Minu 10-aastasel tütrel on koolis selline olukord kus üks teine tüduk ütleb talle halvasti, näiteks see pluus ei sobi sulle ja mine minema siit (kui tema laua läheduses on) jne. See mure hakkas pihta eelmine aasta ja siis sai ka koolis räägitud ning tundus, et asjad sai korda. Tundub nagu oleks tavaline laste vaheline õelutsemine aga probleem on selles, et see tüdruk keerab(nimetame teda Katiks)alati ka teised minu tütre vastu. Teistel on aga arvamus, et see tüdruk on eksimatu ja ei valeta kunagi, ning mitte kunagi ei käitu halvasti. Tegu on õppimises väga eeskujuliku lapsega. Minu lapsel sai täna kõrini pidevatest kommentaaridest ja sööklas ütles teisele lapsele tema ees, et ma arva, et Kati on jälle hakanud mingeid valesid rääkima. Ei arva üldse, et see õige tegu oli ja sellest ka rääkisime kodus. Mille peale minu laps küsis aga mis tema võib kõike öelda ja mina pean kogu aeg tasa olema?! Peale söömist läks tütar ühe klassiõega rääkima kus lauas istub ka selle Kati sõber Mati, ja Mati ütles minu lapsele, et mine minema siit. Kodus kirjutas laps mul messengeris Matile, et miks too niimoodi käitus ja vastus oli, et vaata peeglisse mismoodi sa Katiga täna käitusid. Kui mu tütar üritas viisakalt selgitada, siis vastu sai ainult, et Kati pole sulle midagi öelnud, mine vittu, mine inise kuskil mujal, ära mölise siin jne. Väga segane jutt aga ma olen ise suhteliselt häiritud sellisest käitumisest ja arvan, et asju tuleks mõistlikult lahendad. Minu küsimus ongi, et kas mina lapsevanemana peaks sekkuma ja kui jah siis mis esmalt tegema peaks? Või on suht mõtetu teema ja muretsen üle?
Teema: Küsimus kiusamise kohta
No kui nii noored kasutavad väljendeid “mine vittu”, siis esmajärjekorras võtaksin selle ütleja vanematega ühendust ja saadaksin talle kasvõi vestlusest väljavõtte. Edasi pöörduksin klassijuhataja poole, sul on tema abi vaja, et asjad korda saada.
Klassijuhataja asi on kiusamistega tegelda, ühendu kohe temaga, samuti saada talle su lapse vestlus tolle Matiga. Küll tema siis juba asjatab ise Mati vanematega. Kui eelmisel aastal oli rääkimisest abi, loodetavasti siis ka sel aastal. Lastel peab olema teadmine, et õpetaja sekkub kohe kiusamistesse, vastasel korral lähevad nad aina julgemaks oma ütlemistes.
kooli ajal mäletan, et nooremas klassis oli selline Kati-sugune kuninganna, kes siis keelas ja käskis. Kuna seal klassis õppis ka sõbranna sugulane, keda noriti, kes käisime seda sõbrannaga klaarimas. Reeglina nooremad õpilased suhtusid mingi austuse või pelgusega vanematesse õpilastele, siis sellel plikal jätkus nahaalsust klähvida ka meiega, ning kannupoisid kuulasid hardunult pealt. Aga panime ta kiirelt paika ja mingiks ajaks sai asi lahenduse.
jah on selliseid, kõige hullumaks teeb see kaaskond, kes annab temale veel hoogu juurde. Kui ta oleks üksi, siis nii vast ei käituks. Tegelikult ei ole siin probleem Matis, vaid Katis – aga sina saad vaid Mati käitumisest rääkida.
Võta ühendust klassijuhatajaga, räägi sellest.
selliste probleemidega tuleks pöörduda kooli sotsiaalpedagoogi poole.
Siin on näha päris mitmeid tüüpilisi kiusamise mustreid, kahjuks.
On väga tavaline, et üks on n.ö peakiusaja ning teised temaga kaasajooksjad, kes oma poolehoiuga (nii vaikiva kui aktiivsega) talle tuge annavad. Kui kiusatav ennast kehtestada üritab, siis pööratakse öeldu tema vastu ja tehakse hoopiski temast endast kiusaja, kelle terrori all teised väidetavalt kannatama peavad.
