Teema: juhtum restoranis

#3625678:

Mul on olnud isegi juhus, kus mulle keelduti kraanivett andmast olukorras, kus kohvikus oli mullita pudelivesi otsas. Vat see on mulle küll kummaline, sest no miks ma pean jooma muid asju teie enda kehva planeerimise tulemusel – sest no see on kehv planeerimine, vesi ei lähe ju halvaks, ma pole ei enne ega pärast kuskil näinud seda, et vesi otsas oleks. Aga see oli ka aastatuhande alguses, praegu sellist käitumist ei eeldaks. Me ei räägi ju inimestest, kes lähevad restorani rottima, tellivad ainult kõige odavamaid asju ja musta leiba ning siis üritavad midagi tasuta saada – me räägime kliendist, kes oli pearoa juba ära söönud ja tahtis midagi juurde näksida. Seda menüüd vaadates, siis pärast pearooga eelistaksin mina ka näksiks pigem friikaid kui kammkarpe või päris salatit.

Nii et selles mõttes huvitav käitumine restorani poolt, eriti pandeemia ajal, kui rahvast niigi tunduvalt vähem (julgen eeldada, et varem käis neil ka palju Soome turiste) ja tuleks igat klienti hoida.

Teet Margnal oli ka minu arust selline olukord, et nad jalutasid lapsega ja siis lapsel tekkis janu ja läksid küsima vist lihtsalt tavalist kraanivett mingist söögikohast, aga ei antud (sest neil menüüs kraanivett pole). Et mingi hetk kaob ära mõnes äris see inimlikkus, et jalutav laps tunneb janu ja sa ei või talle tassikest vett lihtsalt niisama anda.

Esmalt ma peatuksin sellel, et lapsevaenulik on RESTORANIS üldse mingeid vinkusid ja friikaid pakkuda. Kus siis need lapsed normaalset toitu, mida kodus ei tehta, proovivad. Tulem ongi need noored, kes ülikoolini pole kunagi baklažaani, karrit, nuikapsast, kalmaari, talleliha, lehtpeeti, krevetti, valget kala – näiteks hiidlesta – või angusefileed söönud. Pole söönud…nad pole neid näinud ega neist KUULNUDKI. Emmed on neid toitnud kodus veel hea kvaliteediga, aga lihtsate toitudega. Välja süües topitakse aga miskipärast laste suud täis viinerite, nagutsate, friikate, burkside ja hotdogidega. Vanemaid, kes lapsele üldse pakuvad restoranis muud sööki, on võibolla veerand. 50% isegi ei küsi lapselt (ka 12-aastaselt), et vaata, kas sa siit menüüst midagi sooviksid, vaid tellivad kohe vinkud/nagitsad/(paremal juhul ribid) ja friikad.

Istusin kord ühes vanalinna restoranis, kuhu saabus pere kahe lapsega. Üks umbes 13, teine umbes 16. Kui selgus, et seal ei müüda Coca-Colat (Olde Hansa või Peppersack oli, ei mäleta), siis jooksis isa lähimasse poodi koola järele ja ema hüüdis veel järgi, et võta sealt Viru Tn algusest ka burgerid poistele, siin sellist normaalset sööki pole.

Aga see selleks.

Restoranides, millega mina olen olnud ühel või teisel moel seotud (19 aastat), friikaid muidugi ei pakutud. Kui aga oleks pakutud, loomulikult oleksime täiskasvanule ka neid andnud, kui oleks küsitud.

See teeninduskogemus meenutab mulle üht Tallinna selliseid kõrgema otsa restorane, kus mulle öeldi minu kohvisoovi kuuldes, et “kohvi kohta me küsime pärast pearooga”. Ja lihtsalt ei toodudki mulle esimese asjana lauda, nagu oleksin soovinud, tassi kohvi.

Matslus, mis muud.

