Teema: Küsimus pärimise kohta

#3967986:

#3967975:

#3967972:

Pärijaid ei ole sel juhul mitte 7, vaid 3. Kellegi lapselapsed ei ole esimese ringi pärijad, nemad arvesse ei tule. Pärivad vaid surnu lapsed, niipalju kui neid on. Milleks sellist võhiklikku jama siia kirjutada?

Hetkel sa kahjuks kirjutad ise jama.

Pärimisseadusest:

2. peatükk

PÄRIMINE SEADUSE JÄRGI

§ 13. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad

(1) Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased.

(2) Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses tema kaudu.

(3) Enne pärandaja surma surnud alaneja sugulase asemele astuvad need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu.

(4) Kui pärandaja ja pärija surid samal päeval ning ei ole võimalik kindlaks teha, kumb neist suri varem, loetakse, et nad on surnud ühel ajal. Sel juhul ei päri nad teineteise järel ja kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

(5) Pärandaja lapsed pärivad võrdsetes osades. Surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad võrdsetes osades selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal.

Ise oled loll. Sa ei oska seadusi tõlgendada. Need lapselapsed asuvad pärima vaid juhul, kui nende vanem on surnud ja teisi pärijaid ei ole. Kui on olemas teised otsesed pärijad (lapsed), ei ole surnud lapse lastel pärimisringi mingit asja.

No mina astusin oma surnud ema asemel pärima eelmine nädal, aga mida ma ka tean.

Kui surnud isikul ei ole järeltulijaid, siis läheks kolme vahel jagamisele.

#3967868:

Ma võin sulle kontsrueerida täiesti elulisi näiteid. Nt sureb üks su lastest ja temast omakorda jääb järgi 3 last. Seega pole mitte 4 pärijat, vaid 7. Mõnel on elu korras ja mõni tahab kohe cashi. Ja mõnel pole teisele cashi anda. Kas sa soovid, et nad käiks aastaid isekeskis kohtus või istuks kinnisvara otsas, mida nad ei taha? Ja seda ehk paari tuhande euro pärast?

Esiteks ei ole su näite korral pärijaid mitte 7, vaid 6. 3 last ja 3 surnud lapse last.

Teiseks pärivad need 3 last sama palju kui nad oleks pärinud juhul kui ka neljas laps oleks veel elus olnud. Neljanda lapse osa jaguneb tema kolme lapse vahel.

Üleüldse, teemaalgataja ei soovinud teada, kuidas oma vara jagada. Ta soovis teada, kes on tema seadusjärgsed pärijad. Pole teiste asi hakata talle siin ettekirjutama, kuidas ta oma vara oma laste vahel jagama peaks või mitte.

Abielus mitte olemine on muidugi omamoodi tore asi, aga pärivatel lastel tasuks meelde jätta:

Perekonnaseadus
§ 96.   Ülalpidamist andma kohustatud isikud
§ 97.   Ülalpidamist saama õigustatud isikud
3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Joob maksa tuksi siis käivad ka lapselapsed pärandi najal mähkmeid vahetamas.

#3968058:

Abielus mitte olemine on muidugi omamoodi tore asi, aga pärivatel lastel tasuks meelde jätta: Perekonnaseadus § 96.   Ülalpidamist andma kohustatud isikud § 97.   Ülalpidamist saama õigustatud isikud 3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Joob maksa tuksi siis käivad ka lapselapsed pärandi najal mähkmeid vahetamas.

Kuidas see siia puutub? Lapsed peavad nii või naa vanemat hooldama, on nad siis pärijad või ei ole.

#3968359:

#3968080:

Ja kui mees sureb esimesena, teeb selle pulli läbi naine. Ehk, kas ta maksab lastele nende osa välja või ei saa lapsed tegelikult oma pärandit kätte *sest peavad ootama ema surma*. Ehk milleks üldse arutada, kas lapsed saavad või ei saa. Ei saa.

Kui halvad suhted küll su peres olema peavad, et sa ainult päranduse kättesaamisest mõelda suudad. Normaalsete suhete korral ei tule lastele pähegi oma lesestunud vanema elukohta pärandina välja nõudma hakata. Jagavadki peale tema surma ja pigem loodavad, et pärandi jagamiseks pole pikka aega põhjust.

