Esileht Erivajadustega laps Küsimus rehabilitatsiooniteenuste kasutamise ja osutamise kohta

Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )

Teema: Küsimus rehabilitatsiooniteenuste kasutamise ja osutamise kohta

Postitas:
Kägu

Küsimus spetsialistidele, kes puudega lastega tegelevad:

Kui rehabilitatsioonikeskuse poolt pakutakse minu lapsele ainult selliseid teenuste aegu, mis jäävad tema koolipäeva sisse või äärmisel juhul nii napilt peale koolipäeva lõppu, et ta lihtsalt ei jõua koolist rehakeskusesse, siis kes selle eest vastutab? Mina ei taha, et laps koolist puudub, rehakeskusel alternatiive ka ei ole. Kes on süüdi?
Kas mind võidakse kuidagi sanktsioneerida selle eest, et ma ei käsi lapsel kell 15 lõppeval koolipäeval kella 14-ks linna teise otsa sõita?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei, nad võivad ähvardada, aga ma pole kuulnud reaalselt mingitest sanktsioonidest. Mina kasutasin oma lapse viimases reha-plaanis teenust umbes 6 kuud (plaan oli 3 aastaks ja teenuste sagedus ikka mitu korda nädalas) korra nädalas. Edasi käisin nö. omal initsiatiivil, kuna samuti polnud sobival ajal võimalik teenusel käia. Lasteaias sai teenust edasi üks kord nädalas. Kuna reha-plaanis on kirjas, et ka õppeasutuses peab lapsega tööd tegema, siis tõlgendasingi seda plaani osalise täitmisena.
See on ikka mäda süsteem ja näpuviibutajad peavad eelkõige ise peeglisse vaatama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tänan. Ma ei saa ka eriti hästi aru, miks rehabilitatsiooniteenust osutav ettevõte üldse paigutab oma teenuste ajad kooliealise lapse puhul päeva keskele. Kool peaks ju kõige tähtsam olema?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõige tähtsam on laps ja tema tervis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Töötan reha asutuses.

Reha plaan ei ole kohustuslik ja kui ei ole võimalik reha teenusel käia siis ei käigi. Meie asutuses on tööpäev 8-16.00 ja see tähendab, et kõige viimane vastuvõtt on kell 15.00. Jah saan aru, et paljude vanemate tööpäev lõppeb kell 17.00 ja mugav oleks tulla peale tööd koos lapsega. Aga kahjuks ma ei ole võimeline töötama 10 ja rohkem tundi päevas erivajadustega lastega. Ma olen seda varem teinud ja pean kahjuks tunnistama, et kell 17.00 olen väsinud nii mina kui ka laps ja teraapiast kasu ei saa sisuliselt keegi.

Koolilastel soovitan käia reha teenusel kuuridena koolivaheaegadel ja suvel.

Minu isiklik arvamus on see, et enamus reha rahadest peaks hoopis suunama koolidesse ja lasteaedadesse tugiteenuste osutamiseks, et laps saaks endale vajalikud teraapiad kätte juba õppeasutusest ja lapsevanem ei peaks last kuhugi eraldi viima-tooma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mis linnaga tegu? äkki peaksid valima lihtsalt teise teenusepakkuja?

ma vandusin ka kunagi mustamäe lastepolikliiniku süsteemi maapõhja – laps sai seal käia vaid koolivaheaegadel.
siis aga avastasime, et palju mugavam on käia kesklinna lastepolikliinikus. kui koolis tunniplaan muutus, olid vastutulelikud ja sai muuta ka taastusravi aega. kodu ja kool olid nagunii kesklinnas, laps läks kohe peale kooli polikliinikusse taastusravisse.
algusaastatel kasutasime reh.plaani teenuseid (max 7-10x aastas), hiljem aga selgus, et kui perearst annab ise otse saatekirja taastusravisse, saab käia oluliselt pikemalt – laps sai käia raviujumises praktiliselt terve õppeaasta vältel.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie asutuses on tööpäev 8-16.00 ja see tähendab, et kõige viimane vastuvõtt on kell 15.00. Jah saan aru, et paljude vanemate tööpäev lõppeb kell 17.00 ja mugav oleks tulla peale tööd koos lapsega.

Asi ei ole mugavuses.
Laps tuleb ise, peale kooli, ammugi ei ole asi MINU mugavuses.
Asi on selles, et kui laps käib koolis, siis ta käib koolis. Kuidas ometi rehabilitatsiooniteenuseid osutav firma ei suuda arvestada, et nende klientideks on lapsed, kes käivad koolis – või on teie klientuuriks ainult lasteaialapsed?
Kui ma olen suutnud erivajadusega lapse koolinädala normaalselt sisse seada nii, et ta tuleb toime koolis käimise ja õppimisega, siis minu meelest selline rehabilitatsiooniteenus, mis nõuab selle töötava süsteemi lõhkumist, ei ole kliendi vajadustele vastav teenus.

