Esileht Kodunurk Küsimus neile, kes ütlevad pannkookide kohta “pannukad”

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 150 )

Teema: Küsimus neile, kes ütlevad pannkookide kohta “pannukad”

Postitas:
Kägu

Pannukas EI ole soome pannukakkust tulnud, sest ei ühti ei sõna hääldus ega asja olemuski, pannkook EI ole pannukakku vaid ohukainen (päris krepilaadne) ja lettu. Sel räusklejal ja ossideks sõimajal pole mingit muud argumenti kui isiklik kaljukindel veendumus. Keda see huvitama peaks, mida sina arvad, sul pole ju mingeid argumente selle tõestamiseks. Pannukas hääldub pehmelt nagu eesti keeles pann, mitte soome pannu.

+14
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sel räusklejal ja ossideks sõimajal pole mingit muud argumenti kui isiklik kaljukindel veendumus.

Sul on midagi enamat? Naljatilk. Üks veendumus teise veendumuse vastu. Igaüks ise otsustab, mis seletus nende jaoks loogilisem on.

+6
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sel räusklejal ja ossideks sõimajal pole mingit muud argumenti kui isiklik kaljukindel veendumus.

Sul on midagi enamat? Naljatilk. Üks veendumus teise veendumuse vastu. Igaüks ise otsustab, mis seletus nende jaoks loogilisem on.

Mina ei ole see, kellega sa vaidled. Kas sulle muidugi kunagi on pähe tulnud ka mõte, et sinu veendumus ei pruugi olla piisavalt väärtuslik, et sellega üldse eetrit risustada? Ei, sa ei pea iga kord monoteatrit tegema ja pikalt jutustama, mida sina sellest subjektiivselt arvad. Oleks jutt faktidest, siis oleks asjakohane, niisama jaur oma mõtetest ja ideedest ei pruugi olla.

+7
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina ei ole see, kellega sa vaidled. Kas sulle muidugi kunagi on pähe tulnud ka mõte, et sinu veendumus ei pruugi olla piisavalt väärtuslik, et sellega üldse eetrit risustada?

Ei. Aga sulle?

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

aga väidan jätkuvalt, et “pannukas” on inspireeritud soome keelest.

Niiet sina hääldad eesti keeles rääkides “pannukas” soomepäraselt kange NN-iga ja rõhuga esimesel silbil? Tegelikult ka või?

+6
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pannukas EI ole soome pannukakkust tulnud, sest ei ühti ei sõna hääldus ega asja olemuski, pannkook EI ole pannukakku vaid ohukainen (päris krepilaadne) ja lettu. Sel räusklejal ja ossideks sõimajal pole mingit muud argumenti kui isiklik kaljukindel veendumus. Keda see huvitama peaks, mida sina arvad, sul pole ju mingeid argumente selle tõestamiseks. Pannukas hääldub pehmelt nagu eesti keeles pann, mitte soome pannu.

sa väidad siin väga tugevalt, aga millel su väited tuginevad? teemaalgatus ju käibki selle kohta, et kuidas hääldate – alles teades, kuidas inimesed häaldavad, saab teha ühe- või teistsuguseid järeldusi sõna päritolu kohta.

mul nt ei ole ühtegi tuttavat, kes seda sõna kasutaks ja mul pole õrna aimugi, kuidas inimesed seda hääldavad. olen tegelikult ise ka selle üle mõnikord mõtisklenud, et kui peaks kõva häälega välja ütlema selle sõna, siis kuidas ma seda teeksin ???? ilmselt tahaksin häaldada palataliseeritult, aga samas nagu tekib tõrge, sest u segab. oleks pannikad või kasvõi pannakad, siis ei tekiks küsimustki. palataliseeritud n u kõrval vist ei ole eriti levinud eesti keeles?

nii et soome keele mõju on minu jaoks üsna usutav ja see, et pannukakku taga ei ole klassikaline pannkook, ei takista selle veidi muutunud tähendusega üle võtmist sugulaskeelde.

+9
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

aga väidan jätkuvalt, et “pannukas” on inspireeritud soome keelest.

