigem ebatervislik. Ehk aitab, kui oma veendumused nõustaja abil igakülgselt läbi arutada, et rõõmsamalt eluga edasi minna? Võibolla selgub, et olukord ei olegi päriselt nii, nagu sageli oma mõtetes tajume ja võib ka meeldivamaks muutuda. Kindlasti soovitan aga abi küsida siis, kui tekkinud igapäevane olukord juba väga tugevalt meeleolu mõjutab.

Nõustamisele saab registreeruda https://registratuur.peaasi.ee/kriisi või helista telefonil 660 4500. Kaks pead on ikka kaks pead!

 

 

 

 

+6
-17
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ära pane nedi inimesi tähele…Mul oli algul täpselt sama tunne,aga lõpuks ma sain aru ,et iga inimene elab oma elu nii nagu ta tahab ja teeb neid valikuid mis tahab.Ma ei saa teiste heaks elada. Jah, vaktsineerimata inimesi survestatakse ,aga kõige hullem oleks see ,et sa vaktsineeriks ennast ,et mitte survestatud olla! Kannata nautukene, küll see 70 protsenti täis saab ,siis rahunetakse maha. 🙂

Need komad… Uhh, valus!

/vaktsineeritud komapede/

+13
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

mul on mure, et mind käsitletakse nagu teisejärgulist inimest ühiskonnas, sest ma olen vaktsineerimata. tekib tunne nagu neeger oleks, toidukohas valgete inimestega koos süüa ei saa ja pean häbenedes toitu kaasa ostma. lisaks on kõik inimesed ümberringi häälekalt minusuguste vastu ja mõnitavad. see kõik tekitab kohutavat stressi, depressiooni ja üksildust.

lisaks on mul suur hirm, et võin sattuda situatsiooni, kus vaktsineerimine on mitte vaba valik. nt mingil töökohal. et ei vallandataks. see tekitab minus hirmu. ma ei soovi vaktsiini oma kehasse.

Oi, aga kus nüüd see OMA PEAGA mõtlemine on? Ikka NII sõltud teistest? Eesti vabaks sõitmine ei andnud loodetud tulemusi?

+8
-14
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul endal ja minu tutvusringkonnas kõigil, kes püüavad pisut rohkem süvitsi kaasa mõelda, mis maailmas toimub, on tekkinud suur sisemine pinge…

Ma isiklikult arvan, et nõustajast siin erilist abi pole, sest tal pole samuti vastuseid.

Tekkinud on hirm ja usaldamatus nii meditsiinisüsteemi kui poliitilise eliidi suhtes. Nii palju on vasturääkivusi, absurdseid “meetmeid” ning meditsiinilise kriisi asemel on inimesed viidud vaimsesse ja sotsiaalmajanduslikku kriisi.

Palju on vastamata miks küsimusi. Miks haigete ravimise ja selle jõulise arendamise asemel hirmutatakse ja suvestatakse terveid, noori ja lapsi vaktsineerima valimatult.

Miks on nii, et arstid, kes peaksid haigeid ravima, ei tee seda? Kui inimene jääb koroonasse, siis ainuke soovitus on kodus olla, teed juua ja oodata kuni haigus areneb nii hulluks, et peab haiglasse minema? (Ometigi ON olemas mitmetest ravimitest koosnev ravijuhis, mis haiguse varases staadiumis rakendamisel vähendab haiglasse sattumise võimalust 85%.) Miks seda ei tehta? Miks arstid keelduvad kovidi ambulatoorsest ravist?

Tundub, et eesmärk ei ole nende ravimine kes seda vajavad ja ülejäänutel (valdav osa elanikkonnast) loomuliku immuunsuse tekkimine selle väheste sümptomitega või asümptomaatiliselt läbipõdemine vaid VAKTSINEERIMINE iga hinna eest. MIKS???

Ja selleks, et vaktsineerimise kampaaniat läbi viia, ei ravita inimesi vaid lastakse haigusel areneda nii, et võimalikult paljud riskigrupis olijad satuvad haiglasse, saavad suured tüsistused või surevad – sest haigusel on juba nii kaugele lastud minna, et ei ole enam midagi teha. Minu meelest on see arstide poolt kuritegelik.

Igatahes ma siiralt siiralt loodan, et lõpuks hakatakse HAIGEID ravima ja lõpetatakse piirangud, survestamine jm hullus, sest viirus ei kao kuhugi ja noortel ja tervetel on igal juhul parem loomulik immuunsus kui pidev süstimine teadmata millal järgmine tüvi tuleb ja kas ja mille eest antud süst nn kaitseb.

Hetkel on aga väga raske toimuva sees elada ja kahjuks usk ja lootus parema tuleviku osas hakkavad kustuma.

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7410805/

 

 

+18
-16
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks haigete ravimise ja selle jõulise arendamise asemel hirmutatakse ja suvestatakse terveid, noori ja lapsi vaktsineerima valimatult.

Sest vaktsineeritud lapsed ei saa tulevikus enam lapsi, maakera elanikkond väheneb ja teatud seltskond, kes selle üle muret tunneb, võib rahulikult käsi hõõruda, et tehtud!

+5
-23
Please wait...