Kõige halvem sellisest kiusamisest vabanemise meetod on ignoreerimine ja kiusatavale korrutamine: “Ahärateeväljagi!” Ignoreerimine töötab ainult juhuslikku laadi halvastiütlemiste korral; seevastu regulaarse kiusamise osas valab see ainult õli tulle, tekitades kiusajas sportliku hasardi kiusata üha enam, et näha, kui palju teine välja kannatada suudab.
Kõigepealt koguge koos lapsega tõendeid. Salvestage ja koguge ühte faili kompaktselt kokku kõik tõendid, mis aitaksid toimuvat tõestada. Kindlasti salvestage sinna too vestlus. Samuti võiksid aidata lapsel iga päeva lõpul üles märkida laused stiilis “mine siit ära” vms. – koos kuupäevade ja ligikaudse kellaajaga.
Siis võtad ühendust klassijuhatajaga ning teavitad teda. Räägid oma ning lapse tähelepanekutest, palud olukorda jälgida. Kooli psühholoog võib teid aidata, aga ei pruugi- oleneb, kui hästi kiusaja ta ees esineda oskab. Põhiline oht peitub siin selles, et kiusajad on tavaliselt väga head manipulaatorid ja oskavad endast vajalikele isikutele head muljet jätta. Sinu laps samas elab seda kõike väga üle ning võib seetõttu psühholoogi ees mõjuda kohmetu ja saamatuna. Seega eksisteerib risk, et koolipsühholoog hoopiski sinu lapse terroristiks tembeldab ja teda manitsema hakkab.
Teine peamine risk on, et niisugustes olukordades keskendub tavaliselt kõikide kogu tähelepanu ainuüksi kiusatavale: teda õpetatakse, juhendatakse, manitsetakse, kasvatatakse kuidas ta käituma peab ja mida tegema jne. Tema on see, kes peab ennast totaalselt muutma, peab hakkama käima psühholoogide juures jne, kuni kooli vahetamiseni välja. Seevastu kiusajaga ei tegele tavaliselt mitte keegi. Siit sellist seika lugedes näib see veidi absurdne, ent päriselus tihtipeale just nii on. Seega, soovitaks kohe algusest peale kaasata olukorda võimalikult palju ka kiusaja, tema kaaskond ning vanemad, mitte üritada ainult kiusatavat õpetaja-psühholoogi jt vahet vedada.
Tulemuse saavutab ainuüksi kõikide (!!!) osapoolte koostöös, kokkulepetes ja kompromissides. Tegeledes ainuüksi ühe osapoolega, mingit tulemust ei ole.
poiste kaasamine prinsess Kati poolt on muidugi eriti kaval lüke-kuna need on alati selle poolt, kes on ilusam ja väljendavad end otsekoheselt ja teinekord labaseltki, nii et printsess-Kati, kes on tegelikult kõige taga pole kokkuvõttes midagi paha öelnud ega teinud.
Noh ma arvan, et sa kas õpetad oma lapse ise enda eest seisma ja vastu ütlema ja käsutama või lähed otsid peale kooli need tegelased üles ja näitad, et oled ema lõvi. Valik on sinum tavaliselt sellised nn.liidrid ehmatavad totaalselt ära kui nendega rääkima minna stiilis olen “Jänku Juta ema, mis probleem sul mu tütrega oligi”?
Mina lahendasin sarnase olukorra kooli vahetamisega. Mingi aeg sai mässatud, aga siis enam ei jaksanud. Tegemist oli meie puhul sellise tüdrukuga, kes igavusest ja tähelepanusoovist üsna pidevalt kedagi “hekseldas”. Ei näinud koolis-klassijuhatajas soovi asja tegelikult lahendada (täpselt samad nn ohukohad, mille 12:03 kägu välja tõi). Panin lapse teise kooli, kus ta on väga rahul (klassijuhataja onn algusest peale kõva häälega välja öelnud, et igasugune kiusamine on tal tugeva jälgimise all ja iseloom on ka klassijuhatajal selline, et kui keegi peaks ka midagi üritama, siis hetkega kaoks tal isu midagi korrata).
Nii palju, kui ma kuulnud olen, siis see tüdruk jätkab siiani samas vaimus.