#3625601:

#3625461:

#3625456:

#3625450:

Olen ise näinud kunagi kuidas araabia toitudele spetsialiseerunud kohas seljankat nõuti ja ettekandjale nähvati, kui ei olnud võimalik tellida. Läksid tellimata minema ka, kuna “normaalset” toitu ei olnud. Kusjuures nii nimi, sisustus kui kõik muu viitas ka, mis teemaline koht oli (Bazaar). Et inimeste ootused on ka tihti kummalised. Kuna restoran on eraettevõte, siis nad võivad valida, kellele ja mida pakkuvad. Selle peale kiunuda, et friikaid ei saanud restoranist, mu jaoks ka jälle kummaline. Umbes nagu DJ käest tänapäeval soovilugu minna küsima🙂

Sina ka ei näinud teemaalgatuses seda lauset, kus oli öeldud, et kõrvallauda toodi friikaid?

Toodi lapsele lastemenüüst, kus on märge, et alla 12 mõeldud. Minge öelge mõnele päris peakokale päris restoranis, et sa nüüd teed mis ma tahan ja mind ei huvita su väljatöötatud menüü jne. Pubis jah võib vast nii nõuda, aga viisakamas kohas normaalne inimene ei kempleks. See on umbes sama maaka teema kui soovilugu minna klubis tellima. Inimesed lihtsalt ei tee seda, sest DJ pakub oma nägemust, oma loomingut. Kokkadel sama ja mingeid tohutuid soovilugusid kööki ei ole viisakas teha.

P.S maakas on väljend, reaalselt paljud maal elavad inimesed ei käitu nagu maakad.

Tänan selgituse eest. Tuleb välja, et ma pean loobuma päris restoranides käimise, kus päris peakokad töötavad, kuna ma PEAN tarbima AINULT peakoka väljatöötatud visiooni, mis aga üldiselt mulle 100% ei sobi. Nimelt on mul laktoositalumatus ja väga tugev allergia sibula, küüslaugu ja tšilli suhtes. Seega restoranis käies küsin päris tihti asendust/alternatiivi/millegi Ära jätmist. Ma ei tea, siiamaani ei ole nagu probleeme olnud.

Armsad allergeenikud, jätke siis meelde, et restoranis sööte seda, mida pakutakse! Võibolla surete ära, kui tarbite midagi, mille vastu allergiline olete, aga päris peakoka visioon on siiski olulisem. Ärge seda unustage. Või siis istuge kodus ja ärge minge restorani, kus päris peakokad töötavad.

Ma siiralt loodan, et tsiteeritu reatoraniäris ei tööta. Kui töötab, siis ma selle asutuse juhatuse asemel oleks ikla päris ärevil, sest sellise suhtumisega kaotab päris palju kliente (loe: raha).

Ja sa reaalselt ei saa aru vahest, mis on “lihtsalt tahan friikartuleid” või laktoositalumatus, millega ei saa tarbida. See tundub sul selline Kareni tüüpi laktoositalumatus olema, millega lihtsalt sobival hetkel lehvitada ja reaalselt sööd magustoiduks jäätist, kuigi prae osas lasid kõik laktoosiga osad eemaldada.

#3625746:

#3625722:

#3625662:

Just. Ja on ka täiesti tavapärane üle Euroopa, et tipptunnil restorani sisenedes küsitakse, kas soovite süüa või ainult juua. Viimasel juhul võib-olla öeldakse, et sry, vaba lauda hetkel pole, dringile võite tulla näiteks 3 tunni pärast.

Jah, kui on väga kõrgetasemeline restoran, kus saba taga kogu aeg, reserveeringud kuuks ajaks olemas, siis võib seda endale lubada.

Ei pea olema üldse kuu aega eelbroneeritud restoran. Võib olla täiesti tavaline külarestoran, mis lihtsalt õhtusöögi ajal alati sööjaid täis on.