Postitas:
Kägu

mul on mure, et mind käsitletakse nagu teisejärgulist inimest ühiskonnas, sest ma olen vaktsineerimata. tekib tunne nagu neeger oleks, toidukohas valgete inimestega koos süüa ei saa ja pean häbenedes toitu kaasa ostma. lisaks on kõik inimesed ümberringi häälekalt minusuguste vastu ja mõnitavad. see kõik tekitab kohutavat stressi, depressiooni ja üksildust.

lisaks on mul suur hirm, et võin sattuda situatsiooni, kus vaktsineerimine on mitte vaba valik. nt mingil töökohal. et ei vallandataks. see tekitab minus hirmu. ma ei soovi vaktsiini oma kehasse.

Aitäh, et oma muret jagad. Igal inimesel on õigus oma valikutele ja veendumustele. Sealjuures aga on hea korra järele mõelda, millel need veendumused ja valikud põhinevad ja kas nad meil aitavad pigem lihtsamini elust läbi viia või on kujunenud omaette takistuseks. Kui neist johtub pigem depressiooni, stressi ja üksildust, on see pigem ebatervislik. Ehk aitab, kui oma veendumused nõustaja abil igakülgselt läbi arutada, et rõõmsamalt eluga edasi minna? Võibolla selgub, et olukord ei olegi päriselt nii, nagu sageli oma mõtetes tajume ja võib ka meeldivamaks muutuda. Kindlasti soovitan aga abi küsida siis, kui tekkinud igapäevane olukord juba väga tugevalt meeleolu mõjutab.

Nõustamisele saab registreeruda https://registratuur.peaasi.ee/kriisi või helista telefonil 660 4500. Kaks pead on ikka kaks pead!

kas see on nüüd läbi lillede öeldud, et kui veendumus mitte vaktsineerida tekitab pingeid teistega (sest suhtutakse halvasti jne), siis oleks mõistlik see veendumus ümber vaadata ja ikka ära vaktsineerida? et siis põhimõtteliselt peaks vaktsineerima, et teistele meeldida?? mitte sellepärast, et haigust mitte saada.

+17
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis see on nüüd mingi uus vaktsiinivastaste kleepekateema, v?

+13
-6
Please wait...

Postitas:
Nõustajana

Vaktsineerima peaks tõepoolest ainult selle pärast, et haigust mitte saada või siiski nakatudes seda kergemini läbi põdeda. Küll aga tasub ükskõik millise küsimusega süvitsi tegeleda, mis ärevust ja meeleoluhäireid tekitavad. Mõnikord võime omaenda mõtetesse väga kinni jääda ning seetõttu pole paha vahepeal mõne neutraalse inimesega oma mõtteid nö. põrgatada.

+10
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis nõu mul küsida? Olen üks neist, kes eelmisel kevadel covid- haigete elude eest võitles. Olen õde. Ma ei ole mitte iialgi varem selliseid numbreid näinud, kes asjast jagab, siis nt Spo2 näit 39!!!! Ehk paari minutiga mil patsient oli endalt maski peast tõmmanud.. paari minutiga!!!! Kui me elustamisel anname hapnikku 15 l, siis koroona haigetele läks 40 l.. ja nii päevi ja nädalaid. Olukord oli õudne. Kui kohutavalt palju ületunde ja öövalveid! Ja mõnele inimesele ei toiminud mitte midagi, tee mis ravimeid vaid, no ei aita. Ta lihtsalt lämbub su käes!!!! Ja sa näed seda ja püüad, väga püüad, aga miski ei aita, sa tead, et sellele inimesele on aega jäänud veel väga vähe!

Ja siis ma loen.. aga miks ma peaks ennast vaktsineerima??? Aga see haigus on väljamõeldis, TEGELIKULT on ju haiglad tühjad!!! See kõik on pettus! Meil on täitsa toimiv hobuseravim olemas, sellega saavad kõik koroonast terveks jms.

Mul on tugev masendus. Nägin sõna otseses mõttes õudusi. Jäin väsimusest korduvalt magama nii wc’sse kui ka bussi millega hommikul töölt koju sõitsin.  Kas peaks tagasi minema, ravima inimesi, kes niimoodi suhtuvad??? Jah, oskused on, aga mille nimel siis lõpuks? Selliste nimel, kelle usk ja teadmine on uhuu? Selliste nimel ei maga ma öösiti? Milleks? Ma oskaks ja suudaks, aga mille nimel siis lõppkokku võtteks? Üleüldse on suhtumine meedias meedikutesse väga halvaks muutunud. Et raha pärast või? Päriselt ka, raha saab palju kergemaltki teenida!

Jah, mul on vaimse tervise probleem, kust leida veel motivatsiooni edasi töötada?

+32
-10
Please wait...

Postitas:
Nõustajana

Mis nõu mul küsida? Olen üks neist, kes eelmisel kevadel covid- haigete elude eest võitles. Olen õde. Ma ei ole mitte iialgi varem selliseid numbreid näinud, kes asjast jagab, siis nt Spo2 näit 39!!!! Ehk paari minutiga mil patsient oli endalt maski peast tõmmanud.. paari minutiga!!!! Kui me elustamisel anname hapnikku 15 l, siis koroona haigetele läks 40 l.. ja nii päevi ja nädalaid. Olukord oli õudne. Kui kohutavalt palju ületunde ja öövalveid! Ja mõnele inimesele ei toiminud mitte midagi, tee mis ravimeid vaid, no ei aita. Ta lihtsalt lämbub su käes!!!! Ja sa näed seda ja püüad, väga püüad, aga miski ei aita, sa tead, et sellele inimesele on aega jäänud veel väga vähe!