Ma olen 22. aastat juristina töötanud. Kogemus. Lihtsalt laheneb asi ainult siis, kui on 1 pärija.

#3968531:

Kogemus on sul ikka ainult nendega, kes sinu juurde jõuavad. Ehk siis sassis peresuhetega inimestega. See ei tähenda, et kõigil inimestel ongi sellised peresuhted ning nad omavahel suheldud/vara jagatud ei saa.

Teemaalgataja ise rääkis, et isa võib laste osa välja osta. Ei teagi miks ta seda ütles, kui teises kohas viitas lootusele, et mees saab ikka rahulikult elu lõpuni elatud.
Peab siis välja ostma või saab niisama elatud?

#3968670:

Teemaalgataja ise rääkis, et isa võib laste osa välja osta. Ei teagi miks ta seda ütles, kui teises kohas viitas lootusele, et mees saab ikka rahulikult elu lõpuni elatud. Peab siis välja ostma või saab niisama elatud?

Miks peaks teemaalgataja mees hakkama teemaalgataja vara nende ühistelt lastelt välja ostma? Kui see on vaid teemaalgataja vara ja mees sellesse panustanud pole? Või on mees tegelikult kõik need aastad panustanu, remontinud ja korras hoidnud, aga kuna ta on juriidiliselt eikeegi, siis koligu teemaalgataja surma korral kuuse alla kui mõni lastest “peast lolliks läheb”? Sarnane situatsioon on ju ka paljudel naistel, kes pole abielus ega oma ühisvara. Siis öeldakse, et loll olid, no ilmselt on teemaalgataja mees ka loll kui panustas võõrasse varasse.

Siin on nüüd teemaalgataja otsustuskoht, kas teha testament mis lubaks mehel elu lõpuni oma kodus elada (pärivad nagunii nende ühised lapsed) või on ta oma lastes nii kindel, et nad isa eest ikka hoolitsevad või on tal mehest tegelikult ükskõik, vaadaku ise kuidas peale tema surma hakkama saab. No võib muidugi juhtuda, et hoopis mees sureb varem (mis on meeste ja naiste keskmist eluiga arvestades üsna tõenäoline) ja siis langevad kõik probleemid ära.

#3968749:

Miks peaks teemaalgataja mees hakkama teemaalgataja vara nende ühistelt lastelt välja ostma?

Ei peagi, aga elu näitab seda, et kui raha on mängus, siis võivad inimesed muutuda ja juhtuda võib kõike. On üsna keeruline ette ennustada, kuidas asjad kujunevad, kui reaalne olukord on käes. Sellepärast ongi mõistlik sellised asjad läbi kaaluda ja mõned sammud ette mõelda, et mitte elada hea usus, et kindlasti ei saa vara pinnalt mingeid konflikte tekkida.

#3968749:

Siin on nüüd teemaalgataja otsustuskoht, kas teha testament mis lubaks mehel elu lõpuni oma kodus elada (pärivad nagunii nende ühised lapsed)

Ja, mis siis saab, kui isa müüb korteri maha ja kulutab raha enda peale ära. Ja lastele ei jääks sellest korterist midagi?

#3968759:

Siis lastele ei jäägi sellest korterist midagi. Kas lastel (ma ei pea siin silmas teemaalgataja lapsi, vaid lapsi üldiselt) on üldse õigus eeldada, et nad pärivad oma vanematelt midagi? Enamus inimesi on selleks ajaks kui nad midagi pärima hakkavad juba ise lapsevanemad, nende heaolu ei peaks ju ometi sõltuma sellest pärandusest, mis nad ühel päeval oma vanematelt saavad. Ja samamoodi ei ole ju vanematelt kohustust oma lastele midagi pärandada. Küll aga oleks lastele mõeldes hea kui võimalikud hooldekodukulud suudaksid vanemad ise tasuda. Ja müüvad selleks maha ka oma korterid ja majad kui vaja.

Vabandust, ma tuletan sulle veel kord meelde, et mina olen pärandaja. Ja minu soov on, et lapsed päriksid selle korteri. Või sa tahad öelda, et minu kui poole vara omaniku soov ei loe midagi?