Ei pea olema mingi kõrgetasemeline restoran, vabalt võib tavaline trattoria saata sind mujale sööma või jooma, naabri juurde või ümber nurga, vastavalt sinu soovidele. Sama teevad prantslased, et kui on fish and chipsi soov, otsivad sulle lahkelt koha kuhu saad seda sööma minna. Ütlevad kenasti, et nemad seda ei paku ja aitavad uut kohta otsida. Oleks ju üsna veider, kui autentses Vietnami või Jaapani restoranis küsiksin kiirtoitu, alati on samades piirkondades mõni burgerikoht, kus oma kiirtoiduisu rahuldada.

#3625669:

Pärnu vist ei ole praegu nii palju kaotanud, kui teised Eesti piirkonnad. Vähemalt kuu tagasi mulle sugulased ütlesid, et kui tahad välja sööma minna, siis peab ette koha kinni panema.

On kaks varianti. 1) öelda, et ei saa 2) leida viis, kuidas saab ja anda läbi selle kliendile positiivne emotsioon

Ma olen ise läinud ühest kohast ära selle peale, et loetud päevad enne sünnitust sain süüa ainult väikse portsu korraga, aga teenindaja ei leidnud ühtegi võimalust, kuidas ma saaks väiksema portsu osta. Ei sobinud lauas istuv laps ega lubadus rohkem maksta.

Kuu aega tagasi oli restoranide nädal ja see oli vist ka ainus aeg peale kohvikute nädala kui sel aastal Pärnu restoranid pooltühjad pole olnud. Mingist koha kinni panemisest võib unistada.

#3625493:

#3625490:

Jääb mulje, et see 9 kommentaari kirjutanud kägu töötab samas restoranis 🙂 Mina peakokana võin öelda, et sellised erisoovid on väga sagedased, neid tuleb kööki nii iga poole tunni tagant küll. Noot pole kindlasti nii kõrgel tasemel restoran, kus rämpstoitu küsida ei võiks. Ammendes peaks võib-olla piinlik olema, aga Noot on seda suisa enese menüüssegi pannud.

Tavaliselt kipuvad siin end peakokaks nimetama väikese koolisöökla töötajad, aga see pole ilmselt oluline, aga ma kuulsin sellest restoranist esimest korda ja ma ei ole pärnakas.

Ma reisin mööda maailma palju ringi ja meie perekond on saanud paljudes eri kultuurides restoranides käia ja suviti viibime tihti pikemalt Itaalias. Seetõttu tunnen palju aastaid restoranide köögipooli ja olen kursis, kuivõrd kõrged ootused on kokkadele kriitikutelt ja klientidelt.

Lugedes selle restorani menüüd, sain aru, et restoran pidi täna toime tulema ebameeldiva olukorraga, olen 100% kindel, et kliendi eest vabandati ja klient ärritus, sest tal oli AINUS soov saada friikartuleid ja ta ei tahtnud restorani pakutud kompromissi eelroogade näol.

Ilmselt oli mingi olukord köögis või kellaajas või tooraine puuduses, et soovitud friikaid ei toodud. Ma ei arva, et peakokk ajab kiusu või keegi tahtis teda ärritada, aga klient jäi ilmselt rangelt oma soovide juurde ja kujutas ärritunult, et teda mõnitatakse ja muid arusaamatuid mõtteid, mis võis selles olukorras tekkida.

Selle asemel, et maha rahuneda ja endale tee pealt topsitäis friikaid võtta, tuldi elati end Perekoolis välja. Sellega tehakse restorani peakokale veidi liiga, tema ilmselt töötas palehigis köögis või hakkas kööki sulgema, aga teenindajal ei olnud muud pakkuda kui seitse või kaheksa eelrooga, mida klient ei tahtnud, friikaid ilmselt teha ei saanud, eelmainitud põhjustel ja pakutud eelroad millegipärast ei sobinud, kliendil oli ainult friikate soov ja antud olukorras polnudki midagi paremat teha. Kui toorainet ei ole, restoran tuleb sulgeda koroona piirangute tõttu ja kliendi ees vabandati, siis tuleb õhtul lõppenuks lugeda, sellisel juhul midagi teha ei saa.