Ja siis ma loen.. aga miks ma peaks ennast vaktsineerima??? Aga see haigus on väljamõeldis, TEGELIKULT on ju haiglad tühjad!!! See kõik on pettus! Meil on täitsa toimiv hobuseravim olemas, sellega saavad kõik koroonast terveks jms.

Mul on tugev masendus. Nägin sõna otseses mõttes õudusi. Jäin väsimusest korduvalt magama nii wc’sse kui ka bussi millega hommikul töölt koju sõitsin. Kas peaks tagasi minema, ravima inimesi, kes niimoodi suhtuvad??? Jah, oskused on, aga mille nimel siis lõpuks? Selliste nimel, kelle usk ja teadmine on uhuu? Selliste nimel ei maga ma öösiti? Milleks? Ma oskaks ja suudaks, aga mille nimel siis lõppkokku võtteks? Üleüldse on suhtumine meedias meedikutesse väga halvaks muutunud. Et raha pärast või? Päriselt ka, raha saab palju kergemaltki teenida!

Jah, mul on vaimse tervise probleem, kust leida veel motivatsiooni edasi töötada?

Aitäh, et jagad! See, mida läbi oled elanud, on kahjuks tõesti õudne. Nii paljude inimeste elu ja surmaga kokku puutumine olukorras, kus pole aega, teha on vähe ja situatsioon muutub kiiresti, võib väga pikaks ajaks jälje jätta. Usun, et on ääretult raske ületöötanuna meenutada, et meditsiinitöötaja kohus on hoolitseda ükskõik millise eluvaatega inimeste eest ja me ei saa neid sundida võtma vastu endale kasulikke otsuseid, kui nad neid on otsustanud mitte vastu võtta. On täitsa loomulik, et see ajab vihale ja tekitab jõuetust. Sellises olukorras on kõige mõistlikum, kui vähegi võimalik, aeg maha võtta ja oma põhivajaduste eest hoolt kanda. Oled andnud endast väga palju ja jõuvarud on vaja taastada. Kui see esmane tehtud, võib minna edasi mõtete ja tunnete teemaga. Väga soovitan sellises olukorras võtta ühendust MTÜ Nõustamispesa nõustajatega, kes on spetsialiseerunud just meditsiinitöötajate kriisinõustamisele COVID-pandeemia olustikus. Paljud on sealt abi saanud ja mööda külgi maha ei jookse kindlasti teise inimesega jagamine – ehk on mõni uus mõte või nipp proovida. Usun, et leiame lahenduse nii motivatsiooni kui vaimse tervise osas! Veelkord aitäh jagamast, sest see on tervenemise teel tegelikult olulisim samm.

Võta ühendust: noustamispesa@ut.ee

+9
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga minule teeb muret see, kuidas viimasel ajal on psühholoogid-psühhiaatrid-nõustajad, kogu see seltskond, mõeldud mingiteks inimkonna kõikide probleemide lahendajateks.

Samas aga fakt on see, et neil ei ole käepärast mitte kuigi palju tööriistu, et kedagi ka päriselt aidata. Nad saavad ainult rääkida juttu selle inimesega, kellel mure on. Teiseks saavad psühhiaatrid kirjutada välja tablette. Ja ongi kõik.

Kogu taoline toimimisviis eeldab, et vaimse tervise probleemid on alati 100% ainult inimese enda peas kinni. See võib mõnikord nii olla, kuid mitte alati. Päris suur osa inimese muredest on sellised, mis eeldaks mõne teise valdkonna spetsialisti sekkumist kui ainult psühholoogi-psühhiaatri oma.

Aga kui inimene ise ka sellest aru saab ning üritab minna olukorda lahendama just selle spetsialisti või ametniku  juurde, kelle pädevuses peaks olema konkreetse mure puhul aitamine, võib viimane vabalt visata, et pöörduge psühholoogi juurde! Ehk siis, iseenda tegemata töö delegeeritakse hoopis psühholoogi kaela.

Näide: minu laps on koolis sattunud klassijuhataja kiusamise ohvriks. Pikka aega uskusin, et “süüdi” on minu laps, õpetaja kui täiskasvanud inimene ja spetsialist ei saa ju ometigi olla kuidagi pahatahtlik! Kui laps kodus rääkis imelikke juhtumusi õpetaja käitumisest, siis ma ei uskunud oma last, vaid selgitasin talle, et ju siis tema ise sai millestki valesti aru, ja ärgu vabandagu välja oma laiskust, tegelgu parem õppimisega ja küll siis kõik saab korda!

Laps võttiski end kätte, hakkas hirmsasti pingutama, terve meie pere toetas teda. Kuid mida aeg edasi, seda selgemalt näen: kahjuks see õpetaja tõepoolest on valinud ta välja  endale kiusamiskotiks. Näiteks oli kodutööks vaadata üht dokumentaalfilmi. Vaatasime seda kodus koos lapsega. Ent järgmisel päeval pani õpetaja e-kooli märkuse: “Sa ei ole seda filmi vaadanud.” Teine näide: kevadise distantsõppe ajal valvasin hoolega, et laps osaleks korralikult tundides, istusime kahekesi koos elutoa diivanil – mina tegin tööd kodukontoris, tema oli koolitunnis. Nägin  selgelt, et ta osales tunnis ilusti kogu aja – ent ometi pani õpetaja e-kooli üles märkuse: “Puudus tunnist”.