Niiet sina hääldad eesti keeles rääkides “pannukas” soomepäraselt kange NN-iga ja rõhuga esimesel silbil? Tegelikult ka või?

KUI ma seda sõna kasutaks, siis just täpselt nii ma seda ka hääldaks. Palataliseeritult hääldamine on minu kõrvale häiriv ja imelik. Pannika ja pannaka puhul hääldaksin palataliseeritult, see on loomulik ja eesti keelele omane.

ilmselt tahaksin häaldada palataliseeritult, aga samas nagu tekib tõrge, sest u segab. oleks pannikad või kasvõi pannakad, siis ei tekiks küsimustki. palataliseeritud n u kõrval vist ei ole eriti levinud eesti keeles? nii et soome keele mõju on minu jaoks üsna usutav ja see, et pannukakku taga ei ole klassikaline pannkook, ei takista selle veidi muutunud tähendusega üle võtmist sugulaskeelde.

Olen täiesti nõus sinuga. Oluline on keele kõla, mitte sõna täpne tähendus. Ka täiesti eestikeelset sõna saab soome keele mõjul valesti hääldada ning käänata, kui rääkija kõrv on rohkem soome kui eesti keelega harjunud, nagu välismaal elades ikka juhtub.

+6
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

võtan kohvikust ühe suptšiku

Ei, nad ütlevad, et võtavad kohvest sampat ja siis kuulavad mussi.

Suptšik on puhtal vene keelne sõna “supikene”. Sel ei ole küll meie ossirahva värdkeelenditega midagi pistmist.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oijah, siin ei saa ju parandada – venekeelne, venekeelne – üks sõna ausõna, kes nüüd selle kallal ilkuda tahab.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

aga väidan jätkuvalt, et “pannukas” on inspireeritud soome keelest.

Niiet sina hääldad eesti keeles rääkides “pannukas” soomepäraselt kange NN-iga ja rõhuga esimesel silbil? Tegelikult ka või?

Mis silbile sina siis rõhu paned? PanNUkas või? Või pakkuKAS? Üha paremaks läheb see koolihariduseta keeleteadlaste targutamine siin 😀

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mäletan, et meie peres lapsena kasutati sõna “pannakas”, et vanaema, tee pannakaid! Eks sõnad lühenevad, keegi ei ütle enam televiisor, vaid telekas. Ma saan aru, et kedagi võivad sellised asjad ärritada, aga see on asjade normaalne käik. Samas uussõnade kasutamine näitab kasutaja intelligentsust, silmaringi. Mõni jääbki eluajaks pannkooke ja võileibu tegema.

Oo, wow! See on nii tore, kuidas mingid harimatud suvakeele rääkijad panevad need paika, kes asjast veidigi jagavad. Et lausa ebaintelligentsed ja kitsa silmaringiga need, kes sõnatüvede ja päritolu üle juurdlevad!? Vot meie, Soome vahet kimavad ossipered, oleme need, kes teavad, mis on “asjade normaalne käik”. ????

Piinlik lugeda nii labast juttu.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mäletan, et meie peres lapsena kasutati sõna “pannakas”, et vanaema, tee pannakaid! Eks sõnad lühenevad, keegi ei ütle enam televiisor, vaid telekas. Ma saan aru, et kedagi võivad sellised asjad ärritada, aga see on asjade normaalne käik. Samas uussõnade kasutamine näitab kasutaja intelligentsust, silmaringi. Mõni jääbki eluajaks pannkooke ja võileibu tegema.

Oo, wow! See on nii tore, kuidas mingid harimatud suvakeele rääkijad panevad need paika, kes asjast veidigi jagavad. Et lausa ebaintelligentsed ja kitsa silmaringiga need, kes sõnatüvede ja päritolu üle juurdlevad!? Vot meie, Soome vahet kimavad ossipered, oleme need, kes teavad, mis on “asjade normaalne käik”. ????

Piinlik lugeda nii labast juttu.

Labast? Asjade õige nimega nimetamine ei ole labasus. Ossid on labased küll, jah. Osside nimetamine ossideks ei ole labasus.

+1
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

võtan kohvikust ühe suptšiku

Ei, nad ütlevad, et võtavad kohvest sampat ja siis kuulavad mussi.