Hetkel käib jutt siiski pärandaja tahtest, mitte sellest, kas lastel on või ei ole õigust pärandust loota.

Natukene sassis on sul see teema vist?

#3968819:

#3968760:

Vabandust, ma tuletan sulle veel kord meelde, et mina olen pärandaja. Ja minu soov on, et lapsed päriksid selle korteri. Või sa tahad öelda, et minu kui poole vara omaniku soov ei loe midagi?

Loomulikult võid pärandada, kellele soovid. Paljudele jääb lihtsalt mõistetamatuks asjaolu, et nelja lapse isa ja kogu elu kaaslane on sellest võrrandist täiesti välja jäetud (võiks vähemalt notariaalne isiklik kasutusõigus tal jääda elu lõpuni kodule täies ulatuses)

Tooks siia sisse veel ka selle mõõtme, et selles valemis ei ole ainult mees ja kolm last, vaid ka su laste kaaslased ja võimalik, et ka lapsed. Nemad mõjutavad üsna palju seda, mis saama hakkab selle korteriga.

#3968760:

#3968759:

Siis lastele ei jäägi sellest korterist midagi. Kas lastel (ma ei pea siin silmas teemaalgataja lapsi, vaid lapsi üldiselt) on üldse õigus eeldada, et nad pärivad oma vanematelt midagi? Enamus inimesi on selleks ajaks kui nad midagi pärima hakkavad juba ise lapsevanemad, nende heaolu ei peaks ju ometi sõltuma sellest pärandusest, mis nad ühel päeval oma vanematelt saavad. Ja samamoodi ei ole ju vanematelt kohustust oma lastele midagi pärandada. Küll aga oleks lastele mõeldes hea kui võimalikud hooldekodukulud suudaksid vanemad ise tasuda. Ja müüvad selleks maha ka oma korterid ja majad kui vaja.

Vabandust, ma tuletan sulle veel kord meelde, et mina olen pärandaja. Ja minu soov on, et lapsed päriksid selle korteri. Või sa tahad öelda, et minu kui poole vara omaniku soov ei loe midagi?

Hetkel käib jutt siiski pärandaja tahtest, mitte sellest, kas lastel on või ei ole õigust pärandust loota.

Natukene sassis on sul see teema vist?

Endal on sul sassis. Kirjutasin ju, et jutt pole spetsiifiliselt sinust ja su lastest. Ning sina võid oma pool korterit oma lastele pärandada, aga sa ei saa kontrollida, mida laste isa teeb. Mitte keegi ei takista tal abielluda ning oma pool korterit testamendiga oma uuele naisele jätta. Või kasvõi koerte varjupaigale. Sul on soov oma lastele pärandada ja palun teegi seda. Aga see pole kohustus ning sa ei saa eeldada, et lõpptulemusena see korter täies mahus lastele jääb.

#3968884:

#3968862:

Pool vara on tal ju nagunii. Ennegi olnud lapsed hädas, et esimesena lahkunud vanem on pärandanud ka isale ja tänu sellele on suurema osa korteri omanik just tema. Võtab uue kaaslase ja otsustab suurema isa pärandada uuele kaaslasele, mitte lastele. Kui mees nagunii poole vara omanik siis miks talle on vaja tükikest ka teisest poolest?

See on lihtne põhimõtete erinevus, mis juba eelnevalt välja tulnud. Minu jaoks on prioriteediks mina ise ja abikaasa. Oleme koos elu loonud, lapsed saanud, varad kogunud. Annan lastele eluajal piisavalt, et nad lendu saaks tõusta. Neid ei pidurda kunagi võimalik pärandus, samuti ei ole see ilmselge eeldus. Lastele pakun parima stardipaku, aga meie enda positsioon (mehega) peab olema kindel 100% meie kummagi elu lõpuni. Mitte kummalgi poole ja poole võrra.

Ma ei mõelnudki tegelikult sellele, tundus iseenesest mõistetav, et mees saab seal edasi elada, aga jh võimalik, et lapsed tahavad kohe pool korterist maha müüa ja siis mees nagu peab välja ostma või nõustuma müügiga ja jääb koduta. See tingimus võiks tõesti sees olla, et enne teise poole korteri omaniku surma ei tohi pärandit müüa, et mehel on elu lõpuni õigus korteris edasi elada.