Laps elab selliseid ebaõiglasi märkuseid väga üle – taas pisarad, taas rahustid, taas motivatsioonilangus. Ja taas pean mina emana kodus meeletult pingutama ja lapsega tööd tegema, et seda motivatsiooni kuidagi uuesti luua. Aga mida teha, kui kool kohe üldse ei toeta?

Olen kirjutanud õpetajale nendest seikadest ja palunud korrigeerida – eirab. Kui soovin õpetajaga rääkida, siis karjub ta ainult: “See laps vajab psühhiaatrilist abi, pöörduge psühhiaatri poole!” Olen aru saanud, et tegelikult kasutab see õpetaja psühhiaatri juurde saatmist lapse mõnitamise eesmärgiga, mitte soovist teda ka päriselt aidata.

Tegelikult aga on lapse probleemid põhjustatud õpetajapoolsest mitu aastat kestvast järjekindlast kiusamisest. Mina ju võin oma last psühhiaatreid mööda vedada nii palju kui kulub, ent niikaua kuni kool vähimatki koostööd koduga tegemast keeldub ja õpetaja lapsega selgelt pahatahtlikult käitub, lapse vaimne tervis ju ei parane. Seega olen väga vastu sellele, et psühholooge-psühhiaatreid on hakatud kasutama kattevarjuna omaenese tegematajätmistele või delegeerima oma tegemata ülesanded nende kaela.

+13
-1
Please wait...

Postitas:
Nõustajana

Aga minule teeb muret see, kuidas viimasel ajal on psühholoogid-psühhiaatrid-nõustajad, kogu see seltskond, mõeldud mingiteks inimkonna kõikide probleemide lahendajateks.

Samas aga fakt on see, et neil ei ole käepärast mitte kuigi palju tööriistu, et kedagi ka päriselt aidata. Nad saavad ainult rääkida juttu selle inimesega, kellel mure on. Teiseks saavad psühhiaatrid kirjutada välja tablette. Ja ongi kõik.

Kogu taoline toimimisviis eeldab, et vaimse tervise probleemid on alati 100% ainult inimese enda peas kinni. See võib mõnikord nii olla, kuid mitte alati. Päris suur osa inimese muredest on sellised, mis eeldaks mõne teise valdkonna spetsialisti sekkumist kui ainult psühholoogi-psühhiaatri oma.

Aga kui inimene ise ka sellest aru saab ning üritab minna olukorda lahendama just selle spetsialisti või ametniku juurde, kelle pädevuses peaks olema konkreetse mure puhul aitamine, võib viimane vabalt visata, et pöörduge psühholoogi juurde! Ehk siis, iseenda tegemata töö delegeeritakse hoopis psühholoogi kaela.

Näide: minu laps on koolis sattunud klassijuhataja kiusamise ohvriks. Pikka aega uskusin, et “süüdi” on minu laps, õpetaja kui täiskasvanud inimene ja spetsialist ei saa ju ometigi olla kuidagi pahatahtlik! Kui laps kodus rääkis imelikke juhtumusi õpetaja käitumisest, siis ma ei uskunud oma last, vaid selgitasin talle, et ju siis tema ise sai millestki valesti aru, ja ärgu vabandagu välja oma laiskust, tegelgu parem õppimisega ja küll siis kõik saab korda!

Laps võttiski end kätte, hakkas hirmsasti pingutama, terve meie pere toetas teda. Kuid mida aeg edasi, seda selgemalt näen: kahjuks see õpetaja tõepoolest on valinud ta välja endale kiusamiskotiks. Näiteks oli kodutööks vaadata üht dokumentaalfilmi. Vaatasime seda kodus koos lapsega. Ent järgmisel päeval pani õpetaja e-kooli märkuse: “Sa ei ole seda filmi vaadanud.” Teine näide: kevadise distantsõppe ajal valvasin hoolega, et laps osaleks korralikult tundides, istusime kahekesi koos elutoa diivanil – mina tegin tööd kodukontoris, tema oli koolitunnis. Nägin selgelt, et ta osales tunnis ilusti kogu aja – ent ometi pani õpetaja e-kooli üles märkuse: “Puudus tunnist”.

Laps elab selliseid ebaõiglasi märkuseid väga üle – taas pisarad, taas rahustid, taas motivatsioonilangus. Ja taas pean mina emana kodus meeletult pingutama ja lapsega tööd tegema, et seda motivatsiooni kuidagi uuesti luua. Aga mida teha, kui kool kohe üldse ei toeta?

Olen kirjutanud õpetajale nendest seikadest ja palunud korrigeerida – eirab. Kui soovin õpetajaga rääkida, siis karjub ta ainult: “See laps vajab psühhiaatrilist abi, pöörduge psühhiaatri poole!” Olen aru saanud, et tegelikult kasutab see õpetaja psühhiaatri juurde saatmist lapse mõnitamise eesmärgiga, mitte soovist teda ka päriselt aidata.

Tegelikult aga on lapse probleemid põhjustatud õpetajapoolsest mitu aastat kestvast järjekindlast kiusamisest. Mina ju võin oma last psühhiaatreid mööda vedada nii palju kui kulub, ent niikaua kuni kool vähimatki koostööd koduga tegemast keeldub ja õpetaja lapsega selgelt pahatahtlikult käitub, lapse vaimne tervis ju ei parane. Seega olen väga vastu sellele, et psühholooge-psühhiaatreid on hakatud kasutama kattevarjuna omaenese tegematajätmistele või delegeerima oma tegemata ülesanded nende kaela.

