Teema: Küsimus

Mina andsin lapsele kaasa värvi- ja tegelusraamatuid (värvi numbrite järgi, labürindid jms) ning juturaamatuid. Vastavalt tujule valis emma-kumma ja sellega toimetas sel ajal, kui teised magasid, puhkeajal kapi vahet siiberdada ei tohtinud, mille algul valis, sellega tegeles. Teised magasid kõrvalruumis, õpetajatel oli puhkeaeg, õpetajaabi valvas magajaid (kuni enamus magama jäid, oli magamisruumis), pärastpoole toimetas mu lapsega samas toas, aga otseselt ei tegelenud. Vahel rakendati teiste magamise ajal mu last mingite tegevuste ettevalmistamisel, lõikas midagi välja või sorteeris mingeid vahendeid.

Oleneb.

Minu omad vist ikka jäävad lõpuks magama. Õhtul kodus enne 23 mitte.

Neil on ka ühe ruumiga rühmad, nii et raske korraldada midagi muud.

Vanema lapsega käisin vahepeal lõunadeitidel, pärast viisin tagasi. Aga nad pidid nii pikalt magama, et see haukas suure tüki tööpäevast, mille pidin õhtul tasa tegema.

Meil olid mõlemad lapsed sellised, et u neljaselt enam lasteaias lõunaunne ei jäänud (kodus lõpetasid lõunauned juba varem). Nii nad seal siis pikutasid. Lõpuks, kui õpetajad olid tõesti näinud, et ei jäägi laps magama, pool aastat juba pikutab seal niisama ja igavleb lõunaunede ajal, lubati voodis raamatut lugeda (viieselt lugesid juba päris hästi, nii et võtsid tavaliselt kodust raamatu kaasa).

Noorema lapse viimasel lasteaia-aastal tõingi ta enne lõunaund ära (töötan kodus, nii sain ta koju tuua ja läks koolist koju jõudnud suurema lapsega õue või mängis või tegi oma asju), ta ise oli sellega väga rahul, see 2 h pikutamist oli ikka paras piin. Kogu aeg oli see jauramine, et ei taha lasteaeda, sest seal peab pikutama. Kui enne lõunaund ära tõin, läks hommikul hea meelega. Suurema lapsega oli ka ikka päris palju tönni selle pärast, et pikutama pidi, aga siis polnud võimalik teda alati poolest päevast ära tuua, kui sain, siis “päästsin”.

Laste unevajadus on erinev, meil sai laste ööuni lõpuks rahulikuks ja normaalseks, kui nad enam lõunaunne magama ei jäänud. Üritasin mõnda aega ikka magama neid saada, siis loobusin ja tänu sellele, et nad enam lõunaund ei maganud, sain lõpuks ometi ise öösel 7-8 h magada. Kui veel lõunaund magasid, siis oli öö üks lõputu trall ja ärkamine, ei jäänud magama, öösiti olid mitu tundi järjest üleval jne.  Ja kõige hullem oligi, kui esimesel lasteaia-aastal ikka mõni päev seal magasid, siis ei saanud neid kodus enne südaööd magama. Lõppesid lõunauned ära, said ka ööd päästetud.

Õnneks sai lasteaia aeg ka kuidagi mööda ja see, et sai enne lõunaund lapse ära tuua, oli väga hea asi meie pere puhul.

Ma ise ka lasteaias ei maganud, ootasin lihtsalt voodis, kuni välja lubatakse tulla. Selliseid lapsi ikka on, kes varakult lõunauned ära lõpetavad ja ei vajagi seda. Kui koolieelikuna maal suvel vanaema juures olin, siis lasin vanaemal lõunauinakut teha, ise ootasin, kuni ta ärkab 😀

5-6-aastaste laste puhul on mul mitmel tuttaval see jant, et kui mõni päev lasteaias tõesti magavad, siis see tähendab kodus vanematele seda, et poole ööni laps üleval ja magama ei jää, sest päeva ajal põõnanud.

Jah, minu lapsel oli nii, et kui  sunniviisil ööune lühikeseks jätsime ja ta lõunaund magama hakkas, tekkisid tal ööunega raskused, ei tulnud und, uni oli katkendlik, tervis läks käest. Kuna meie väikeses lasteaias ei lubatud tal ka vaikselt raamatut lehitseda (kuigi ta suutis pikalt vaikselt olla, aga siis teised, kes ei suutnud, oleksid ka hakanud nõudma, et miks nemad peavad voodis lamama), seega minu laps, kes paraku juba 3 aastaselt lõunaund ei vajanud, lamas kõik need lõunauned silmad kinni hiirvaikselt vaeveldes ja vihkas lõunaund kogu hingest. Kui ta lasteaia lõpetas olime nii mina kui tema lausa pisarais, et sellest lõunaune vangistusest lahti sai. Lapse 2.5 aastaseks saades sain katse-eksituse meetodil juba jälile, miks laps nii halvasti ja katkendlikult ööund magab. Selgus, et lõunaune magamine rikkus tema unerežiimi täielikult ära. Laps oli ilma lõunaund magamata täiesti tegus ja rõõmus, läks normaalsel ajal magama ja magas pikalt ja sügavalt. Varem aga ei olnud meil ühtegi rahulikku ööd 2.5 aastat. Ja kõik kolm aastat lasteaias pidi ta aastate viisi poolteist tundi voodis unetult lamama. Minu töö ei võimaldanud lõuna ajal last ära tuua. Teised kaks last ilmselgelt vajasid lõunaund ja nendega pole iial sama probleemi olnud. Aga üks laps pidi selle tõttu, et ta teistest erines, selle magamisterrori all väga kaua kannatama paraku. Katsuge ise tegevusetult poolteist tundi lamada. Kaisukaga mängida ka ei lubatud. Minu lapsele ka õhtune vaba mängu aeg meeldis, hommikul oli nii tihe õppekava, et siis omavahel mängimiseks aega ei olnud. Kui ainult seda lõunaune terrorit poleks olnud. Võibolla tasub valida selline lasteaed, kus lubatakse kõrvaltoas vaikselt raamatut lehitseda vms, sest tean, et on sellisesid lasteaedasid olemas.