Suptšik on puhtal vene keelne sõna “supikene”. Sel ei ole küll meie ossirahva värdkeelenditega midagi pistmist.

A ma ei rääkinudki ossirahvast. Mina neid ei tunne. Foorumis kohanud olen küll.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis silbile sina siis rõhu paned? PanNUkas või? Või pakkuKAS? Üha paremaks läheb see koolihariduseta keeleteadlaste targutamine siin

Nüüd äkki meie tark tädi enam ei teegi vahet eesti ja soome “pannuka” häälduse vahel?  Tahad täpsemalt rääkida palatalisatsioonist, rõhust ja kõnetaktist  eesti ja soome keele erisuste näitel? Iga soome küünetehnik ei peaks üritama tarka panna.

0
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

KUI ma seda sõna kasutaks, siis just täpselt nii ma seda ka hääldaks. Palataliseeritult hääldamine on minu kõrvale häiriv ja imelik. Pannika ja pannaka puhul hääldaksin palataliseeritult, see on loomulik ja eesti keelele omane.

Mille poolest see palataliseeritud pannakas omasem on kui pannukas? i ja j käib jah palatalisatsiooniga koos, lisaks palataliseeritakse peamiselt lastekeelt (igsaugu kätud, jallud, kutsud notsud – neis on ka pigem u, mitte a).
Need palataliseeritud  nunnud pannukad kõlavad väga titekeelsena.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

lisaks palataliseeritakse peamiselt lastekeelt (igsaugu kätud, jallud, kutsud notsud – neis on ka pigem u, mitte a).

Pannukas ka vaevalt kõrgetasemelise keele näide on 🙂 Aga kui kangesti keegi tahab seda pudikeelt kasutada, siis ikka palatalisseritult, nagu kõigi nende “sõnad, mida te ei salli” ajaviiteteemade äramärgitute puhul.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Nüüd äkki meie tark tädi enam ei teegi vahet eesti ja soome “pannuka” häälduse vahel? Tahad täpsemalt rääkida palatalisatsioonist, rõhust ja kõnetaktist eesti ja soome keele erisuste näitel?

Ma küll ei tea, keda sa selle “meie targa tädi” all täpselt mõtlesid, aga rõhk nüüd küll ei erine ju. Esimesel silbil mõlemas keeles. Erineb välde ja erinev saab olla palatalisatsioon. Ja sellest viimasest me ju  räägimegi.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mille poolest see palataliseeritud pannakas omasem on kui pannukas?

Ei tea! Aga on. Kui on valida, kas ütlen “pannakas” palataliseeritult või mitte, siis kindlasti palataliseeritult, teisiti ei tule kõne alla. Kui aga on valida, kuidas “pannukas” öelda, siis on just vastupidi, tõrge tekib palataliseeritult ütlemise vastu. Võimalik muidugi, et siin mängib ka asjaolu, et soome keel mulle kui Soome TV-ga üles kasvanule võõras pole ning inimesel, kes iial soome keelt kuulnud pole, ei teki selliseid eelistusi. Mis näitabki, et sõnad hakkavad oma elu elama ning on väga keeruline tuvastada, kust sõna pärit on. Võib-olla see, kes kõige esimesena eesti keelses lauses sõna “pannukas” kasutas, sai oma mõjutuse soome keelelt, kuid sõbrannad, kellele sõna meeldis ja seda kasutama hakkasid, said ju mõjutuse juba eesti keeles kõnelenult. Ka tõsises keeleteaduses tegeletakse sõnade päritolu otsides tegelikult suuresti oletamisega.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui aga on valida, kuidas “pannukas” öelda, siis on just vastupidi, tõrge tekib palataliseeritult ütlemise vastu.

ma arvan, et see ei ole mitte lihtsalt tõrge, vaid puhtalt anatoomiliselt ebamugav oleks palataliseeritud nn-le järgnev u. vähemalt minul on seda raske välja hääldada, need häälikud tekivad liiga erinevalt. a ei ole ka kõige mugavam, aga siiski tehtav.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui aga on valida, kuidas “pannukas” öelda, siis on just vastupidi, tõrge tekib palataliseeritult ütlemise vastu.

ma arvan, et see ei ole mitte lihtsalt tõrge, vaid puhtalt anatoomiliselt ebamugav oleks palataliseeritud nn-le järgnev u. vähemalt minul on seda raske välja hääldada, need häälikud tekivad liiga erinevalt. a ei ole ka kõige mugavam, aga siiski tehtav.