Väga kurb kuulda, et kooliga seotud mured nii tõsiseks on kujunenud. Olen täiesti nõus sellega, et sedasorti spetsialisti juurde suunamine on justkui omaette lahenduseks kujunenud. Ükski spetsialist ei saa kedagi iseseisvalt „korda teha“, vaid see käib ikka võrgustikutööna ja igati koostöös. Kindlasti ei ole nõustajad-psühholoogid mõeldud inimkonna probleeme lahendama. Küll on aga nad paljudele inimestele esimeseks ukseks murede ära rääkimiseks ja eks me kõik vajame aktsepteerimist igasuguste muredega. Inimestena oleme psüühika ja käitumise mõttes sageli sarnasemad kui vahel arvame ja kui oma muresid üksi oma peas keerutame, siis võib abi olla kellestki, kes mõne teistlaadse lahenduse välja pakub ja see katsetamiseks sobib. Keegi ei saa kellelegi valmis lahendust öelda, sest kokkuvõttes peab see inimese enda valikute ja hoiakutega kokku sobima. Ja kindlapeale on vaja vahel mõne teise valdkonna spetsialisti sekkumist kui ainult psühholoogi-psühhiaatri oma – ka selles on teil õigus. Ja päris kindlasti ei nõustu ma sellega, et iseenda töö tuleks psühholoogi kaela ajada.

Kindlasti ei saa koolirõõmu ja hakkamasaamist ainult lapse vastutuseks panna. Ma küll, teadmata kõiki asjaolusid, uurin, kas Teie koolis on olemas ka tugivõrgustik (koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog), kelle abil saaks tekkinud olukorda laiemalt arutada ja lahenduskäike otsida? Nende poole võib pöörduda ka lapsevanem ise. Kui õpetajaga on koostöö keeruline, võiks uurida juhtkonnalt, mismoodi nad aidata saaksid. Koolirõõm sõltub kõigi osapoolte pikemast ja tihedast koostööst ja olen jälle igati nõus – lapse psühhiaatri juurde saatmine ei ole siin mingi lahendus. See võib vahel vajalikuks osutuda, kuid jällegi – vajalik on koostöö kõigi osapooltega. Usun täiesti, et kogu olukord on väga kurnav ja kurb nii lapsele kui kogu perele. Ja just seetõttu loodan, et julgete ja jaksate ikkagi (eelkõige kooli tugivõrgustikult) abi küsida. Enamasti need olukorrad ise ei lahene ja vanem, laps ja pere võivad nii väga üksi jääda ja probleemid kuhjuda. Aga olen näinud, et koostöö abil saab ka seesugustele olukordadele parema käigu luua.

Südamest jõudu ja jaksu soovides

Vaimse Tervise nõustamistiimi nõustaja

Tel. 6604500/https://www.palunabi.ee/vaimnetervis

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on väga kehv tunne seetõttu, et töötan meditsiini/teadusalal (küll mitte otseselt Covidi teemadel ning mitte patsientidega) ning alates Covidist olen ma “äraostetud, kinnimakstud, südemetu, mõrvar, kohutav ema, ülikoolis ajuloputust saanud, silmaklappidega” jne. Kui kunagi tundsin, et oma ametit nimetades suhtuti minusse aupaklikult või uudishimuga, siis nüüd ma ei julge enam teatud seltskondades seda mainidagi. Mu töö ei paku mulle enam rõõmu, sest ma näen, et ükskõik, kui palju me teaduses vaeva ei näeks, piisab vaid kellegi kiiretest sõrmedest koos kahtlaste veebilinkidega ja Facebookist. Mulle tundub et mu tööd ei ole tegelikult kellelegi vaja.

Kui ma kusagil sõna võtan, siis kardan meeletult eksida mõne sõnastusega, kirjavahemärkidega, sest automaatselt muudab see mu “ise omast arust teadlane, aga peksab segast” märklauaks. Kui ma ka ei eksi, siis ilmuvad mu sotsiaalmeedia postkasti ropud ja solvavad sõnumid võhivõõrastelt inimestelt.

Mul on kunagi diagnoositud mõõdukas depressioon ja ärevushäire pärast lähedase inimese traagilist surma. Muidu sain kuidagi endaga hakkama, aga nüüd on tekkinud juba füüsilised sümptomid. Kõhuvalud, kõrvetised, gastriit. Ma ei taha hommikul enam tööle minna, sest ma tunnen, et mind ja mu teadmiseid ei ole tegelikult ühiskonnale vaja. Olen ennast koolitanud üle 10a ja just nüüd tunnen väga selgelt, et olen valinud väga vale elukutse. Ma ei näe enam mõtet.

+14
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on väga kehv tunne seetõttu, et töötan meditsiini/teadusalal (küll mitte otseselt Covidi teemadel ning mitte patsientidega) ning alates Covidist olen ma “äraostetud, kinnimakstud, südemetu, mõrvar, kohutav ema, ülikoolis ajuloputust saanud, silmaklappidega” jne. Kui kunagi tundsin, et oma ametit nimetades suhtuti minusse aupaklikult või uudishimuga, siis nüüd ma ei julge enam teatud seltskondades seda mainidagi. Mu töö ei paku mulle enam rõõmu, sest ma näen, et ükskõik, kui palju me teaduses vaeva ei näeks, piisab vaid kellegi kiiretest sõrmedest koos kahtlaste veebilinkidega ja Facebookist. Mulle tundub et mu tööd ei ole tegelikult kellelegi vaja.