Või noh, tõsiselt, tehke mulle selgeks, kuidas on see lapsele kasulik, et laps peab koolist terve päeva või mõne tunni puuduma rehateenuste saamiseks? Üsna… jõhker on süüdistada vanemaid mugavuses, kui tegelikult on küsimus milleski muus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie asutuses on tööpäev 8-16.00 ja see tähendab, et kõige viimane vastuvõtt on kell 15.00. Jah saan aru, et paljude vanemate tööpäev lõppeb kell 17.00 ja mugav oleks tulla peale tööd koos lapsega.

Asi ei ole mugavuses.
Laps tuleb ise, peale kooli, ammugi ei ole asi MINU mugavuses.
Asi on selles, et kui laps käib koolis, siis ta käib koolis. Kuidas ometi rehabilitatsiooniteenuseid osutav firma ei suuda arvestada, et nende klientideks on lapsed, kes käivad koolis – või on teie klientuuriks ainult lasteaialapsed?
Kui ma olen suutnud erivajadusega lapse koolinädala normaalselt sisse seada nii, et ta tuleb toime koolis käimise ja õppimisega, siis minu meelest selline rehabilitatsiooniteenus, mis nõuab selle töötava süsteemi lõhkumist, ei ole kliendi vajadustele vastav teenus.

Või noh, tõsiselt, tehke mulle selgeks, kuidas on see lapsele kasulik, et laps peab koolist terve päeva või mõne tunni puuduma rehateenuste saamiseks? Üsna… jõhker on süüdistada vanemaid mugavuses, kui tegelikult on küsimus milleski muus.

Ma ei tea küll mis koolis sinu laps käib, kuid meie asutuses käivad just koolilapsed pealelõunastel aegadel. Erikoolides on ka ju väga tihti juba tugiteenused olemas ja sel juhul ei peagi laps kuskil reha teenusel regulaarselt käima. Võib ju käia nt suvel koolivaheajal.
Ja isiklikult ma saan vanematest aru, kes tahavad kell 17.00 tulla, kuid ükski töötaja ei suuda lihtsalt nii pikka päeva teha. Ma vahest olen tulnud vastu ja olnud ka kella 18.00 tööl, aga ma ütlen ausalt, et ma olen õhtuti lihtsalt väga väga väsinud. Ja väsinud töötaja on halb töötaja. Ja kui laps on iga päev kella 15.00 koolis, siis kuidas ta üldse jaksab veel reha teenusel käia, mis sellest kasu oleks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nendel vähestel kordadel, mil ma olen saanud lapse jaoks aja kell 16 või hiljemaks, olen märganud küll kasu. Probleem on selles, et enamasti pakutakse neid aegu niimoodi, et ta peaks koolist viimastest tundidest puuduma ja see on ajuvaba.
Ja mind väga solvab suhtumine, et hilisema aja soovimine on lapsevanema “mugavus”. Selline väljendusviis on jäme näkkusülitamine. Mitte kunagi pole selle soovi taga mugavus! Selle taga poleks isegi siis mugavus, kui tõesti lapsevanem peab peale oma tööd lapse kohale tooma – kui palju töölt puudumis saab näiteks üksikema teie arust endale lubada?
Ma ei arvagi, et üks eripedagoog peaks olema kohal hommikul 9st kuni õhtul 7-ni, aga miks ei võiks rehabilitatsiooniteenuseid osutavad firmad sisse seada nö õhtust vahetust?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nendel vähestel kordadel, mil ma olen saanud lapse jaoks aja kell 16 või hiljemaks, olen märganud küll kasu. Probleem on selles, et enamasti pakutakse neid aegu niimoodi, et ta peaks koolist viimastest tundidest puuduma ja see on ajuvaba.
Ja mind väga solvab suhtumine, et hilisema aja soovimine on lapsevanema “mugavus”. Selline väljendusviis on jäme näkkusülitamine. Mitte kunagi pole selle soovi taga mugavus! Selle taga poleks isegi siis mugavus, kui tõesti lapsevanem peab peale oma tööd lapse kohale tooma – kui palju töölt puudumis saab näiteks üksikema teie arust endale lubada?
Ma ei arvagi, et üks eripedagoog peaks olema kohal hommikul 9st kuni õhtul 7-ni, aga miks ei võiks rehabilitatsiooniteenuseid osutavad firmad sisse seada nö õhtust vahetust?