Mul küll ei ole. Nunnu pannukas, täitsa vabalt tuleb.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõik pudi-titelkeel on palataliseeritud nn+u, mis seal eestlasele “anatoomiliselt” ebamugavat” peaks olemas, “Nunnu, paneme kännu kinnusse!” 🙂 kõik ennid on nagu kaikaga pehmeks pekstud! Mis see pannukas muud ongi kui mingi infantiilne pudistamine.

+10
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis see pannukas muud ongi kui mingi infantiilne pudistamine.

ja miks ei võiks inimene omas kodus lapselikult rääkida?  Lapsega, koeraga, kassiga?

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis see pannukas muud ongi kui mingi infantiilne pudistamine.

ja miks ei võiks inimene omas kodus lapselikult rääkida? Lapsega, koeraga, kassiga?

Sa püha juudas, kuidas mind ajasid lapsena igasugused pudistamised segadusse. Eriti tädud ja sugulased, kes pudistasid nii, et ma ei saanud midagi aru. Solvav oli ka, kui sinust arvatakse, et sa kolme-neljaselt ei saa aru sõnast jalg ja kukub lallutama. Või kätutama. “sul on kätud külmud”, ütles mulle mu isa õde, ma pidin kreepsu saama, sest polnud õrna aimu, mis mu kätega juhtunud on, see tähendab, et mis asjad on külmud. Mis pagana papud. Ma saan aru, et sülelapsel on papud, aga kõndiva ja rääkiva lapsena oli see solvang, kui last peeti alaarenenuks, et ta sõnast saapad aru ei saa. Mõnel on veel lasteaiaski papud. Kui olin seitse, sain esimese oma koera. Siis küll juba parandasin, et ta on koer, kui mõni nännutav tädi tema koha mussukutsu ütles. Jee jah, 80 kilone kutsu, dogi ja njufa segu. Kodus muidugi rääkigu igaüks just nii pudiskeelt, kui tahab, aga minu praktikas on ka poiss, kellega jäi sõprus 4. klassis arendamata ainuüksi seepärast, et ta püüdis mind hellitavalt kaitsta, küsides, ega mul ninni ei külmeta, siis võiks kintsa sooja minna.

+5
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sama siin. Ei suuda kannatada titekeelt või sarnaseid tuletisi ei laste ega täiskavanutega suhedes. Sellised sõnad, nagu võikud, vinkud, mähkud, lühkarid, telku, keka jne jne  on keele risustamine.

+2
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meil on sugulane, kelle ema kutsub teda Mannaks palataiseeritult ja kui satume koos juubeline, aiapeole, pulma, suuuremale peole, ka siis uurib valju häälega, kas Mannal on kõtu täis ja kas laps enne kojusõitu pissul ei taha ära käia. Ta on oma soojusest päris heal arvamusel ning ei ole ei seniilne ega harimatu, kuigi selline mämisemine võiks harimatusele viidata. Et naise ja ema soe süda, a enda meelest. Mannu on Maria-Teinenimi ja vanust on tal 16. Lapsuke, meie pritsess, tema jääb emmele alati lapseks, ütleb ta uhkelt. Soe, kodune suhtlemisviis. Maria-Teinenimi on vait ja vaatab maha või lahkub toast. Kui kiiresti ta pärast gümnaasiumi lõppu kodust välja lendab, on mitte kuu, vaid päevaküsimus. Ja muidugi teise linna ülikooli. Kui sinna ei saa, siis kuskile kutseõppeasutusse. Suvalisele erialale. Ühikasse. Minema. Tema päeviku tagakaanel on nimekiri asjadest, mida ta tahaks kaasa võtta. Ise näitas meile.

