Teema: Küsimus neile, kes ütlevad pannkookide kohta “pannukad”

#4241966:

#4241939:

#4241936:

Kui tüdrukule ei meeldi, siis miks ta emale seda ei ütle? Või ema ei kuula? Viimasel juhul on muidugi pahasti. Tege

See mannatamine, see selleks. Seda need sellevanused panevad seniilsete 40-aastaste emade kõrge vanuse arvele ja kui lapsel on seltskonnas autoriteeti, teda isegi ei narrita. Aga ainult sel juhul. Kuigi ma tõesti ei kujuta ette, et ma oma peagi täiskasvanuks saavat Aleksandrat seltskonnas näiteks Sannukaks kutsuks. Selleks vanuseks ma ju tean, et ta ise tutvustab ennast kui Aleksandra ja kõik sõbrad kutsuvad teda kas Aleksandraks või “kuule”, mis on eestlaste levinuim nimi. Ema võiks mingi vihje siiski suuta vastu võtta või ei?

Eks see sõltub inimesest ja harjumusest. Tean ühte keskealist Aleksandrit, keda kõik Sannuks kutsuvad ning kedagi ei häiri.

Kui ta ise ütleb enda kohta näiteks helistades, et Sannu siin, siis ongi okei ju.

#4241992:

Huvitav, kas teemaalgataja selle 4 lk peale ka targemaks on saanud, kuidas siis hääldatakse? 🙂

Täpselt nii, kuidas tahad. Kui keegi isiklikult võtab, on see tema mure. Sama hea, kui ma hakkaks saarlasele kraesse, et miks sa krt “õ” asemel “ö” ütled.

#4242032:

#4241992:

Huvitav, kas teemaalgataja selle 4 lk peale ka targemaks on saanud, kuidas siis hääldatakse?

Ta on saanud teada, et mõlemat moodi. Ega siin ju õiget vastust polegi.

See pole ju mingi sõna, sel ei saagi olla õiget ega valet hääldus- ega kirjapilti. See on ju mingi mämin lihtsalt.

#4244545:

#4244533:

See on ju mingi mämin lihtsalt.

No näed, ka sina kasutad sõnu, mida olemas ei ole.

Jah, sest kuidas teisiti nimetada mäminat? Kuigi mõneti sa eksid. Kuigi siiski ka EKI ja viitega Kodavere ja Iisaku kant – mämisema = mõmisema (ka mömisema).

Sõnaveeb sisaldab ka sõnu nagu õlts, nigu (nagu asemel). Rääkimata, et sõnaveebis on ka kanake, hani mära ja lehm kõik lubatud sõnad naise kohta.
Sõnaveeb ei ole ÕS ega murdesõnastik. See on kogum võimalikult paljudest sõnadest, mida kasutavad eesti keeles vangid, parmud, mustatöölised kuni intelligendid ja professsorid. Lühidale – slängisõnaraamat. See, et mingi täheühend on sõnaveebis, ei tee seda eesti keele sõnaks ega omista talle tingimata määratult just seda tähendust. Veel vähem tähendab see, et igat sõnaveebi leidu võiks inimene viisakas seltskonnnas kasutada. Püha taevas küll.

#4244704:

#4241942:

Mulle endale tundub, et see on äkki see teema, et sõna “pann” käändub pann -> panni, mitte panna või pannu.

Selle valgel tundub “pannukas” või “pannakas” üldse imelik leiutis. Kui juba lühendada, siis loogiliselt.

Aga seda ta ongi, migi suvasõna. Sama hästi võiks kannukohvi kannikaks kutsuda ja juurelda, kuidas seda hääldama peaks.

4 lehekülge ja igasuguseid arvamusi. Ma nägin varianti “pannakas” esmakordselt mõni aasta tagasi foorumites ja ei osanud ka peas hääldusvarianti leida. Pigem n nagu konnas tundus. Sest assotsieerus millegi halvustava ja alavääristavaga; küürakas, väärakas, napakas. Kodus kasutati “pannukat” juba 70ndatel Tartus, Soome telekat nägin mitukümmend aastat hiljem Soomes alles. Aga peres oli mitu eesti filoloogi, kes ka soome keelt oskasid, nii et välistada ei saa, et sealpoolseid mõjutusi oli. Pigem tundus nunnutav lühendsõna (nagu jutukas juturaamatu asemel) ja mu meelest kasutasid ka mu sõprade pered sama sõna.

#4245532:

#4245377:

Kodus kasutati “pannukat” juba 70ndatel Tartus,

Äkki siis ongi lõunaeestikeelne sõna hoopis? Mina põhjaeestlasena ei saa ka aru, kuidas pann – panni juurest äkki panna või pannu juurde on jõutud ja minu peas häälduvad need nagu tegusõnavormides panna või pannud.