Mul hetkel sama vana poiss ja ka kiusamise ohver juba 4 aastat. Ma olen helistanud kirjutanud ja joonistanud klassijuhatajale. Tolku vähe. Hiljem ei taha laps mulle murest rääkida, ütleb, et ta ei taha, et ma õpetajale räägiks. Lisaks oma klassile tal on veel koolis õpetajad kes teevad vaikset terrorit. Lihtsalt ei räägi minu lapsega. Aga kuidas vahetada kooli nii, et samad probleemid ei korduks. Meil tundub, et klassijuhataja pole autoriteet. Tema klass on üks selliseid kes tunniajal ei suuda rahu tagada. Kuidas leida erinevatest koolide kohta infot, kas see sobiks minu lapsele?
Mul hetkel sama vana poiss ja ka kiusamise ohver juba 4 aastat. Ma olen helistanud kirjutanud ja joonistanud klassijuhatajale. Tolku vähe. Hiljem ei taha laps mulle murest rääkida, ütleb, et ta ei taha, et ma õpetajale räägiks. Lisaks oma klassile tal on veel koolis õpetajad kes teevad vaikset terrorit. Lihtsalt ei räägi minu lapsega. Aga kuidas vahetada kooli nii, et samad probleemid ei korduks. Meil tundub, et klassijuhataja pole autoriteet. Tema klass on üks selliseid kes tunniajal ei suuda rahu tagada. Kuidas leida erinevatest koolide kohta infot, kas see sobiks minu lapsele?
NELI aastat oled lasknud oma last töödelda koolis???
Mul hetkel sama vana poiss ja ka kiusamise ohver juba 4 aastat. Ma olen helistanud kirjutanud ja joonistanud klassijuhatajale. Tolku vähe. Hiljem ei taha laps mulle murest rääkida, ütleb, et ta ei taha, et ma õpetajale räägiks. Lisaks oma klassile tal on veel koolis õpetajad kes teevad vaikset terrorit. Lihtsalt ei räägi minu lapsega. Aga kuidas vahetada kooli nii, et samad probleemid ei korduks. Meil tundub, et klassijuhataja pole autoriteet. Tema klass on üks selliseid kes tunniajal ei suuda rahu tagada. Kuidas leida erinevatest koolide kohta infot, kas see sobiks minu lapsele?
NELI aastat oled lasknud oma last töödelda koolis???
No eks see olegi populaarseima põhisoovituse “Ah-ära-tee-väljagi!” tulemus.
Mul hetkel sama vana poiss ja ka kiusamise ohver juba 4 aastat. Ma olen helistanud kirjutanud ja joonistanud klassijuhatajale. Tolku vähe. Hiljem ei taha laps mulle murest rääkida, ütleb, et ta ei taha, et ma õpetajale räägiks. Lisaks oma klassile tal on veel koolis õpetajad kes teevad vaikset terrorit. Lihtsalt ei räägi minu lapsega. Aga kuidas vahetada kooli nii, et samad probleemid ei korduks. Meil tundub, et klassijuhataja pole autoriteet. Tema klass on üks selliseid kes tunniajal ei suuda rahu tagada. Kuidas leida erinevatest koolide kohta infot, kas see sobiks minu lapsele?
Otsi väiksem kool. Kui minu laps hakkas lasteaeda lõpetama, siis olin dilemma ees, et mis edasi saab, laps oli vaikne, oma mõtetega hajevil, ei olnud hea suhtleja seega sõpru kergelt ei leidnud, kui keegi teda togis, siis hakkas nutma, ütlesin küll, et kui keegi lööb, siis löö vastu, aga kõik vot ei ole sellised, ega ta enda eest ei seisnud küll, seega kui klassis/koolis on koolikiusamine, siis selliste omadustega laps on ju esimene ohver. Kui kiusaja vanemaga lähed rääkima, siis on tema võsuke nagu talleke, ei tee kärbselegi liiga, heal juhul, tegi nalja, lapsed ju ikka müravad, mõnel mõni diagnoos ka, mida ma teha saan, tal diagnoos jne. Mind see kõik hirmutas, et kuidas oma last kaitsta, aga kaitsma ma teda ju pean, käin iga päev koolis, lapse asju otsimas, klassijuhatajaga, direktoriga rääkimas, teen avaldusi noorsoopolitseile ja mida see kõik annab? Suurt midagi. Sellega sündiski ka minu otsus, et suurte piirkonnakooli ma teda ei pane, paningi väikesesse erakooli, oma otsusega olen väga rahul, ühegi eelnimetatud probleemiga pole pidanud tegelema. õppimine on intensiivsem kui piirkonnakoolis, aga kooli ju õppima minnaksegi.
sellise tallekese ema sai paika pandud videoga, lapsed filmisid, kuidas see talleke tuli ja virutas. Siis oli suu lahti küll. Kui talleke kooli läks, siis ei jõutud kooli ära käia, sest talleke jätkas ka koolis vägivallatsemist.
