Esileht Tööelu, raha ja seadused. Küsimus IT-naistele

Näitan 5 postitust - vahemik 31 kuni 35 (kokku 35 )

Teema: Küsimus IT-naistele

Postitas:
Kägu

Saan aru, et Javat õpetatakse koolis, aga tööalaselt ei soovita sellega tegeleda. See on kõrgem liiga, kus tehakse keerulisi asju, ja sinna mängumaale on asja kas tõelistel proffidel või siis nendel õpipoistena nendel algajatel, kellel on potentsiaali sinna tasemele jõuda. Mulle endale tundub ka Java maastik väga ebahuvitavana.

Reaalne oleks keskenduda veebiarendusele, ennekõike Javascript. See on suhteliselt lihtne, samal ajal ka põnev ja väljakutseid esitav; projektid on huvitavad; ning ka algajaid lastakse asja kallale. Saab alustada lihtsamatest ülesannetest ning aja jooksul muudkui areneda.

Võimalik on ka lihtsalt WordPressis kodulehti vorpida, töö seegi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üks väga korralik küsitlus, mis annab ülevaate, kes need arendajad siis on. Selle teema valguses võiks välja tuua, et oma esimese rea koodi kirjutamise ajaks oli 30+ vanuses 1.6% vastanutest; seega hiline alustamine küll välistatud ei ole, aga pigem on see väga harv erand.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Peale seda kui karjäär Eestis senisel erialal ummikusse jõudis, otsustasin uuesti ülikooli minna ja midagi sellist õppida, kus oleks pärast loomingulist ja piisavalt hästi tasustatud tööd, et peret üleval pidada (mees on ka, aga napilt keskmise palga peal ja seejuures mitte Tallinna, vaid kohaliku kesmise). Raha pole küll esmatähtis, aga töö senisel erialal oli selgelt alatasustatud ja no kõrgharitud inimene võiks hiljemalt keskikka jõudes keskmist palka teenida, mitte alla. Minul senisel erialal seda väljavaadet polnud, kuigi olin sel alal hea ja ala meeldis, eriti just loomingulisuse tõttu.
Mõtlesin, et mis mind peale mu senise eriala veel huvitab ja leidsin, et just IT on see, mis alati on vargsi paelunud. Sisseastumisega probleeme polnud, esimene semester oli küll lõpuks raske, sest mul oli sel ajahetkel veel suur töökoormus ja rasedus kukil. Nüüd õpin lapse kõrvalt umbes poole koormusega ja peagi jõuan õpingutega poole peale. Ei ole mul matemaatiku ajusid ja keskkoolist on möödas üle 10 aasta, aga kui väga matemaatilistes loengutes ongi esialgu tunne, et muffigi ei saa aru, siis loengu lõpuks jõuab imekombel ikka kohale. Mitte nii matemaatilised ained on aga väga nauditavad olnud ja vägagi jõukohased. Õppima ikka pean, sest kõik on uus (no päris kõik enam pole), aga õppimine on tore ja sujub kenasti.
Programmeerimine on veel eriti tore. Aga eks ta ole keeruline ka, sest võimalusi on peaaegu et lõputult palju. Kui puhtalt programmeerimise ained tundusid keskmise raskusastmega olevat, siis nüüd praktikal olles näen, et päris elus on reaalsed programmid ikka väga keerulised. Aga õnneks ei eelda keegi, et mingi algaja jalutab uksest sisse ja paneb samalaadse programmi naksti kokku. Esmalt antakse ikka mõni pisike tükike, mille kallal pusida ja mida rohkem seda süsteemi tundma õpid, seda keerukamaid ülesandeid saab:)
Mina olen just hetkel praktikal ja elan maal, töötan kodukontorist. Linna kolida ei kavatse. Karjääripäeval käisin kõik mulle huvipakkuvad firmad läbi ja küsisin kaugtöö kohta. Enamus ütlesid, et pole probleemi, kuigi väljaõppe ajal tahtsid mõned nädal kuni kuu kohal käimist ja teised aega-ajalt (nii korra nädalas) kontoris kohal käimist. Kuna itiinimesed on keskmisest imelikumad ja töö nõuab värsket vaimu, siis üldiselt ollakse töö osas paindlik.