Seda nn õhtust vahetust saab tulla tegema ainult koolis või lasteaias põhikohaga töötav spetsialist, aga neid inimesi lihtsalt ei ole piisavalt. Väga tihti need inimesed tulevadki soovist lisaraha teenida, aga rohkem kui pool aastat nad kahjuks vastu ei pea (sest lihtsalt ei suuda sellise koormusega töötada). Ja arvastama peab ka sellega, et kui õhtuseid aegu on nagunii vähe, siis need vähesed ajad antakse neile lastele, kellel on suuremad probleemid, tõsisemad arenguhäired ja ka väikelastele, kelle arengupotentsiaal on kõige suurem. Kui laps käib tavakoolis ja liikleb iseseisvalt bussiga, siis ilmselt ei ole tal väga tõsiseid arenguhäireid. Ilmselgelt on igale lapsevanemale tema enda laps kõige tähtsam, aga asutus peab arvestama kõikide abivajajatega ning eelistatult pakkuma teenust neile lasele, kelle vajadus on kõige suurem. Ehk oleks mõistlik üldse spetsialisti käest küsida, kas Teie laps vajab üldse regulaarselt teraapiat või võiks käia ka koolivaheaegadel kuuridena vms.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seda, kas minu lapsel on rehabilitatsiooniteenuseid üleüldse vaja, olen ma koos spetsialistiga juba arutanud. Kui ei oleks vaja, siis ei võtaks ka. Kui nendest poleks kasu, siis ei tahaks ka. Kui on vaja, siis järelikult on vaja.

Ja asi pole ainult selles ühes lapses, kes sõidab bussiga ja käib koolis, vaid tõesti, kas teie meelest sellise lapse, kes ei liikle iseseisvalt, vanemad saavad kõik lubada endale koduse vanema elu?

Mida iganes, aga ärge sõimake lapsevanemaid, kes õhtuseid aegu küsivad, mugavateks. See pole kunagi mugavusvalik.
Puudega lapse vanem peab niikuinii kogu aeg vastuvoolu rühkima ja võhikute solvanguid kuulama, kas on tingimata vaja, et ka spetsialistid nii vastikult suhtuksid?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Keegi pole kedagi sõimanud. See on Teie isiklik tõlgendus. Igal asutusel on enda tööaeg. Otsige endale lihtsalt sobiv asutus. Tallinnas on üle 20- ne reha asutuse ja kindlasti nii mõnigi pakub ka õhtuseid aegu.

PS ja vastus teie esimeses kirjas olevale küsimusele: reha teenusel käimine ei ole kohustuslik. Vanemal on võimalik endale sobiv asutus valida, vaheta kasvõi iga kuu kui soovi on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas nüüd on võimalik iga kuu asutust vahetada? Ise soovisin aasta alguses seda teha, kui ei olnud veel selle aasta teenuseid kasutanud ja pikk protseduur tuli läbida, sest oli tekkinud järjekord (nii nad ütlesid sots ametist). Pidin kirjutama mõjuva põhjenduse ja ootama nädala, siis väljastati täiesti uus suunamiskiri, millega sain minna uude asutusse. Ja kuidas teada ette, et jälle ämbrisse ei kuku? Egas need teenusepakkujad ennast ei reklaami ju ega ole nad ka eriti huvitatud oma teenuse kvaliteedist. Selleks pidin enne tegema proovivisiite oma raha eest, et näha, kas koht ja inimesed lapsele sobivad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Asutust võib vahetada soovi korral iga kuu. Mingit järjekorda enam ei ole lastele. Tuleb kirjutada põhjendus (see võib-olla ükskõik mis) ja võtta uus suunamiskiri. Eks kogu see paberimajandus pisut aega võtab. Mõistlik on muidugi ennem uuest asutusest uurida kas neil üldse oleks vabu õhtuseid aegu pakkuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tartus näiteks Dorpat Tervises on võimalik teenusele käia ka laupäviti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

…. ja see ülalpoolne plõksimine ja passiivagressiivne norimine on põhjus, MIKS meie loobusime puudest ja rehaplaanis, ja koostasime oma reha asjatundjate abil ise – omale ja lapsele sobivatel aegadel, küll paraku ka täie rauaga kinni makstes, AGA parimaid spetse kasutades, kes on vajadusel tööl nii 8 kui ka 18.

Tulemused, muuseas, on imehead.

Pole rikkur. Kogu raha läheb lapsesse.

Please wait...
Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )


Esileht Erivajadustega laps Küsimus rehabilitatsiooniteenuste kasutamise ja osutamise kohta