#3968855:

Tooks siia sisse veel ka selle mõõtme, et selles valemis ei ole ainult mees ja kolm last, vaid ka su laste kaaslased ja võimalik, et ka lapsed. Nemad mõjutavad üsna palju seda, mis saama hakkab selle korteriga.

Esiteks, neli last, mitte kolm. Teiseks, mismoodi need laste kaaslased siis seal valemis on? Nii elementaarset asja võiks ikka teada, et pärandvara ei laiene elukaaslastele. Isegi mitte seaduslikele abikaasadele.

Kui sa seda silmas pead, et laste elukaaslased hakkavad midagi mõjutama, siis teevad nad seda nagunii, kui tahavad. Siinkohal ei ole mingit vahet, mis osades see vara on kellegi vahel jagatud.

Või, kui sa tahad öelda, et ainuüksi sellepärast, tuleks kogu korter mehele pärandanda, et muidu on liiga palju tahtjaid, siis on see eriti arusaamatu soovitus. Kui nii teha, siis on üsna tõenäoline, et ühel päeval on korter hoopis kellegi täiesti võõra tädi oma.

#3968884:

aga meie enda positsioon (mehega) peab olema kindel 100% meie kummagi elu lõpuni. Mitte kummalgi poole ja poole võrra.

Oletame, sina sured varem. Sinu vananeva mehe keerab ümber sõrme keegi halbade kavatsustega 35 aastat noorem neiu või lihtsalt mõni pettur. Kas sa siis oleksid igati rahul, kui vanamees teeb seniilsusest teie kunagise ühise kodu, võib-olla teie laste lapsepõlvekodu, mingi suvalise inimese nimele, kes ehk kaks aastat enne vanamehe surma kohale ilmub?

Inimesed on muidugi erinevad, aga ma eelistaksin, et minu vara (vähemalt osaliselt minu vara) läheks minu lastele, mitte kellelegi võõrale. Ja see jutt, et inimesel on õigus oma vara pärandada kas või koerte varjupaigale… No on, aga terve mõistusega inimene, kellel on järglased ja kellel on järglastega normaalsed suhted, seda ei teeks. Kui me räägime tavalistest inimestest, mitte miljonäridest.

Kõik need vanainimesed, kes on oma varad kirjutanud liishaavelite nimele, ei ole seda ju tegelikult vabatahtlikult teinud. Neid on manipuleeritud. Selge pea ja täie mõistuse juures ei oleks ükski neist vanainimestest tahtnud oma kodu võõrale inimesele ära kinkida. Seega, öelda, et see on inimese oma vaba valik ja sellesse ei peaks mitte keegi sekkuma, on lihtsalt rumal.

#3969343:

#3968883:

Endal on sul sassis.

Ikka sinul on ju sassis. Teemas, kus inimene räägib sellest, et TEMA TAHAB oma osa lastele pärandada, hakkad sina ajama, et ega lastel ei ole vaja midagi loota. Sinu arvates tuleb elamine ikka mehele pärandada, sest nii on õige. Pärandaja tahe siis ei loegi midagi või?

Õige jah, TA tehku mehele kuni surmani sees elamise õigus. Aga jurada, et mees peab kindlustutunde pärast kogu korteri saama ja lapsed seeläbi vanemate varast ühe vanema otsuse pärast võib-olla varasts ilma jääma, on jama.

Halloo! Kui mitu lugemispuudulikku siin on? Ma vastasin tsiteeritud käole, kes oli mures, et mis saab kui mees päranduse maha müüb. Ja panin ka kirja, et jutt on üldiselt, mitte teemaalgatajast. Ma ei öelnud MITTE KORDAGI, et teemaalgataja ei võiks/peaks/tohiks oma osa oma lastele pärandada. Jutt oli sellest, et mees ei ole kohustatud sama tegema ja lastel pole mingit õigustatud ootust ka isalt pärandust saada. Ehk siis kui pool korterist läheb lastele, siis teine pool võib minna kellele iganes.