Lisaks ülikoolis õppekavas ette nähtud ainetele olen mina Udemyst olulisemaid asju ise juurde õppinud. Näiteks sessi ajal on rohkem aega, või suvel. Seda, mis on olulisem, saab aru, kui töökuulutusi lugeda. Praegu praktikal olles on olnud mõnest neist kursustest palju kasu, aga ülikoolis õpitu on andnud senimaani põhjaliku baasi ja samuti väga vajalik olnud. Seda hello world’i õppisin mina ka esimest korda nüüd uuesti ülikooli astudes, paar praksi vist kulus selle õppimiseks, edasi tulid ruttu asjalikumad programmikesed (aga ei midagi võrreldavat päris elus rakendatavatega). Tase oli loomulikult väga erinev, aga need juba oskajad progejad said kohe eksami ära teha ja järgmiste ainetega tegeleda.

Muidugi, progemine ei ole tumbade pärusmaa ja vähemalt keskpärane vaimne võimekus peab olema. Heaks progejaks saavad need, kel on annet ja tahet. Aga eks sama lugu ole ka juuksurite, korstnapühkijate, müügimeeste, õpetajate ja ka koristajatega. Kõigiga tegelikult.

Sugu pole mulle küll takistusena tundunud. Aga mulle näib, et mõnedel naistel on teatud hoiak, mis takistab neil IT-d õppida ja samuti ka autol rattaid vahetada või naela seina lüüa. Samamoodi esineb mõnel mehel hoiakust tulenev suutmatus nõusid pesta või koristada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kes on ise praktikal käinud või kelle lapsed on käinud – kas on loota, et praktika eest ka miskit makstakse või pigem mitte?

Eestis ei ole tasustamata praktikat (va üksikud erijuhud). Nii et kopika ikka saad, kuigi praktika tasu võib olla pigem sümboolne (miinimumi kanti).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui loen, et teemaalgatajast õppuril mata varem alla keskmise olnud, siis on küll natuke kehva. Headeks progejateks saavad peamiselt siiski head matemaatikud. Mina olin matemaatikas kooliajal üle keskmise, aga arendajaks õppimisega mina hakkama ei saanud. Ei võtnud kaua aega kui sellest aru sain. Mind lihtsalt nii hullult väsitas selle asja õppimine, sest nii raske oli.
Nüüd mul on mees, kes on arendaja ja teda vaadates mul on hea meel, et ma rohkem aastaid oma elust selle pusimise peale ei kulutanud, sest ma näen mida on vaja, et sel alal edukas olla. Peamine on HUVI ja see suur huvi on pigem neil, kel mingisugunegi eduelams ka asjast on, ehk siis ainult huvist ei piisa vaid midagi peab ikka välja ka tulema ja progress olema, siis huvi suureneb.
Minu mees võib hommikul üles ärgates korraks arvuti kätte võtta ja midagi seal välja nuputada, sest põnev on. Kui ta läheb kuhugi, kus teab et on järjekord ja ootamist, siis võtab ikka arvuti kaasa ja teeb natuke tööd. See on nagu töö ja meelelahutus käsikäes.
Sel alal ei ole päris nii, et õpid ühe valdkonna ära ja töötad sel alal. Kogu aeg on areng ja erinevate tehnoloogiate ja keelte kombineerimine. Mäletan mu mees käis aastaid tagasi tööintervjuul ja seal oli nõuete all programmeerimiskeel, milles tal puudus kogemus. Ja ta võttis seda täiesti stressivabalt, kuna oli mitmes teises keeles kogenud ja suhtumisega, et uus keel tuleb ludinal kui on olemas programmeerimiskogemus ja arusaamine. Nii ka läks.

Analüütilisus, struktureerimisoskus, kannatlikkus ja üldine intelligents mis arendajal peavad olema, teevad sellest inimesest ka väga hea pereinimese. Vähemalt minu mehe puhul on see nii. Kui teised räägivad ja siitki loen, et paljud mehed-isad poole ööni tööl, siis meil see nii ei ole. Kui laps tahab mängida, siis mees kunagi ei keeldu. Tal on oskus oma koodimaailmast välja tulla kasvõi selleks, et laps magama panna või süüa teha. Pärast läheb sinna jälle tagasi kui tahab. Aga sellist asja ei ole, et mehel pole minu või laste jaoks aega, kuna teeb kogu aeg tööd. Ta on nii andekas, et oskab lisaks oma programmidele ka oma aega ja plaane käigu pealt struktureerida ja muutuvate vajadustega kohandada. Ärge pange pahaks, et selline kiidulaul. Tõesti imetlen teda noh. Minu meelest on müüt, et programmeerimiseks sobib kui oled nohikust nokitseja. Need mehed-naised kellega mu mees koos töötab, on kõik head suhtlejad, sest sageli peab üksteisega konsulteerima, teineteise tehtule hinnangu andma või seda edasi arendama.

Please wait...
Näitan 5 postitust - vahemik 31 kuni 35 (kokku 35 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Küsimus IT-naistele