Isehakanute arvamusi ei taha, aga spetsialistide arvamusi ka ei otsi.
1. https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=122
2. Kas tõesti arvate, et ÕSis on olemas sõna “teiselpool”?
3. “Või no muidugi oleks ta tahtnud kaasa minna” – stiililiselt täiesti arusaamatu, milleks “või no”. “No muidugi” või “Muidugi” oleks arusaadav või “Või veel, no muidugi”, aga ainult “või” selle lause alguses on nagu sadul sea seljas.
On ju link EKI lehele juba toodud, ava see:
“Sidendid isegi kui, olgugi et, ilma et, ainult et, vaevalt et, peaasi et jt kuuluvad kokku ning sõnade et ja kui ette koma ei panda /…/”
2. Kas tõesti arvate, et ÕSis on olemas sõna “teiselpool”?
3. “Või no muidugi oleks ta tahtnud kaasa minna” – stiililiselt täiesti arusaamatu, milleks “või no”. “No muidugi” või “Muidugi” oleks arusaadav või “Või veel, no muidugi”, aga ainult “või” selle lause alguses on nagu sadul sea seljas.
Keeleabist mõistagi vaatasin, ent tekkis väike vaidlus ja et ma pole ise filoloog, ei julge väga innukalt oma õigust nõuda.
Viimase näite puhul oleksin pidanud ka eelmise lause lisama, see oleks “või” vajadust ehk paremini selgitanud.
Kogu lõik on selline:
“J. jäi koju. Ta ei tahtnud kaasa minna. Või no muidugi oleks ta tahtnud kaasa minna! Aga tal ei olnud ju kunagi raha.”
Kogu lõik on selline: “J. jäi koju. Ta ei tahtnud kaasa minna. Või no muidugi oleks ta tahtnud kaasa minna! Aga tal ei olnud ju kunagi raha.”
Mina kirjutaksin hoopis nii: “J. jäi koju. Ta ei tahtnud kaasa minna. Tegelikult, muidugi oleks ta tahtnud kaasa minna, aga tal ei olnud ju kunagi raha.”
Mina olen filoloog, aga mitte eesti filoloog. Sel ajal kui oma hariduse omandasin, eesti keeles sellist sõna nagu “no” ei olnud. Kas vahepeal on jälle mõned uued lohakussõnad sõnaraamatusse ülendatud?
2. Kas tõesti arvate, et ÕSis on olemas sõna “teiselpool”?
3. “Või no muidugi oleks ta tahtnud kaasa minna” – stiililiselt täiesti arusaamatu, milleks “või no”. “No muidugi” või “Muidugi” oleks arusaadav või “Või veel, no muidugi”, aga ainult “või” selle lause alguses on nagu sadul sea seljas.
Kahjuks see link ei ole asjakohane. Eesti keeles pole sellist sidendit nagu peaasi et.
Mina olen filoloog, aga mitte eesti filoloog. Sel ajal kui oma hariduse omandasin, eesti keeles sellist sõna nagu “no” ei olnud. Kas vahepeal on jälle mõned uued lohakussõnad sõnaraamatusse ülendatud?
2. Kas tõesti arvate, et ÕSis on olemas sõna “teiselpool”?
3. “Või no muidugi oleks ta tahtnud kaasa minna” – stiililiselt täiesti arusaamatu, milleks “või no”. “No muidugi” või “Muidugi” oleks arusaadav või “Või veel, no muidugi”, aga ainult “või” selle lause alguses on nagu sadul sea seljas.
Kahjuks see link ei ole asjakohane. Eesti keeles pole sellist sidendit nagu peaasi et.
Kuidas ei ole? Sama lingi all on ju must valgel kirjas, et on.
“Sidendid isegi kui, olgugi et, ilma et, ainult et, vaevalt et, peaasi et jt kuuluvad kokku ning sõnade et ja kui ette koma ei panda, nt Isegi kui sa valetasid, oli see ilusaim asi, mida sel hetkel öelda võisid. Poiss on tubli, olgugi et väike. Kreem niisutab nahka, ilma et see muutuks rasvaseks.”
Eelpool viidatud keeleabi link tõdeb: Lause alguses asuvas ühendsidendis on komakasutus vaba. Kui soovitakse esimest sõna rõhutada, siis võib koma panna. Kui ei soovita rõhutada, siis koma ei ole
Aga sa loe sellel EKI lingil kirjutatut ka edasi. “Peaasi et” pole EKI arvates sugugi vaba. Eraldi on ka just seda mainitud.