Kui ma kusagil sõna võtan, siis kardan meeletult eksida mõne sõnastusega, kirjavahemärkidega, sest automaatselt muudab see mu “ise omast arust teadlane, aga peksab segast” märklauaks. Kui ma ka ei eksi, siis ilmuvad mu sotsiaalmeedia postkasti ropud ja solvavad sõnumid võhivõõrastelt inimestelt.

Mul on kunagi diagnoositud mõõdukas depressioon ja ärevushäire pärast lähedase inimese traagilist surma. Muidu sain kuidagi endaga hakkama, aga nüüd on tekkinud juba füüsilised sümptomid. Kõhuvalud, kõrvetised, gastriit. Ma ei taha hommikul enam tööle minna, sest ma tunnen, et mind ja mu teadmiseid ei ole tegelikult ühiskonnale vaja. Olen ennast koolitanud üle 10a ja just nüüd tunnen väga selgelt, et olen valinud väga vale elukutse. Ma ei näe enam mõtet.

Aitäh Sulle, et siia kirjutasid ja oma lugu jagasid. Kirjeldad kahtlemata päris paljude meditsiinitöötajate hetkeolukorda ja kogemust. Kõik negatiivne (mida praegu ohtralt jagub), on sageli häälekas, ebaviisakas ja tundub ka, et kõikehõlmav ning harjumatu, millega justkui inimene pole harjunud toime tulema. Kahjuks suudab see häälekas negatiivne varjutada kogu positiivse, mida on sageli rohkem meie ümber, aga mis ei pääse lihtsalt esile. Kui vaatleme kasvõi fakti, et päriselt ei suuda kellegi arvamus või kommentaar meid muuta halvaks emaks või ajupestud silmaklappidega meedikuks vms. Ja et päriselt-päriselt on maailmas rohkem neid inimesi, kes Sind siiski kangelaseks peavad ja Sinu ametit aupaklikult imetlevad. Nad lihtsalt ei ole nii häälekad ja nende kõne on enamasti viisakas ja vaiksem. Ja ehk tegelevad nad ka rohkem igapäevatoimetustega, mitte ei sõima internetis.

Inimene peab ikka olema kooskõlaline oma uskumuste ja veendumustega ja see annab meile kindla jalgealuse igapäevaseks toimetamiseks. Kui see kõikuma lüüakse, võib korralik kaos tekkida ja oma identiteedi kokku korjamiseks läheb vaja aega, rahu ja meelekindlust. Usun, et kui oma sisemusse vaatad, leiad sealt üles siiski need momendid, mis Sinust seni hea spetsialisti tegid ja Sind just sellele alale juhatasid, kus praegu oled. Ja et Sind siiski on vaja.

Sinu kehalised kaebused on kahtlemata äratuskellaks sellele, et tuleb oma vaimse tervisega kindlasti tegeleda. Depressioonisümptomeid ei tohiks eirata kohe kindlasti – mida varem jaole saada, seda parem. Oma mõtetega üksi jäämine ei aita kedagi. Üks soovitusi siinkohal, mille annan, on eemalduda kommentaaridest, sotsiaalmeediast ja ajaleheartiklitest ning keskenduda rohkem enda ümber leiduvale positiivsele, seda rohkem enda ümber otsida. Kokkuvõttes ei juhtu midagi, kui me mõne päeva sotsiaalmeediast eemal oleme, aga aju juba puhkab ja taastub.

Siiralt soovitan võtta ühendust psühholoogi või terapeudiga. Kui ehk järjekord liig pikk on, soovitan ühendust võtta mõne meie nõustajaga ja pöörduda videonõustamisele:
http://www.palunabi.ee/vaimnetervis
meditsiinitöötajaid nõustab näiteks MTÜ Nõustamispesa: noustamispesa@ut.ee
Soovin kõike kõige paremat!
Vaimse tervise nõustaja

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis nõu mul küsida? Olen üks neist, kes eelmisel kevadel covid- haigete elude eest võitles. Olen õde. Ma ei ole mitte iialgi varem selliseid numbreid näinud, kes asjast jagab, siis nt Spo2 näit 39!!!! Ehk paari minutiga mil patsient oli endalt maski peast tõmmanud.. paari minutiga!!!! Kui me elustamisel anname hapnikku 15 l, siis koroona haigetele läks 40 l.. ja nii päevi ja nädalaid.

Teil on l/min ja % totaalselt sassis! Hapnikku peab käsitlema ülima täpsusega- seega põhiteadmised korda!

+2
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ära pane nedi inimesi tähele…Mul oli algul täpselt sama tunne,aga lõpuks ma sain aru ,et iga inimene elab oma elu nii nagu ta tahab ja teeb neid valikuid mis tahab.Ma ei saa teiste heaks elada. Jah, vaktsineerimata inimesi survestatakse ,aga kõige hullem oleks see ,et sa vaktsineeriks ennast ,et mitte survestatud olla! Kannata nautukene, küll see 70 protsenti täis saab ,siis rahunetakse maha. 🙂

Need komad… Uhh, valus!

/vaktsineeritud komapede/

Ma tunnen sama.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ent järgmisel päeval pani õpetaja e-kooli märkuse: “Sa ei ole seda filmi vaadanud.” Teine näide: kevadise distantsõppe ajal valvasin hoolega, et laps osaleks korralikult tundides, istusime kahekesi koos elutoa diivanil – mina tegin tööd kodukontoris, tema oli koolitunnis. Nägin  selgelt, et ta osales tunnis ilusti kogu aja – ent ometi pani õpetaja e-kooli üles märkuse: “Puudus tunnist”.