Kui toorainet rohkem ei ole ja restoran tuleb sulgeda koroonapiirangute, klient jääb oma nõudmise juurde, et tema tahab lastemenüüst ainult friikaid, siis pakkuge välja omapoolne lahendus, kui kliendile pakutud suur valik roogasid ei sobi?

Väikeseid koolisööklaid Eestis juba ammu enam polegi, aga seda maailmarändur vist ei tea. Mis ajast reisimine restoranide köögipoolega tuttavaks teeb? Olen minagi reisinud ja välismaal mõnes restoranis õppinud (loe: orjanud) ja see tõesti on mind selles osas arendanud, aga niisama reisimised mulle küll köökide ja restoranide toimimisest aimdust pole andnud. Kliendina võin arvata mida tahes.

#3625766:

#3625678:

Mul on olnud isegi juhus, kus mulle keelduti kraanivett andmast olukorras, kus kohvikus oli mullita pudelivesi otsas. Vat see on mulle küll kummaline, sest no miks ma pean jooma muid asju teie enda kehva planeerimise tulemusel – sest no see on kehv planeerimine, vesi ei lähe ju halvaks, ma pole ei enne ega pärast kuskil näinud seda, et vesi otsas oleks. Aga see oli ka aastatuhande alguses, praegu sellist käitumist ei eeldaks. Me ei räägi ju inimestest, kes lähevad restorani rottima, tellivad ainult kõige odavamaid asju ja musta leiba ning siis üritavad midagi tasuta saada – me räägime kliendist, kes oli pearoa juba ära söönud ja tahtis midagi juurde näksida. Seda menüüd vaadates, siis pärast pearooga eelistaksin mina ka näksiks pigem friikaid kui kammkarpe või päris salatit.

Nii et selles mõttes huvitav käitumine restorani poolt, eriti pandeemia ajal, kui rahvast niigi tunduvalt vähem (julgen eeldada, et varem käis neil ka palju Soome turiste) ja tuleks igat klienti hoida.

Teet Margnal oli ka minu arust selline olukord, et nad jalutasid lapsega ja siis lapsel tekkis janu ja läksid küsima vist lihtsalt tavalist kraanivett mingist söögikohast, aga ei antud (sest neil menüüs kraanivett pole). Et mingi hetk kaob ära mõnes äris see inimlikkus, et jalutav laps tunneb janu ja sa ei või talle tassikest vett lihtsalt niisama anda.

See on juba ülim lollus, sest isegi kui sa muidu oled nii ihne inimene, et ei raatsi sisseastunud lapsele klaasi vettki anda, siis Teet Margnat nähes sa ju ometi eeldad, et suure tõenäosusega käib mingi ajakirjanduslik eksperiment ja sinu käitumine on homme ajalehes. Isegi kui EI ole eksperiment, kui ta saab siit tugeva elamuse, on see homme tema Facebookis ja ülehomme ikka ajalehes. Nii et see oli lihtsalt täielik bläkk teenindaja poolt.

#3625778:

Esmalt ma peatuksin sellel, et lapsevaenulik on RESTORANIS üldse mingeid vinkusid ja friikaid pakkuda. Kus siis need lapsed normaalset toitu, mida kodus ei tehta, proovivad. Tulem ongi need noored, kes ülikoolini pole kunagi baklažaani, karrit, nuikapsast, kalmaari, talleliha, lehtpeeti, krevetti, valget kala – näiteks hiidlesta – või angusefileed söönud. Pole söönud…nad pole neid näinud ega neist KUULNUDKI.

Sinu näites on juba teismelised ja see on tõesti imelik, aga kahjuks nii on, et paljud algkoolilapsed (lasteaiaealistest rääkimata) lihtsalt ei söögi midagi, seisa või pea peal. Ja siis olude sunnil lepid kokku, et kui nad on nõus mõlema vanema taldrikust ühe ampsu maitsma (et mingigi uus kogemus saada), võivad oma friikaid ja kananagitsaid süüa. Vahel veab ja otsustavad, et “oo, see on hea” – aga kahjuks see ei tähenda sugugi, et kui järgmine kord öelda, et “mäletad, see maitses sulle, võta nüüd terve taldrik”, siis nad seda teeksid ka. Mõnikord õnneks teevad.

