Teema: Küsimus neile, kes hiljuti on korterist majja kolinud!

Tegutsesin enamvähem samamoodi, kui eelmine vastaja, st müüsin enne majaehitust oma laenuga korteri maha, seega 1:1 mu vastus sind ei aita. Aga niipalju võin küll öelda, et väga palju oleneb tagatise väärtusest. St kui ostetav maja hinnatakse min 25% kõrgemaks kui ostuhind, siis on pank rahul ja sissemakse suuruse osas annab läbi rääkida.
Meile pakuti ka mitteametlikult (kodulehel ei pakuta) koduvahetuslaenu, st mingid kuud jäeti korteri müügiks aega peale maja ostu), aga meie eelistasime kindlust müügi osas, sest pealinna korteriturul hetkel raskelt prognoositav, kaua aega võtab ja mis hinnaga lõpuks müüdud saad oma korteri. Kaalusime ka varianti oma korter sugulastele müüa, et ise maksaks seda laenu edasi ja üürnikud oleks korteris, kuniks ostja leiame. Aga hingerau on ka midagi väärt. 🙂

Aga kindlasti vali mingi maja välja ja mine selle ideega panka, siis alles kuuled täpsemalt, mis toimub. Igast pangast saime meie täitsa erinevad vastused.

pole just väga hiljuti, aga ette see asi mõned aastad tagasi sai võetud.
meil läks asi niimoodi.
oli korter. laenuta. tahtsime majja kolida. otsisime sobiva maja välja. esitasime pangale laenutaotluse. pärast panga jah-sõna sõlmisime eellepingu ja maksime käsiraha. edasi siis laenulepingu sõlmimine ja ametlik ostmine. oma senise korteri panime müüki.
omafinantseering oli ca 17% algselt, laen 83%. laenu tagatiseks jäi ostetav maja. laenulepingusse läks sisse klausel, et vana korteri peame saama maha müüa poole aasta jooksul ning selle müügist saadud x summa (pool laenusummast) saame tasuda koheselt laenu põhiosa tagastamiseks. kui korterit poole aasta jooksul müüdud ei saa, siis võime tulevikus korteri üürile anda, aga sel juhul tuleb ka korterile seada hüpoteek ning see jääb lisatagatiseks.
tegelikkuses õnnestus meil korterile leida ostja veel isegi enne, kui majja sisse kolida jõudsime, nii et kogu laenusummalt jõudsime maksta intresse vaid pool kuud. korter sai müüdud ca 1/3 võrra kallimalt kui esialgselt plaanitud, seega jäi meil päris arvestatav summa pärast x-summa pangale tagastamist ka jooksvateks kuludeks maja kordategemiseks (me ostsime nimelt vanema maja)
laenu tõõbiks sai fikseeritud põhiosaga laen, kuna seal on intressevaja maksta kõige vähem ning iga suurem põhiosa tagastus vähendab koheselt järgmist laenumakset.

laenu võtsime algselt 20 aastaks, tegelikult oleme suutnud seoses erakorraliste lisajuurdemaksetega oma laenu tähtaega mitu korda muuta (ca 8a juba lähemale tuua). Sissemaksuks realiseerisime oma säästud ja osa väärtpabereid. Laenutaotluse esitasime kahele pangale, hansapank saatis koheselt pikalt, sebi taotlust esitades olime targemad, lisaks sissetulekute tõendamisele (tol hetkel kokku eurodes ca 1000¤ kuus kahepeale), lisasime taotlusele ka meie pangakontode väljatrükid + mõlema väärtpaberiportfelli väljavõtted (tõendamaks, et oleme maksujõulised), lisaks huvitas seb-i ka meie elukutsed, laenuhaldur konstanteeris, et jah, sellises (teatud riigiametid) ametis on palk väike, aga tööpuudust pole kunagi karta 🙂

korter oli meil lasnamäel, maja ostsime kristiines.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tegutsesin enamvähem samamoodi, kui eelmine vastaja, st müüsin enne majaehitust oma laenuga korteri maha, seega 1:1 mu vastus sind ei aita. Aga niipalju võin küll öelda, et väga palju oleneb tagatise väärtusest. St kui ostetav maja hinnatakse min 25% kõrgemaks kui ostuhind, siis on pank rahul ja sissemakse suuruse osas annab läbi rääkida.
.[/tsitaat]

Sellist laenu väljamiste poliitikat ei ole juba ammu enam, selline laenu väljastamine jäi puumiaega. Tagatiseks läheb nimelt väiksem! summa, ehk siis, kui hindamisakt on kõrgem kui ostusumma, siis tagatsit arvestatakse ostusummalt ja kui turuväärtus on madalam, kui ostusumma, siis tagatis arvestatakse turuväärtuselt ehk madalamalt väärtuselt. Pank võib väga harvadel juhtudel ise hinnata vara kõrgemaks tõesti, aga sellisel juhul ei ole ostetava vara müügihind kooskõlas vabaturu hindadega. Sellise hinnaga kinnisvara leidmine on siiski pigem väga harv(a’la lastetu surev naaber või ebaseaduslikud ehitised).
Enamasti on eluasemelaenu võtmise alused: keskmise palgaga või ka poole suurema sissetuleku juures võtab pank kuumaksuks maksimaalselt 1/3 palgast. Sissemaks võib olla rahaline või ka lisatagatise näol. Kui on soov maksta riskitasu või kasutada Kreedexi käendust, siis 10% ostetava vara väärtusest on min. sissemaks. Ostetav vara läheb tagatiseks 60-80% ulatuses ehk 100 000 eurot maksva maja laenusumma on 60 000-80 000eurot, ülejäänud osa peab olema kas rahas või lisatagatise näol. Lisatagatis võetakse tagatiseks samuti 60-80% ulatuses. Kui su lisatagatise turuväärtus on 35000eurot ja ostetav maja on 120000eurot ja sul puudub rahaline sissemakse, siis sinu laenusumma on 120000-st 60-80%+(35000-10%st60-80%)-10% miinimaalne sissemaksu summa= sinu laenu summa. Kui tagatised on väga likviidsed või teie sissetulekud head, siis ei ole probleem saada laenu ka 85% ulatuses, aga üldjuhul kipuvad pangad eelistama pigem 60% ja 80% vahele jäävat suurust.

Kui sa soovid osta osaliselst ebaseaduslikku ehitist, siis tuleb hindmaisakt eelduslik(elduliku aktiga laenu ei väljastata, kui lisatagatis ei kata kogu laenusummat), kuid pank võib tagatise ise hinnata ümber nii suuremaks, kui ka hoopis väga palju väiksemaks. Sõltub täiesti varast ja laenajast.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

puumi???[/tsitaat]
Tänan tähelepanu juhtimast mu täheveale. Kahjuks perekool ei lase sisu enam muuta, seega jääb viga igaveseks. Loodetevaasti saad magada ikka. Rahulikke pühi!

Meie ostsime Tallinnas Veskimetsa prk-s maja ca 1,5 a tagasi. Eelnevalt oli laenga korter kesklinnas. Meil ka pank soovis, et korter oleks selleks ajaks müüdud, kui reaalselt majale laenu hakkame võtma. Kuna meil on 3 väikest last, siis nendega üürikorterisse ei tahtnud vahepeal kolida. Oli 4 kuud närvipinget, et kõik asjad omavahel klappima saada ja lõpuks siis kolisime otse majja. Majalaenu saime lühendada 14 a peale.