Minu 11-aastasel on sarnane probleem. Neil klassis üks “rikkurist” klassiõde. Kuna ma mingit libanime ei oska välja mõelda siis edaspidi nimetangi teda rikkuriks. Jõukast perest pärit, lisaks sellele ka klassi priimus ja õpetajate lemmik. Hinde “4” üle valab krokodilli pisaraid, tegeleb saja huvialaringiga. Koolis lehvitab raha, uhiuue Ipadi või Iphonega ja Guess riiete ja kottidega.
Aga teema juurde. Mu lapsel on suhtlemise probleeme teiste klassikaaslastega olnud ka varem, aga mida vanemaks nad saavad, seda tõsisemaks asjad muutuvad. Mu laps on liiga tundlik, kui keegi talle halvasti ütleb või käitub halvasti. Selle rikkuri preiliga on sel aastal suhted keerulised juba õppeaasta algusest alates. Tema ümber on palju teisi klassikaaslaseid, kes teevad seda mida too preili käseb. Nende kahe vahel on ka üks teine tüdruk, kellega mu laps varem normaalselt läbi sai, aga sel aastal enam mitte eriti. Kui nad kahekesi on, siis suhtlevad küll, aga koos selle rikkuriga ei tee mu lapsest väljagi. Korra kui nad kahekesi olid, ütles too laps minu lapsele, et teeme nii, et kui “rikkur” ka on, siis teeme näo, et me ei suhtle. Natukene imelik ja silmakirjalik. Enne kehalise tundi garderoobis sosistavad kahekesi ja on aru saada, et räägivad minu lapsest.
Rikkuri preili sõimab mu last ja mõnitab, võtab tihti tema istekohta ära enne tundide algust või sööklas. Õpetaja aga teiste juttu ei usu. Põhjus ilmselt ka selles, et rikkuri preili ema on olnud kooli hoolekogus ja lisaks saab vist kõikide kooli õpetajatega läbi, ka direktoriga. Selline mulje on jäänud. Klassijuhatajaga mul rääkima minna pole mõtet, ta ei viitsi asjadega tegeleda. Juba eelmisel aastal pöördusin otse sotsiaalpedagoogi poole kui koolis üks probleem oli, sest õpetaja sõimas lastel näo täis ja ütles, et tal pole aega selliste asjadega tegeleda.
Mul hetkel sama vana poiss ja ka kiusamise ohver juba 4 aastat. Ma olen helistanud kirjutanud ja joonistanud klassijuhatajale. Tolku vähe. Hiljem ei taha laps mulle murest rääkida, ütleb, et ta ei taha, et ma õpetajale räägiks. Lisaks oma klassile tal on veel koolis õpetajad kes teevad vaikset terrorit. Lihtsalt ei räägi minu lapsega. Aga kuidas vahetada kooli nii, et samad probleemid ei korduks. Meil tundub, et klassijuhataja pole autoriteet. Tema klass on üks selliseid kes tunniajal ei suuda rahu tagada. Kuidas leida erinevatest koolide kohta infot, kas see sobiks minu lapsele?
Päriselt ka või? Sa oled lasknud 4 aastat oma last kiusata ja sa pole teinud muud kui helistanud, kirjutanud ja joonistanud klassijuhatajale? Kujuta nüüd ise ette kui sa peaks 4 aastat päevast päeva minema töökohta kus iga päev sind mõnitatakse, ignoreeritakse ja kiusatakse? Kui kiiresti sinu enesehinnang langeks ja kuidas sa ennast lõpuks tunneks? Ja kui sa teaks, et sul on keegi, kes sinu heaolu eest vastutab ja kes saaks sind aidata, aga ta ei tee muud kui käib su ülemusega rääkimas, mis teeb asja sinu jaoks veel hullemaks?