#3625778:

See teeninduskogemus meenutab mulle üht Tallinna selliseid kõrgema otsa restorane, kus mulle öeldi minu kohvisoovi kuuldes, et “kohvi kohta me küsime pärast pearooga”. Ja lihtsalt ei toodudki mulle esimese asjana lauda, nagu oleksin soovinud, tassi kohvi.

See on see hetk, kus ma tõuseksin püsti ja lihtsalt minema jalutaksin, kui ei oleks a la kuu aega varem planeeritud aastapäev või firmaüritus. Ja sel juhul kirjutaksin hiljem kommentaari. Mulle on isegi Itaalia viisakates restoranides õhtusöögi ajal esimese asjana lattet serveeritud – loomulikult me mõlemad teame, et ei ole kombeks pärast lõunat selliseid asju teha, aga kui klient tahab, siis viisakas teenindaja toob, mitte ei tee nägu, nagu ma oleksin hakanud laua peal lapsel mähet vahetama vms rõvedat.

#3625594:

Minuarust on see just restorani ja peakoka poolt üleolev käitumine, et suhtutakse kellegi maistesse üleolevalt. umbes, et peakokk minestab, kui soovin, et veiseliha oleks well done – no kuule, mina olen ju see, kes seda sööb, mitte ei telli ma seda peakokale endale söömiseks.

teisest servast vaadates on lood jällegi niipidi, et miks sa suhtud üleolevalt sellesse peakokka, kes on aastaid õppinud, seejärel aastaid praktiseerinud, lõpuks välja töötanud oma käekirja ja saanud peakokaks – ja siis sa lähed restorani ja hakkad teda õpetama, kuidas veise sisefileed valmistada või milliste lisanditega kammkarpe serveerida? miks sa ei usalda peakokka? ta on teinud vähemalt pool aastat igapäevast tööd, et menüüd välja töötada. ja sinul oleks lootust oma maitsemeelt arendada, kui sa mõnikord prooviksid midagi harjumuspäratut.
ps ilmselt sa ei ole ka sattunud sellistesse liharestoranidesse, kus ongi menüüs kirjas, et well-done veiseliha me ei valmista, palume seda mitte tellida.

minu poolt igatahes plusspunktid igale sellisele restoranile ja peakokale (ja muidugi omanikule, kes sellisele lähenemisele heakskiidu annab), kes suudavad ka majandusliku surve all jääda oma põhimõtetele ja kokanduses kehtivatele kirjutamata tõdedele truuks ja mitte müüa ennast odava raha eest igale end kuningaks pidavale kliendile. külastan neid kohti meelsasti.

#3625890:

teisest servast vaadates on lood jällegi niipidi, et miks sa suhtud üleolevalt sellesse peakokka, kes on aastaid õppinud, seejärel aastaid praktiseerinud, lõpuks välja töötanud oma käekirja ja saanud peakokaks – ja siis sa lähed restorani ja hakkad teda õpetama, kuidas veise sisefileed valmistada või milliste lisanditega kammkarpe serveerida? miks sa ei usalda peakokka? ta on teinud vähemalt pool aastat igapäevast tööd, et menüüd välja töötada. ja sinul oleks lootust oma maitsemeelt arendada, kui sa mõnikord prooviksid midagi harjumuspäratut. ps ilmselt sa ei ole ka sattunud sellistesse liharestoranidesse, kus ongi menüüs kirjas, et well-done veiseliha me ei valmista, palume seda mitte tellida. minu poolt igatahes plusspunktid igale sellisele restoranile ja peakokale (ja muidugi omanikule, kes sellisele lähenemisele heakskiidu annab), kes suudavad ka majandusliku surve all jääda oma põhimõtetele ja kokanduses kehtivatele kirjutamata tõdedele truuks ja mitte müüa ennast odava raha eest igale end kuningaks pidavale kliendile. külastan neid kohti meelsasti.