Minu Tartus ei ole küll keegi kunagi sellist värdsõna kasutanud. See ei ole mingi piirkondlik murdesõna vaid mingi napakas släng.

#4245584:

Minu Tartus ei ole küll keegi kunagi sellist värdsõna kasutanud. See ei ole mingi piirkondlik murdesõna vaid mingi napakas släng.

70.-80.-90. aastate Tartus küll mitte. Mind oleks isa kutsunud kuulama väikest sundloengut kultuursest sõnavarast, kui oleksin sellise häälikukombinatsiooniga lagedale tulnud. Emakeele õpetaja oleks ilmselt minestanud, rahu tema põrmule.

#4246645:

#4246212:

70.-80.-90. aastate Tartus küll mitte. Mind oleks isa kutsunud kuulama väikest sundloengut kultuursest sõnavarast, kui oleksin sellise häälikukombinatsiooniga lagedale tulnud. Emakeele õpetaja oleks ilmselt minestanud, rahu tema põrmule.

Kas sa sõidad endiselt automobiili või ombibusega ja vaatad televiisorit?

See on nii kohutav, kui mingid harimatud üritavad teravmeelitseda.

#4246728:

#4246712:

See on nii kohutav, kui mingid harimatud üritavad teravmeelitseda

Ma ei ole harimatu ja ma ei üritanud midagi, vaid küsimus oli täiesti otsene. Palun vasta (kui muidugi üldse suudad muud peale plõksimise kirjutada). Ja kui sa neid iidseid sõnu ei kasuta, siis palun lisa ka reegel, mille alusel otsustad, kas uus lühendsõna on “mittekultuurne häälikukombinatsioon” või väärikas uudissõna, mida sobib kasutada.

Auto ja buss on täiesti väärikad sõnad. Teler/telekas samuti. Telku sarnaselt pannukale või mähkule aga mitte.
Mis puutub aga sinu haridusse või haritusse, siis mida sa selle “omnibusega” mõtlesid??? See sõna on omnibuss-omnibussi.

#4244580:

Sõnaveeb sisaldab ka sõnu nagu õlts, nigu (nagu asemel). Rääkimata, et sõnaveebis on ka kanake, hani mära ja lehm kõik lubatud sõnad naise kohta.

Sõnaveeb ei ole ÕS ega murdesõnastik. See on kogum võimalikult paljudest sõnadest, mida kasutavad eesti keeles vangid, parmud, mustatöölised kuni intelligendid ja professsorid. Lühidale – slängisõnaraamat. See, et mingi täheühend on sõnaveebis, ei tee seda eesti keele sõnaks ega omista talle tingimata määratult just seda tähendust. Veel vähem tähendab see, et igat sõnaveebi leidu võiks inimene viisakas seltskonnnas kasutada. Püha taevas küll.

Ka ÕS-ist leiab sõnu erinevate stiilimärgenditega ja ilma. Nt “tohman” on märgendamata, aga “tainapeal” on juures lühend “ARGI”.

Sõnaveeb ei ole slängisõnastik ega üldse mitte mingi konkreetne sõnastik, vaid keeleportaal, mis koondab enda alla erinevad sõnastikud ja keeleinfo. Eesti keele sõnastikuks on seal EKI ühendsõnastik, selle kõrval on ka oskussõnastikud ja terminibaasid. Eesti keele osast, mis praegu on ühendsõnastikus, kasvab välja ÕS 2025.

Kuna Sõnaveebist leiab kõige ajakohasemat infot, sh uuemaid keeletoimkonna otsuseid ja uusi sõnu koos nende morfoloogiaga, peaks ka õpetajad-õpilased seda kasutama. Kui aga otsustatakse jääda ÕS 2018 juurde, tuleb sellegipoolest teada uuemaid kirjakeele norme. Nt võib õpilane käänata sõna “õudne” nii “õudse” kui ka “õudsa”, sest alates 2022. a on lubatud ka a-tüveline käänamine.

#4246745:

Selles iva oligi, et vanasti käänati seda sõna teisiti. Sina millegipärast pead praegust õigeks. Miks?

Millal “vanasti”? Omnibus on võõrsõna, omnibuss on juba eesti keele päraseks mugandunud laensõna.

#4245532:

Mina põhjaeestlasena ei saa ka aru, kuidas pann – panni juurest äkki panna või pannu juurde on jõutud

Just, seda võiks mõni pannataja/pannutaja selgitada, et kuidas on panni juurest panna või pannu juurde jõutud.

#4246842:

#4246813:

Millal “vanasti”? Omnibus on võõrsõna, omnibuss on juba eesti keele päraseks mugandunud laensõna.

Näiteks 30-ndatel. Lisatud linki märkasid? Lugesid ka?

Jah, märkasin ja lugesin ka, aga ma teen niigi vahet võõrsõnal ja laensõnal. Sinul on nendega väike segadus peas.