Kas õpetaja on kaasanud vestlusesse kiusajate vanemad? Kas te olete nendega kohtundud? oled ise nendega ühendust võtnud? Oled kiusajatega rääkinud? Kiusamine pidi algama juba esimeses klassis siis, sel ajal on lapsed veel mõjutatavad.
Mida iganes, vaheta kooli, pane laps kasvõi koduõppele, see on ka parem lapse psüühikale kui päevast päeva kiusatud saada.
Vaesed õpetajad, ma ütlen. Teemaalgataja suguste hulludega päevast päeva kembelda. Ükski palgatõus ega pikk puhkus ei kompenseeri seda.
4 aastat on ikka väga pikk aeg. Selliste asjadega tuleb hakata kohe ja väga jõuliselt tegelema. Esmalt õpetajaga rääkida, seejärel kiusaja vanemad ette võtta, kooli juhtkond, kui ikka ei aita, siis politsei või lastekaitse, nende eest ei saa kool ära hiilida ega lapsevanemad, pealegi on need institutsioonid kooli jaoks väga ebamugavad, rääkimata kiusajate vanematest ja õpetajast, kes silmi kinni on pigistanud. Kiusamine ei ole normaalne ja selle väljajuurimisega tuleb järjepidevalt tegeleda. Kui ikkagi ei soovi neid probleeme, siis vahetage kooli või las kiusajad vahetavad, mõlematmoodi saab. Kõige hullem, mis teha saab on lihtsalt oodata ja vaadata, mis saab.
Oleme ikka lapsevanematena julged seisma oma lapse eest! Mida rohkem on julgeid ja aktiivseid vanemaid, kes oma lapsi kaitsevad, seda paremini hakatakse ka koolipoolt probleeme lahendama. Nende jaoks on enda laste eest seisev vanem ebamugav ning nad lihtsalt peavad koostöld hakkama tegema.
Minu 10-aastasel tütrel on koolis selline olukord kus üks teine tüduk ütleb talle halvasti, näiteks see pluus ei sobi sulle ja mine minema siit (kui tema laua läheduses on) jne. See mure hakkas pihta eelmine aasta ja siis sai ka koolis räägitud ning tundus, et asjad sai korda. Tundub nagu oleks tavaline laste vaheline õelutsemine aga probleem on selles, et see tüdruk keerab(nimetame teda Katiks)alati ka teised minu tütre vastu. Teistel on aga arvamus, et see tüdruk on eksimatu ja ei valeta kunagi, ning mitte kunagi ei käitu halvasti. Tegu on õppimises väga eeskujuliku lapsega. Minu lapsel sai täna kõrini pidevatest kommentaaridest ja sööklas ütles teisele lapsele tema ees, et ma arva, et Kati on jälle hakanud mingeid valesid rääkima. Ei arva üldse, et see õige tegu oli ja sellest ka rääkisime kodus. Mille peale minu laps küsis aga mis tema võib kõike öelda ja mina pean kogu aeg tasa olema?! Peale söömist läks tütar ühe klassiõega rääkima kus lauas istub ka selle Kati sõber Mati, ja Mati ütles minu lapsele, et mine minema siit. Kodus kirjutas laps mul messengeris Matile, et miks too niimoodi käitus ja vastus oli, et vaata peeglisse mismoodi sa Katiga täna käitusid. Kui mu tütar üritas viisakalt selgitada, siis vastu sai ainult, et Kati pole sulle midagi öelnud, mine vittu, mine inise kuskil mujal, ära mölise siin jne. Väga segane jutt aga ma olen ise suhteliselt häiritud sellisest käitumisest ja arvan, et asju tuleks mõistlikult lahendad. Minu küsimus ongi, et kas mina lapsevanemana peaks sekkuma ja kui jah siis mis esmalt tegema peaks? Või on suht mõtetu teema ja muretsen üle?
Need kiusajad on tavalised perekooli käod ju. Uus vahetus kasvab peale. Häid ajakirjanikke tuleb sealt ka kindlasti. Sinu tütar aga lihtsalt pidagu vastu, ega tal midagi muud üle ei jäägi.
Soovitan lugeda: http://kiusamisvaba.ee/kiusamisest/lapsevanemale/
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