Kas olete pöördunud kooli õppealajuhataja või sotsiaalpedagoogi poole sellega? Kas sellistel juhtumitel on ka teisi tunnistajaid? Ilmselt te ei salvestanud seda distantsõppe tundi, aga kas mitte veebitunni logides pole näha, kes on osalenud ja kes mitte? Ma arvan, et kui selliseid juhtumeid on palju, siis peaks olema võimalik ennast kaitsta juba karmimate vahenditega kui vaid õpetajaga rääkides. Vajadusel pöörduda haridusameti või lasteombudsmani poole ja kui mitte miski ei aita, siis kohtusse.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks haigete ravimise ja selle jõulise arendamise asemel hirmutatakse ja suvestatakse terveid, noori ja lapsi vaktsineerima valimatult.

Sest vaktsineeritud lapsed ei saa tulevikus enam lapsi, maakera elanikkond väheneb ja teatud seltskond, kes selle üle muret tunneb, võib rahulikult käsi hõõruda, et tehtud!

See stsenaarium pärineb, ma mäletan küll, ulmeseriaali StarGate1 ühest osast, kus tulnukad andsid Maa inimestele vaktsiini kõikide hädade vastu ja üheks kõrvalmõjuks oli naiste viljatus.

Fantastiliste seriaalide põhjal ei peaks põhjapanevaid järeldusi tegema.  Ulme ja päris elu on kaks natuke erinevat asja.

Ahjaa, üks võimalik allikas sellele kartusele võib olla see, et alguses liikusid ringi kuulujutud, nagu oleks hiinlased koroona leiutanud just pensionäridest lahtisaamiseks, kuna ka nende ühiskond vananeb ja ei jõua enam vanakesi ära toita. Ühtlasi pidi see aitama vähendada Maa rahvastikku. Kui see idee veel populaarne oli, juhtisid mõned tarkpead tähelepanu asjaolule, et vanakeste mahatapmine ei vähenda rahvastikku kuigivõrd ja iibe vähendamise seisukohalt oleks tulusam selline viirus, mis muudaks noored naised viljatuks. Ilmselt siis mõni vandenõuteoreetik haaras sellest ideest kinni ja otsustas, et see teooria on kehtiv tõsiasi kui mitte viiruse, siis vähemalt vaktsiini suhtes.

Heldeke.

Lubage juhtida tähelepanu asjaolule, et viirusnakkusesse surnud või selle tagajärjel kahjustunud tervisega naised ei ole niikuinii parim sünnitamismaterjal. Ise aga tean ma kindlalt vähemalt ühte noort naist, kes jäi rasedaks pärast vaktsineerimist. Väidetavalt on tema rasedavõimlemise grupis kõik noored emad vaktsineeritud.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis nõu mul küsida? Olen üks neist, kes eelmisel kevadel covid- haigete elude eest võitles. Olen õde. Ma ei ole mitte iialgi varem selliseid numbreid näinud, kes asjast jagab, siis nt Spo2 näit 39!!!! Ehk paari minutiga mil patsient oli endalt maski peast tõmmanud.. paari minutiga!!!! Kui me elustamisel anname hapnikku 15 l, siis koroona haigetele läks 40 l.. ja nii päevi ja nädalaid.

Teil on l/min ja % totaalselt sassis! Hapnikku peab käsitlema ülima täpsusega- seega põhiteadmised korda!

Covid Intensiivravi õde siin, mitte sama, kes eelnevalt kirjutas.

Arvan, et vastaja peaks enda teadmiseid korrastama ning mitte võtma sõna teemadel millest midagi ei jaga.

Nii kurb kui see ka ei ole, siis tõesti vajavad covid intensiivis olevad patsiendid 40l/min hapniku, isegi 60l/min jne, tänapäeval on HiFlow aparaadid selleks, mis läheb mitteinvasiivse ventilatsiooni alla.

% on täiesti eraldi teema, fun fact, tavaline sissehingatav O2 on 21%.

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Covid Intensiivravi õde siin, mitte sama, kes eelnevalt kirjutas. Arvan, et vastaja peaks enda teadmiseid korrastama ning mitte võtma sõna teemadel millest midagi ei jaga. Nii kurb kui see ka ei ole, siis tõesti vajavad covid intensiivis olevad patsiendid 40l/min hapniku, isegi 60l/min jne, tänapäeval on HiFlow aparaadid selleks, mis läheb mitteinvasiivse ventilatsiooni alla. % on täiesti eraldi teema, fun fact, tavaline sissehingatav O2 on 21%.

Või et hapnikust rääkides  % on täiesti eraldi teema, Appi!!!  Mitu % hapnik moodustub  40l/min! Mis koolis te käinud olete ja kus haiglas töötate. Vot sinna haiglasse ravile minna ei tohi! sellist sousti aetakse suust välja!

+1
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Või et hapnikust rääkides  % on täiesti eraldi teema, Appi!!!  Mitu % hapnik moodustub  40l/min! Mis koolis te käinud olete ja kus haiglas töötate. Vot sinna haiglasse ravile minna ei tohi! sellist sousti aetakse suust välja!

