Teema: Küsiks, et aga mis olukord on teile tinginud koduse olemise?

Mis kellele meeldib- maitsed on erinevad. Mina lähen pikapeale kodus hulluks ja mulle meeldib mu töö. Kui olin lapsega 2 aastat kodus olnud, siis kippus suisa depressioon peale, psühholoogist kasu polnud. Aga niipea kui tööle läksin hakkas meeleolu paranema. Töö annab mulle enesekindlust, vaheldust ja teadmise, et ma saan vajadusel iseseisvalt hakkama. Vihkan mehelt raha küsimist ja ülalpeetav olemist. Olen seda veidi proovinud- midagi meeldivat seal polnud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mina lihtsalt ei saa aru, kuidas naised julgevad ja tahavad oma elus kõik kaardid ühele inimesele laduda. nagu ei eksisteerikski elus üldse liiklusõnnetusi, haigusi, keskeakriisi jms.

vabandused stiilis \”mehele meeldib tööl käia\” on naeruväärsed. kui mehele anda mõnekski nädalaks võimalus tegeleda oma hobidega, reisida ja puhata ning samal ajal veel raha saada, siis nad ikka valiksid ka mitte-töötegemise. neile lihtsalt pole elus selliseid valikuid pakutud, sest alates perekonna loomisest on ju mehed kuni surmani tööorjad (isegi mitte pensionini, sest eesti mees ju väsib enne…).

jajah, nüüd tulevad kõik kodused naised rinnale taguma ja väitma, kuidas kõik on kindlustatud ja naise nimel, aga reaalsus on ju suuremal enamusel naistel ikka see, et kui mehega miskit juhtub, on naine oma eluga käpuli. ja mitte et mul naisest kahju oleks, mul on lastest kahju, et naised oma laste heaoluga sellisel viisil mängivad ja ainult oma heaolule mõtlevad. [/tsitaat]

Mina olen nõus:) Loomulikult ei taha keegi mõelda, et kui midagi mehega juhtub, aga see võimalus on siiski olemas. Ja kui siis on vaja naisel asuda otsekohe ise pere ülalpidajaks, naisel, kes on nt 7 aastat kodus istunud…. On ikka väga vähe ameteid, kus endale sellist kodusistumist lubada saab. Suur osa kodustest naistest on ma arvan kassapidajad vms, kus piisab ka kiirkursusest enne tööleasumist, kui on vahepeal töölt eemal oldud. Ja neid on kogu aeg vaja, sest kaadri voolavus on suur. Ühtegi tõsisemat kontoriametnikku ei soovita avalisüli vastu võtta, kui inimene on ikka aastaif eemal olnud, ta on lihtsalt ajast kohutavalt maha jäänud. Ja mind teeks ärevaks isegi see, kui mees suruks mind koju jutuga, et me saame kenasti hakkama, ole sina kodune. Siin võib peituda ka mehe mitteusaldamine, soov, et naine kuuluks ainult temale ja võimalikult vähe läviks teiste inimestega, eiti meestega. Minu tutvusringkonnas on võtta kaks sellist näidet. Ise ei kujuta ette, et minu elu mõte on kodutöid teha, ju on mind siis natuke võimekamaks loodud, ma suudan olla hea nii tööl kui kodus. Samas ei saa hukka mõista ka ainult koduseid emasid, sest kui nad on sellise tee valinud, siis ju nad tunnevad, et see on just see.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Elan küll üsna toredalt, see tähendab,et muudan oma päevi kodus vaheldusrikasteks, lugedes, tehes trenni, tehes midagi kasulikku ja mõnusat kah, aga siiski, südames on tegelikult kurbus, sest tähtsam oleks käia ikkagi tööl ja teenida raha. Ja kui mul juba töökoht oleks, siis ma ilmselt naudiks seda kodus olemise aega täiel rinnal – praegu aga, pigem tunnen, et ma pole sellist fantastilist aega iseendale nii kaua välja teeninud ja aitab! Teeb tööd ja näeb vaeva minu mees, võiksin vastata samaga.
[/tsitaat]
teemaalgataja,aitäh sulle,et oled minu mõtted nii ilusasti sõnastanud.
mina olen kodus,sest noorim laps on vanuses 1 aasta 7 kuud. sain just viimase vanemahüvitise ja võtsin veel töö juurest korralist puhkust. kahe nädala pärast puhkus lõppeb ja lähen õnnelikult tööle.
ma tunnen täpselt samuti,et ei ole neid ilusaid kodusolemise hetki ära teeninud. mul on kolm last,paar kodulooma,maja. need loomulikult täidavad mu päeva ära, aga väga ära tüütab selline väärtusetu elu iseendale. kodus olemine on puhkus otsast lõpuni, rääkigu koduprouad mida tahes. tööl käies jõudsin tööalaselt mägesid liigutada ja teha kõike sedasama,mida praegu kodus olles. siis ka tundsin,et puhkehetked on välja teenitud,aga praegu ma seda ei tunne.
lisaks on kodune elu vaimselt vähenõudlik.mina soovin olla vaimselt heas vormis ja minu töö esitab väga kõrgeid nõudmisi. lastega kodus olles mandusin vaimselt ja mitte vähe.