Kui nii überpeene kohaga oleks tegemist (seda tiitlit ei vea kahjuks Noot küll kuidagi välja), siis polekski lastemenüüd ega lapsed oodatud. Tehku siis selline restoran ja vaadaku, kaua see asi õitseb.

Üleüldse räägivad siin pooled juba aiaaugust, mitte teemaalgataja juhtumist. Tõesti pole siin keegi läinud kuskile Aasia restorani seljankat tellima, vaid inimene tellis lisaks midagi, mis oli menüüs ja teisel kliendil olemas, lihtsalt temale seda ei antud. Selle peale hakatakse siin rääkima, kuidas kõik käivad peenes restoranis pubirooga tellimas. Sellest pole siin ju juttu.

No meil oli reegel, et maitsta tuleb alati ja kui ei maitse, saab midagi muud. Aga ma saan aru, millest sa räägid, mul oli endal ema, kes ei söönud sibulat ega oliive ja võttis seda isikliku solvanguna, et mina sõin. Kuni selleni välja, et ta solvus, kui sünnipäeval pakuti kahte salatit, ühte sibulaga, teist ilma. Või kui oli võimalus hakitud oliivi ise juurde panna ja teised panid.

#3625914:

Paljulapselise emana ma tean, et kui ka koolieelikutele pakkuda erinevaid toite ja nad näevad teisi lapsi söömas erinevaid toite, siis nad vähemalt proovivad. Jah, mõned ei jäägi mõnd asja sööma, nagu mu enda vanem tütar ei söö porgandit. Ei maitse. Aga proovinud on ta seda igast asendist. Toorest marineeritu ja stoovituna.

Sorry, et solgin ka teemat, aga ei saa jätta vastamata. Mul ka palju lapsi ja suur suguvõsa. See ikka väga levinud, et laps kodus ei söö seda ega toda, aga külas paneb virisemata kõik nahka.  Ja kindlasti pole see sellest, et pole pakutud. Meil isegi nii olnud, et laps kiitis veel koduski, kui head kapsahautist tädi juures sai, aga kodus jälle keeldus söömast! Samamoodi ei söönud mu väike sugulane kodus ka edaspidi kala, kuigi minu juures oli söönud. Miks see nii on, võib ilmselt mõni psühholoog seletada..? Ise mäletan, et ma täiskasvanu ikka jõudes ei söönud tatraputru – oli pähe võetud teadmine, et see ei maitse ja kõik. Siis aga olin sõbranna juures nädal aega, süüa vähe ja kõht tühi. Pika hambaga olin nõus tatraputru sööma. Noh, peale toda korda oli see pikka aega mu lemmiktoit.

#3625914:

#3625874:

Sinu näites on juba teismelised ja see on tõesti imelik, aga kahjuks nii on, et paljud algkoolilapsed (lasteaiaealistest rääkimata) lihtsalt ei söögi midagi, seisa või pea peal.

Paljulapselise emana ma tean, et kui ka koolieelikutele pakkuda erinevaid toite ja nad näevad teisi lapsi söömas erinevaid toite, siis nad vähemalt proovivad. Jah, mõned ei jäägi mõnd asja sööma, nagu mu enda vanem tütar ei söö porgandit. Ei maitse. Aga proovinud on ta seda igast asendist. Toorest marineeritu ja stoovituna.

Kui mu keskmise poja tüdrukust mängusõber tuli meile ükskord lõunale, ta oli vist 5-6, siis ma küsisin temalt, kas ta soovib imeõhukese viilu soolaribi tomati ja röstleivaga. Ta esmalt küsis, mis on ribi, siis mis on soolaribi, näitasin talle (selline läbikasvanud tükk). Ta ütles, et “ema ütleb, et ma ei söö niikuinii pekki”. Pärast kolmeminutilist vestlust, et kas ta on kunagi proovinud ja pärast tema vastuseid “emme ütleb, et ma ei söö ka sibulat ja emme ütleb et ma niikuinii ei söö peeti”, aga mul oli peedisalat küüslauguga ka laual, muutusin ma ärevaks ja helistasin tüdrukukese emale, et kas laps millelegi allergiline.