+2
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui kiiresti ta pärast gümnaasiumi lõppu kodust välja lendab, on mitte kuu, vaid päevaküsimus. Ja muidugi teise linna ülikooli. Kui sinna ei saa, siis kuskile kutseõppeasutusse. Suvalisele erialale. Ühikasse. Minema. Tema päeviku tagakaanel on nimekiri asjadest, mida ta tahaks kaasa võtta. Ise näitas meile.

Ja seda selle pärast, et ema teda Mannuks kutsub? Ma ei tea, mul on 17-aastane poeg, kes on häiritud, kui ma teda õige nimega kutsun, mitte lapsepõlvest pärit hüüdnimega (mis on sarnane diminutiiv kui see Mannu). Sõbrad kutsuvad teda ka selle nimega ja siin pole midagi halba.

Kui tüdrukule ei meeldi, siis miks ta emale seda ei ütle? Või ema ei kuula? Viimasel juhul on muidugi pahasti. Tegelikult on mõlemal juhul muidugi pahasti – kui peaaegu täiskasvanu ei saa oma emale öeldud, et miski ei meeldi, vaid sepitseb lahkumisplaane, siis on ehk asi isegi hullem.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mis see pannukas muud ongi kui mingi infantiilne pudistamine.

ja miks ei võiks inimene omas kodus lapselikult rääkida? Lapsega, koeraga, kassiga?

Loomulikult võib, kes keelab?
Minu pärast võib see olla ka restorani nimeks (Pannukas), on ju ka olemas Kuldse Notsu kõrts.

Samas kui “notsu”, “kutsu” jpt ninnutised on üldlevinud ja teada tähenduse ja hääldusega, siis “pannakas” või “pannukas” nii levinud ei ole ja on täiesti arusaadav, et nende hääldus võib tekitada küsimusi. Eesti keele reeglite järgi hääldatakse justnimelt palataliseerimata n-ga (nagu rinnakas või kännukas), palatalisatsioon seal tuleb ikka titekeelest, mitte sellest, et tüveks on sõna “pann”. Näiteks see sama “ninnutama” tuleb sõnast “ninn(i)” v “ninnu”, kuid palatalisatsioon kaob. Nii, et kui inimene ei ole seda enne kuulnud ja ei tea, et see on titekas, siis normaalselt ta sinna palatalisatsiooni ei panegi.

+4
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui tüdrukule ei meeldi, siis miks ta emale seda ei ütle? Või ema ei kuula? Viimasel juhul on muidugi pahasti. Tege

See mannatamine, see selleks. Seda need sellevanused panevad seniilsete 40-aastaste emade kõrge vanuse arvele ja kui lapsel on seltskonnas autoriteeti, teda isegi ei narrita. Aga ainult sel juhul. Kuigi ma tõesti ei kujuta ette, et ma oma peagi täiskasvanuks saavat Aleksandrat seltskonnas näiteks Sannukaks kutsuks. Selleks vanuseks ma ju tean, et ta ise tutvustab ennast kui Aleksandra ja kõik sõbrad kutsuvad teda kas Aleksandraks või “kuule”, mis on eestlaste levinuim nimi. Ema võiks mingi vihje siiski suuta vastu võtta või ei?

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Et teada, kuidas last kutsuda, oleks ikka kena kuulata, kuidas ta ise oma nime ütleb ning mitte talle pähe istutada omi variante. Kui keegi tahab veel 40-aastaselt olla pooltuttavatele ja võõrastele Birx, siis jumala eest. Ei hakka isegi küsima, kas ta on Brigitta, Birgitta, Birgit või Birgit-Annika. Tahad olla Birx või Kats või Krissu, siis ole seda kasvõi pensionimaetis.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eesti keele reeglite järgi hääldatakse justnimelt palataliseerimata n-ga (nagu rinnakas või kännukas), palatalisatsioon seal tuleb ikka titekeelest, mitte sellest, et tüveks on sõna “pann”.

Nõus. Samas sõnas “pannikas” jällegi on palatalisatsioon just tänu sellele, et tüveks on sõna “pann”. Mulle endale tundub, et see on äkki see teema, et sõna “pann” käändub pann -> panni, mitte panna või pannu.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 150 )


Esileht Kodunurk Küsimus neile, kes ütlevad pannkookide kohta “pannukad”