Kuulge protsendiarvutajad, see ei ole matemaatika ega ühikuteteema, teema on vaimsest tervisest. Kui üks õde kirjutab 40l hapnikku ja teine 40l/min, siis see on lihtsalt erialane släng, oleks võinud ju veel lühemalt ka kirjutada 40 hapnikku näiteks,  ei maksa sellest kinni haarata.

+10
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuulge protsendiarvutajad, see ei ole matemaatika ega ühikuteteema, teema on vaimsest tervisest. Kui üks õde kirjutab 40l hapnikku ja teine 40l/min, siis see on lihtsalt erialane släng, oleks võinud ju veel lühemalt ka kirjutada 40 hapnikku näiteks,  ei maksa sellest kinni haarata.

Võibolla tõesti õdedel ongi siis nii, släng. Vot ei oleks sellise asja peale ise tulnudki.  Kuidas õde arsti juhiseid täita suudab, kui vahet ei ole. Ja selle kõige juures vaimselt ennast üles kütta. Igaljuhul, rohkem ärge mulle slängist rääkima tulge!

+1
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuulge protsendiarvutajad, see ei ole matemaatika ega ühikuteteema, teema on vaimsest tervisest. Kui üks õde kirjutab 40l hapnikku ja teine 40l/min, siis see on lihtsalt erialane släng, oleks võinud ju veel lühemalt ka kirjutada 40 hapnikku näiteks, ei maksa sellest kinni haarata.

Võibolla tõesti õdedel ongi siis nii, släng. Vot ei oleks sellise asja peale ise tulnudki. Kuidas õde arsti juhiseid täita suudab, kui vahet ei ole. Ja selle kõige juures vaimselt ennast üles kütta. Igaljuhul, rohkem ärge mulle slängist rääkima tulge!

Covid Intensiivravi õde siin jälle.

Jällegi, miks võtate sõna teemal, mida te ei jaga? Eks seepärast meil nii palju antivaxxe ongi, inimesed kommenteerivad teemat, millest nad midagi ei jaga.

Aga väike näide, näiteks patsiendile saaks manustada hapniku pealevoolu (flow) 40l/min – ehk kui palju ta korraga saab ja ütleme, et arst ütleb, et soovib 36% O2. Neid mõlemaid parameetreid saab määrata 🙂

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Covid Intensiivravi õde siin jälle. Jällegi, miks võtate sõna teemal, mida te ei jaga? Eks seepärast meil nii palju antivaxxe ongi, inimesed kommenteerivad teemat, millest nad midagi ei jaga. Aga väike näide, näiteks patsiendile saaks manustada hapniku pealevoolu (flow) 40l/min – ehk kui palju ta korraga saab ja ütleme, et arst ütleb, et soovib 36% O2. Neid mõlemaid parameetreid saab määrata 🙂

ui me elustamisel anname hapnikku 15 l, siis koroona haigetele läks 40 l.. ja nii päevi ja nädalaid. Olukord oli õudne.

Nii kurb kui see ka ei ole, siis tõesti vajavad covid intensiivis olevad patsiendid 40l/min hapniku, isegi 60l/min

Väga hea, et pead kaasa töötavad! Järgmiseks mõelge, kas teil on tegelikult mõtet ennast ja teisi, covid patsienti ja tema l/min nähes vaimselt üles kütta. Mitu l/min terve, täiskasvanud inimene omale keskmiselt ja  täiesti spontaanselt hapnikku sisse hingab?  Ja mida teeb füüsiline koormus l/minutis.

+1
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Covid Intensiivravi õde siin jälle. Jällegi, miks võtate sõna teemal, mida te ei jaga? Eks seepärast meil nii palju antivaxxe ongi, inimesed kommenteerivad teemat, millest nad midagi ei jaga. Aga väike näide, näiteks patsiendile saaks manustada hapniku pealevoolu (flow) 40l/min – ehk kui palju ta korraga saab ja ütleme, et arst ütleb, et soovib 36% O2. Neid mõlemaid parameetreid saab määrata 🙂

ui me elustamisel anname hapnikku 15 l, siis koroona haigetele läks 40 l.. ja nii päevi ja nädalaid. Olukord oli õudne.

Nii kurb kui see ka ei ole, siis tõesti vajavad covid intensiivis olevad patsiendid 40l/min hapniku, isegi 60l/min

Väga hea, et pead kaasa töötavad! Järgmiseks mõelge, kas teil on tegelikult mõtet ennast ja teisi, covid patsienti ja tema l/min nähes vaimselt üles kütta. Mitu l/min terve, täiskasvanud inimene omale keskmiselt ja täiesti spontaanselt hapnikku sisse hingab? Ja mida teeb füüsiline koormus l/minutis.

Aga kuidas sinu enda pea töötamisega lood on? Mitu l/min terve ja täiskasvanud inimene endale hapnikku sisse hingab või? No väikesed arvutused, ca 1.8 l/min. Füüsilisel koormusel see number suureneb, aga mitte väga oluliselt. Meditsiinis käib jutt LISA hapniku andmisest patsiendile, st. Enda hingamisele lisaks antav. Julgen öelda, et 40l/min ja 60 l/min on väga suured kogused. Hapniku lisa vajadust hinnatakse patsiendi seisundist ja näitajatest lähtuvalt. Lisa hapniku % arvutamisega eriti keegi haiglas ei tegele, seda määratakse siiski liitrite järgi, nagu öeldud, siis seisundi, näitajate, kogemuse ja teaduslike aluste järgi.

+2
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )


Esileht Koroonaviirus COVID-19 Küsi nõu vaimse tervise mure osas!