Ema ohkas toru otsas, et ei, allergiline on ainult maasikatele, aga ta Lihtsalt Ei Söö Midagi! No tee või tina, laps EI SÖÖ peale pasta ja friikate ja viinerite ja kananagitsate midagi!!

Neid näiteid (kuna meie majas oli lapsi 5-7) laste sõpradega on mul sadu. Päriselt. Neile pole keegi pakkunudki, emad eeldavad, et laps ei söö. Kui ema ise ei söö maksa, siis ta lapsele ka ei luba jne jne.

Muidugi on ka lapsi, kes on lihtsalt vähese isuga, aga see ei tähenda, et see nende ainus kõhutäide peaks olema pasta vms. Loomulikult on lapsi, kellele tuleb idioodi järjekindlusega pakkuda iga laual olevat asja iga päev igal söögikorral igal nädalal ja igal kuul…ja küll siis see prooviamps juustu või sülti ka võetakse, eriti kui on eeskujusid.

Tookord pistis tirts kaks soolapeki-tomati-salatilehega leiba pintslisse ja jõi peale kasemahla (“ma ei tea, mis emme ütleb, kas ma seda joon”). J pärast mängukohtingut sõi rabarberikooki (“emme ütleb, et ma ei söö seda, emme ütleb, et lapsed ei söö hapusid asju”)

Täitsa huvitav, et sattusid kohe niimoodi sellisesse majja elama, kus kõik teised lapsevanemad olid sellise suhtumisega, et laps niikuinii ei söö ja sina üksi teistsugune, normaalne. Väga põnev.

Ja miks sa seda soolaribi ainult imeõhukese viilu olid nõus andma lapsele?

#3625959:

#3625914:

Paljulapselise emana ma tean, et kui ka koolieelikutele pakkuda erinevaid toite ja nad näevad teisi lapsi söömas erinevaid toite, siis nad vähemalt proovivad. Jah, mõned ei jäägi mõnd asja sööma, nagu mu enda vanem tütar ei söö porgandit. Ei maitse. Aga proovinud on ta seda igast asendist. Toorest marineeritu ja stoovituna.

Sorry, et solgin ka teemat, aga ei saa jätta vastamata. Mul ka palju lapsi ja suur suguvõsa. See ikka väga levinud, et laps kodus ei söö seda ega toda, aga külas paneb virisemata kõik nahka. Ja kindlasti pole see sellest, et pole pakutud. Meil isegi nii olnud, et laps kiitis veel koduski, kui head kapsahautist tädi juures sai, aga kodus jälle keeldus söömast! Samamoodi ei söönud mu väike sugulane kodus ka edaspidi kala, kuigi minu juures oli söönud. Miks see nii on, võib ilmselt mõni psühholoog seletada..? Ise mäletan, et ma täiskasvanu ikka jõudes ei söönud tatraputru – oli pähe võetud teadmine, et see ei maitse ja kõik. Siis aga olin sõbranna juures nädal aega, süüa vähe ja kõht tühi. Pika hambaga olin nõus tatraputru sööma. Noh, peale toda korda oli see pikka aega mu lemmiktoit.

Oi kui hea, täpselt sama, ämma juures sõid kõike mida minu juures ei söönud. Sama ka restoranis muide.

#3626042:

Ja siis? Kui see hundiisuga teismeline rahuldub väikese vinkueinega, keda see siis vaesemaks teeb?

Siin on mingid lambad koos vist, kes arvavad, et lasteeine on resto poolt mingi suur vastutulek ja rahaline kaotus. Ei! See on odavast toorainest/väiksem, tavaliselt mittemidagiütleva välimusega samasuguse juurdehindlusega toode nagu täiskasvanu praad.